2-20-10404/61 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja põhjendab vastust järgmiselt. Tsiviilasjas nr 2-15-2870 menetleti Xxxx KÜ ja Xxxx kaasomanike hagiavaldust kostja vastu. Kostjat esindas selles tsiviilasjas vandeadvokaat Robert Sarv. Advokaadibüroo RS MERCATORIA edastas 30.11.2016 kostjale arve nr xxxx summas 3717,54 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10.12.2016. Kostja ei tasunud arvet, sest kostja hinnangul osutati talle tsiviilasjas nr 2-15-2870 ebakvaliteetset õigusteenust. Käsundisaaja proovis arve tasumist nõuda Eesti Vabariigi kohtus. Kohus keeldus 30.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-129236 käsundisaaja hagi kostja vastu menetlusse võtmisest. Käsundisaaja esitas inkassofirma Suomen Perintätoimisto Oy vahendusel Xxxx Vabariigi kohtule kostja vastu hagiavalduse 3102,26 euro ja viiviste tasumise nõudes. Kostja ei tunnistanud nõuet ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostjat aitas vastuse koostamisel hageja lepinguline esindaja. Kostja elukoht oli ajavahemikus 05.06.2014 kuni 2020.a Xxxx Vabariigis. Suomen Perintätoimisto Oy ei selgitanud Xxxx Vabariigi kohtule, millistel õiguslikel alustel saab Xxxx Vabariigi kohus kostja vastu esitatud nõuet lahendada, kui kostjal puudub sissekirjutus Xxxx Vabariigis. Seetõttu lõpetatimenetlus. Eesti Vabariigi ja Xxxx Vabariigi kohtumenetlused ei peatanud nõude aegumistähtaega. Seetõttu on hageja nõue kostja vastu aegunud, kostja ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja nõue tuleneb tehingust. Aegumistähtaeg algas 01.01.2017. Hageja nõue kostja vastu aegus 01.01.2020. Hagi on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Täitemenetluses täiteasjas nr 022/2017/602 käsundisaajale tehtud maksed ei ole nõude tunnustamine kostja poolt. Kostja taotleb aegumise vastuväite lahendamist vaheotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Arvestades, et hageja poolt varasemalt esitatud hagiavaldused jäeti kohtute poolt läbivaatamata, ei ole hageja nõuded kostja vastu justkui menetluses olnud ning seetõttu ei ole aegumine kohtumenetluse ajal peatunud, nagu hageja on avaldanud. Kostja ja OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut; kostja ei ole nõude loovutamise teadet saanud kätte enne hagi esitamist, mistõttu loovutus ei ole kehtiv; OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ei ole 30.11.2016 arvel märgitud teenust osutanud või on osutatud teenuse eest väljastatud muu arve, mis on osaliselt tasutud; hageja ei ole arve kostjale esitamist tõendanud; kostja ei ole andnud oma elukoha osas valeütlusi.

