lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-10520/17

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 02.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-10520/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1789
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 97 lg 2, 3Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadVÕS § 7 lg 1, 2Mõistlikkuse põhimõteTLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 88 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMs § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-10520/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-12910/52Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-10520

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2017, Jõhvi

Kohtuistungi toimumise aeg

10.10.2017.a.

Tsiviilasja number

2-17-10520

Tsiviilasi

S. D.i (D.) avaldus Enefit Kaevandused AS vastu töövaidluses Enefit Kaevandused AS-i taotlus S. D.i avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses

Hagi hind

2358,59 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S. D., IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: Jaanek Pahka, e-post: [email protected] Kostja: Enefit Kaevandused AS, RK 10032389, asukoht: Jaama 10, Jõhvi, 41533 Ida-Viru maakond Kostja esindaja: K. O. asukoht: xxx, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada S. D.i hagi. Mõista kostjalt Enefit Kaevandused AS-lt hageja S. D.i (D.) IK xxx hüvitis brutosummas 2358,59 € (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot 59 senti) töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatutud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel. Jätta käik menetluskulud kostja, Enefit Kaevandused AS kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse 1/3

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
VÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamine

2-17-10520 riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Enefit Kaevandused AS-i lepinguline esindaja esitas 07.07.2017 Viru Maakohtule taotluse S. D.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 07.06.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 41/887/17 rahuldati S. D.i nõue osaliselt ning AS-ilt Enefit Kaevandused mõisteti S. D.i kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel brutosummas 2 358, 59 eurot.
2.Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. Hageja esitas 15.08.2017.a. kohtule täiendavad seisukohad, märkides et kosta vastuväited on paljasõnalised, ning kostjal puuduvad kaalukad argumendid etteteatamistähtaja järgimata jätmiseks. Hageja on kostja juures töötanud enam kui kümme aastat, mistõttu TLS § 97 lg 2 p 4 tulenev etteteatamistähtaeg on vähemalt 90 kalendripäeva.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oma 26.07.2017.a. vastuses tugines seaduses ette nähtud etteteatamisaja järgimata jätmisel TLS §-le 88 lg 1 p 1 ning TLS § 97 lg 3 selgitades, et hea usu põhimõttest tulenevalt puudus tööandjal kohustus töötajale töösuhte ülesütlemisest ette teatada, kuna töötaja oli eelnenud 4 kuu vältel olnud haige ning tema terviseseisund ei võimaldanud tal tööd teha. Kostja märgib oma vastuses (tlk 27), et hageja on temalt taotlenud enese rakendamist erinevatele muudele töökohustustele Hageja leiab, et tulenevalt TLS § 97 lg 3 oli tal olemas alus jätta etteteatamise tähtaeg järgimata kuna hageja pikaajaline töölt eemalviibimine põhjustas kostjale olulisi raskusi töökorraldusel ning ka paratamatuid lisakulutusi (teiste ettevõtte töötajate lisatunnitööle rakendamine, lisaväljaõpe asendustöötajale) ning see kaalub üles kostja huvi töölepingu jätkamiseks kuni etteteatamistähtaja lõpuni. Täiendavalt leidis kostja oma 26.10.2017.a seisukohas, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu punkt
10.7.ei ole asjakohane, kuna nõue on esitatud TLS § 100 lg 5 alusel ning kohus on seda punkti käesolevas vaidluses välja tuues ületanud haginõuete piire, mis on lubamatu (TsMs § 5 lg 1) viidates analoogiana ühele Tartu Maakohtu varasemale lahendile tsiviilasjas nr 2-13-49178.
4.Viru Maakohtu 10.10.2017.a. kohtuistungil võtsid pooled aja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus määras kindlaks edasised menetlustähtajad täiendavate toimingute tegemiseks ja teatas kohtuotsuse kuulutamise aja juhul kui pooled kompromissi ei sõlmi. Kohus viitas istungil poolte vahel sõlmitud töölepingu sätetele p 10.6 ja 10.7. milles on pooled ise reguleerinud olukorda kus töötaja ei saa tema isikust tuleneval põhjusel (välja arvatud tahtlus ja raske hooletus) tööülesandeid täita ning tööandja kohustus pakkuda töötajale alandatud palgaga tööd 2/3