6.TsMS § 394 lg 2 p 3 sätestab, et vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja esitas hagiavalduse vastused 09.11.2020 ja 07.01.2021 menetlusdokumentides. Kostja esitas vastustes aegumise vastuväite. Kohus jättis 08.01.2021 kostja vastuse käiguta ja andis kostjale tähtaja kõigi vastuväidete esitamiseks kuni 18.01.2021 (dtl 110). Kostja esitas 18.01.2021 kostja vastuse puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi, milles kordas aegumise vastuväidet ja tõi välja aegumist põhjendavad asjaolud ning avaldas, et kostja jättis OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA 30.11.2016 arve nr xxxx tasumata seoses asjaoluga, et kostja hinnangul oli talle tsiviilasjas nr 2-15-2870 osutatud ebakvaliteetset õigusteenust (dtl 119-123). Kostja ei põhjendanud oma vastuväiteid hagiavaldusele muude asjaoludega. Kostja esitas 12.09.2022 menetlusdokumendis järgmised vastuväited hagile: kostja ja OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut; kostja ei ole nõude loovutamise teadet saanud kätte enne hagi esitamist, mistõttu loovutus ei ole kehtiv; OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ei ole 30.11.2016 arvel märgitud teenust osutanud või on osutatud teenuse eest väljastatud muu arve, mis on osaliselt tasutud; hageja ei ole arve kostjale esitamist tõendanud; kostja ei ole andnud oma elukoha osas valeütlusi (dtld 266-278). Kohtu hinnangul esitas kostja loetletud vastuväited 12.09.2022 menetlusdokumendis esmakordselt. Kohus leiab, et kostja pidi vastuväited esitama hiljemalt 18.01.2021, kui möödus kostja vastuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Kohus selgitas kostja vastuse käiguta jätmisel kostjale, et kohus saab aegumise kohaldamata jätmisel hageja nõude põhjendatuse hindamisel arvestada kostja vastuväidetega, mis on esitatud hagi vastuses. Kui sisulised vastuväited hageja nõudele esitatakse pärast kohtu määratud hagile vastamise tähtaega, menetleb kohus vastuväiteid TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemisel. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt esines kostjal mõjuv põhjus esitada uued vastuväited hagile pärast kohtu poolt määratud tähtaega, mis möödus 18.01.2021. Asja kirjalikus menetluses lahendamiseks avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja määramine ei muutnud kohtu poolt varem antud korraldusi ega andnud kostjale uut võimalust kostja vastuse põhjendamiseks uute asjaoludega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kostja 12.09.2022 menetlusdokumendis esmakordselt esitatud vastuväidete menetlemiseks. Kohus leiab, et vastuväidete menetlemine põhjustab menetluse lahendamise viibimist, sest vastuväidete menetlemisel on kohtul täiendav kohustus selgitada pooltele tõendamiskoormist ning anda pooltele täiendavad tähtajad tõendite esitamiseks. Eeltoodut arvestades ei menetle kohus kostja vastuväiteid hagiavaldusele, mis on esmakordselt esitatud 12.09.2022 menetlusdokumendis. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Harju Maakohtu 01.06.2021 vaheotsuse põhjendavas osas tuvastas kohus järgmist: piisavalt selge on kokkuleppe saavutamine OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ja kostja vahel ning leping tuleb lugeda sõlmituks 10.08.2015 kliendilepingu lepingudokumendis märgitud tingimustel; 30.11.2016 arvel nr xxxx märgitud tasud on maksmata ning tasunõue muutus sissenõutavaks 10.12.2016 (dtl-180-181, p 5). Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusega ei tühistatud ega muudetud Harju Maakohtu 01.06.2021 otsuse põhjendava osa punkti 5, milles kohus tuvastas OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ja kostja vahel kliendilepingu sõlmimise ja tasu sissenõutavaks muutumise (dtl-d 329-336). Harju Maakohtu 01.06.2021 vaheotsus tsiviilasjas nr 220-10404 on põhjendava osa punkti 5 osas jõustunud ning pooltele kohustuslik. See tähendab, et pooled on seotud kohtu tuvastatud asjaoludega ning kohus ei saa asja sisulisel lahendamisel tuvastada asjaolusid erinevalt Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega tuvastatust. Seega ei saa kostja TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt esitada hagile vastuväiteid, mille kohaselt ei ole OÜ Advokaadibüroo RS 4 (8)

7.Hageja põhjendab nõuet kostja vastu väitega, et OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ja kostja sõlmisid kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks 10.08.2015 kliendilepingus märgitud tingimustel. Asjaolu on tuvastatud Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega. Kohus leiab, et õigusteenuse osutamise lepingu näol on tegemist VÕS § 619 mõistes käsunduslepinguga. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 10.08.2015 kliendilepingu punkt 3.1 sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „3.1. Klient tasub büroole tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, mis lepingu sõlmimise ajal on ükssada kakskümmend (120) eurot. Hinnale lisandub käibemaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks hüvitab klient vajalikud kulud (nt rahvusvahelised kõned, kullerteenus, riigilõivud, kautsjonid, tõlketeenus, paljundamisteenus, sõidukulu, kui tööülesannet täidetakse väljaspool Tallinna), mida büroo on otseselt seoses tööülesannete täitmisega kandnud“ (dtl 10, p 3.1). Eeltoodust nähtuvalt on lepingupooled leppinud kokku tasu maksmises teenuste osutamise eest. 10.08.2015 kliendilepingu punkt 3.4 sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „3.4. Büroo esitab kliendile arve(d) koos spetsifikatsiooniga reeglina üks kord kuus, v.a teistsuguse kokkuleppe korral. Arvel kajastatakse tasu tööülesannete täitmise eest ja sellega seotud kulusid, kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Koos arvega esitab büroo kliendile aruande, milles on välja toodud tehtud tööde ajaline kestvus ja selgitus tööde iseloomu kohta. Klient kohustub arve tasuma 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest büroo poolt. Klient peab sama tähtaja jooksul teatama büroole oma märkustest arve või arvel kajastatud töö suhtes. Märkustest mitteteatamise korral loetakse arve kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks. Bürool on õigus küsida enne tööülesannete täitmisele asumist ettemaksu“ (dtl 10, p 3.4). Kohus tuvastas 01.06.2021 otsuses, et 30.11.2016 arvel nr xxxx märgitud tasude maksmise nõue muutus sissenõutavaks 10.12.2016. Kostja leidis 18.01.2021 menetlusdokumendis, et kostjale osutati tsiviilasjas nr 2-15-2870 ebakvaliteetset õigusteenust. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kirjeldanud, kas ja millises teenuse kvaliteedis lepingupooled kokku leppisid. Samuti ei ole kostja kirjeldanud, milles seisnes kokkulepitud kvaliteedile või vähemalt keskmisele kvaliteedile mittevastava õigusteenuse osutamine. Kostja on 12.09.2022 menetlusdokumendis esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole talle osutatud arvel märgitud mahtudes õigusteenust (dtl-d 268-276), kuid ei ole põhistanud õigusteenuse kvaliteedinõuetele mittevastavust. Seega ei kujuta 12.09.2022 menetlusdokumendis märgitud vastuväited endast kostja poolt õigeaegselt esitatud vastuväidete täpsustamist ning kohus vastuväiteid ei menetle (vt ka otsuse p 6). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt esitas kostja vastavalt kliendilepingu punktis 3.4 sätestatule OÜ-le Advokaadibüroo RS MERCATORIA märkused 30.11.2016 arvel märgitud töö kohta. Seega tuleb arve kliendilepingu punkti 3.4 kohaselt lugeda kostja poolt täies ulatuses aktsepteerituks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja kohustus tasuma OÜ-le Advokaadibüroo RS MERCATORIA õigusteenuse eest tasu 30.11.2016 arvel märgitud ulatuses, milleks oli 3717,54 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et täitemenetluses on kostjalt kohustuse täitmiseks sisse nõutud 615,29 eurot. Seega on tasu maksmata 3102,25 euro ulatuses.

9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.08.2015 kliendilepingu punkt 4.1 sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „4.1. Kliendi poolt lepingu punktis 3.4 nimetatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on bürool õigus peatada tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva kohta ja pidada kinni kliendi ülesandel koostatud dokumendid kuni kliendi poolt arve täies ulatuses tasumiseni“ (dtl 10, p 4.1). Kohus on tuvastanud OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ja kostja vahel kliendilepingu sõlmimise 10.08.2015 kliendilepingu tingimustel. Seega on poolte vahel sõlmitud viivisekokkulepe, mille kohaselt on viivisemäär 0,05% päevas. Seega on kostjal kohustus maksta tasu maksmisega viivitamise eest viivist. Hageja nõuab kostjalt viivise 2071,27 eurot tasumist. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.201 otsusega on hagiavaldus 11.12.2016 ja 12.12.2016 eest tasumisele kuuluva viivise 3,72 eurot tasumise nõudes rahuldamata jäetud. Kohus lahendab seetõttu hagiavaldust 13.12.2016 kuni 17.07.2020 arvestatud viivise 2067,55 eurot tasumise nõudes. Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus ei sisalda arvutusvigu ning põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade arvul ning põhinõude suurusel. Hageja on nõudnud kostjalt põhinõudelt 3717,54 eurot ajavahemiku 11.12.2016 kuni 04.04.2017 eest arvestatud viivise 211,90 eurot tasumist. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist ajavahemiku 13.12.2016 kuni 04.04.2017 eest 208,18 eurot (põhinõue 3717,54 eurot*viivitatud päevade arv 112*0,05%=208,18). Hageja on nõudnud kostjalt põhinõudelt 3696,98 eurot ajavahemiku 05.04.2017 kuni 10.04.2017 eest arvestatud viivise 9,24 eurot tasumist, mis vastab viivitatud päevade arvule 5 päeva ja kokkulepitud viivisemäärale. Hageja on nõudnud kostjalt põhinõudelt 3442,61 eurot ajavahemiku 11.04.2017 kuni 18.04.2017 eest arvestatud viivise 12,05 eurot tasumist, mis vastab viivitatud päevade arvule 7 päeva ja kokkulepitud viivisemäärale. Hageja on nõudnud kostjalt põhinõudelt 3102,25 eurot ajavahemiku 19.04.2017 kuni 17.07.2020 eest arvestatud viivise 1838,08 eurot tasumist, mis vastab viivitatud päevade arvule 1185 päeva ja kokkulepitud viivisemäärale. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 2067,55 eurot tasumise nõudes ja mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 18.07.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist lepinguga kokkulepitud ulatusest väiksemas viivisemääras. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt 6 (8)

10.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 540 eurot maksmist ning põhjendab seda väitega, et kostja andis tsiviilasjas nr 2-16-129236 valeütlused, mille kohaselt on tema elukohta Xxxx Vabariigis. Kahju on tekkinud seoses Xxxx Vabariigis alustatud kohtumenetlusega (dtl-d 6-7, p 2.12). Tartu Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-16-129236 menetlust lõpetava määruse 24.11.2017 (dtld 27-32). Xxxx kohtu ja T Ra 2020. aastal peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt on Xxxx Vabariigi kohus avaldanud, et kostjal puudub Xxxxs sissekirjutus ning registri andmetel on kostja Eestis elanud umbes pool aastat (dtl-d 35-37). Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu teave, mille kohaselt puudus kostjal tsiviilasja nr 2-16-129236 menetluse ajal elukohta Xxxxs. Kohus leiab, et isegi siis, kui kostjal puudus tsiviilasja nr 2-16-129236 menetluse ajal elukoht Xxxxs, ei saa hagis märgitud asjaoludel hagejal olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hageja ei ole märkinud hagiavalduses, kas kostja on rikkunud lepingust või seadusest tulenevat kohustust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevat kohustust ega selle rikkumist kostja poolt. Kohus leiab, et kostja kohustus võib tuleneda seadusest. TsMS § 338 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 200 lg 4 sätestab, et menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. TsMS § 328 lg 1 sätestab, et menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohus leiab, et menetlusosalisel on tulenevalt TsMS § 338 lg 1 p-st 1, § 200 lg-st 4 ja § 328 lg-st 1 kohustus avaldada tõesed andmed oma elukoha aadressi kohta. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja avaldatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud hageja tsiviilasjas nr 2-16-129236 menetlusosaliseks. Seetõttu ei saanud kostja tsiviilasjas nr 2-16129236 menetlusõiguste teostamisega hagejale kahju tekitada. OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA ei ole nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutanud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevaid nõudeid (dtl 34). Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb kostja poolt tsiviilasjas nr 2-16-129236 oma aadressi avaldamisel. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse kahjuhüvitise 540 eurot tasumise nõudes rahuldamata.