2-17-10520 juhul kui tööandja ei saa töötajale tööd pakkuda tööandjast tulenevatel majanduslikel põhjustel et hinnata, kas lepingust on võimalik välja lugeda poolte ühist tahet töösuhte kehtimisele kohtu poolt viidatud punktides toodud tingimuste lisamisega lepingusse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus tuvastas et poolte vahel puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle ning kohus loeb tuvastatuks, et:  Hageja töötas kostja juures enam kui 10 aastat;  Hageja oli enne töösuhte lõpetamist pikaajaliselt (10 kuud) töövõimetu, suhtles tööandjaga oma tervisliku seisundi teemadel ja avaldas soovi, et teda viidaks üle muule kergemaliigilisele tööle;  Kostja lõpetas hagejaga töösuhte ülesütlemisega 24.03.2017.a. ning avaldaja sai avalduse kätte 30.03.2017.a;  Kostja rikkus töösuhte lõpetamisel hagejaga seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega – vähemalt 90 päeva täies ulatuses;
6.Kohus on seisukohal, et TLS § 97 lg 2 toodud töölepingu ülesütlemise tähtajad on tööandja jaoks kohustuslikud. Tööandja võib etteteatamistähtaja järgimata jätta üksnes TLS § 97 lg 3 toodud tingimustel: arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus analüüsib käesoleva tsiviilasja lahendamiseks seda, kas TLS § 97 lg 3 toodud tingimused olid täidetud. Esmalt arvestab kohus käesolevas vaidluses poolte poolt kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid.
7.Kohus analüüsib esmalt poolte vahel sõlmitud töölepingut, et tuvastada poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel kokku lepitud tingimustes nendes olukordadeks kus töötaja on töövõimetu (mitte tema tahtluse või raske hooletuse tulemusena), tööandja asendustöö pakkumise kohustust ning tööandjal võimaluse puudumist töötajale sobiva asendustöö leidmiseks. Pooled on selliseid asjaolusid reguleerinud töölepingu punktis 10.7. Tulenevalt _TLS § lg 4 1 kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tulenevalt VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning VÕS § 7 lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus on seisukohal et lepingu p. 10.7 sätestab poolte käitumise juhul kui hagejal esineb takistus, mistõttu temalt ei saa töö tegemist oodata. Kostja oma 26.10.2017.a. selgituses märgib, et tegemist on eelkõige lühiajaliste takistustega. Kohus, hinnates poolte ühist tahet märgib, et punkti 10.7. väljendatud sätte üldine eesmärk (ja ühtlasi ka poolte ühine tahe) on hageja süü puudumisel töösuhte säilitamine ühes töötasu säilitamisega mõistliku aja jooksul. Seega lühiajaliste takistuste on poolte ühiseks tahteks lepingu säilitamine. Käesoleval juhul on tegemist pikaajalise takistusega, mille olemust ja kestvust on pooled omavahel korduvalt arutanud 10 kuu vältel.

3/3

2-17-10520

8.Järgmiseks käsitleb kohus, milline on käesolevas olukorras olnud poolte mõlemapoolne huvi olukorras, kus hagejal esineb terviserike, mis ei võimalda tal ilmselt lepingus kokku lepitud tööd teha. Kostja on oma huvi defineerinud sel viisil, et hageja pikaajaline (10 kuud) töölt eemalviibimine (haiguslehel viibimine) on põhjustanud kostjale raskusi töökorraldusel ja paratamatuid lisakulutusi. Samas on kostja neid kulutusi teinud ja hagejaga töölepingut jätkanud 10 kuu vältel, kuigi tal oli õigus teha ülesütlemise avaldus 4 kuu möödudes. Hiljem on kostja oma käitumisega 24.03.2017.a. üheselt väljendanud, et temapoolne huvi on leping pikaajaliselt töövõimetu hagejaga võimalikult kiiresti ja tagaselja lõpetada. Hageja seevastu on kostja sõnul temale eelnevalt avaldanud, et peale tervise taastumist sooviks ta jätkata kostja juures töötamist mõnel muul töökohal. Kostja märgib vastuses hagile, et temal sellise töö andmiseks võimalus puudub.
9.Kohus leiab, et antud juhul on hageja on kostjale selgelt väljendanud tahet töösuhte jätkamiseks mõnel muul ametikohal peale terviserikke kõrvaldamist. Seega on hageja selgelt väljendanud oma tahet ja valmisolekut töösuhte jätkamiseks peale tervise paranemist. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal huvi kostjaga töösuhte lõpetamiseks. Seega on tegemist töötaja ja tööandja huvide konfliktiga, olukorras, kus etteheide hageja tööle puudub, ning töösuhe on takistatud hageja pikaaajalise terviserikke tõttu). Kohus on kostja enda selgituste põhjal tuvastanud hageja tahte kostja juures töötamist jätkata, võimalusel ka muul ametikohal.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub TLS § 97 lg 3 toodud tingimus – mõlemapoolne huvi lepingu lõpetamiseks enne seaduses ette nähtud etteteatamistähtaja lõppemist. Antud juhul teatas tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest tagantjärele. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usuga, samuti märgib kohus, et kui lühema töö tegemise takistuse puhul (töölepingu punkt 10.7) on poolte ühine tahe suunatud eelkõige lepingu säilitamisele, siis ei saa pikaajalise takistuse korral eeldada, et ühise tahte ja heas usus lepingutingimuste täitmise käsitlus muutub viisil, mis loeb hea tahte kohaseks ja mõistlikuks tööandja poolse töölepingu ühepoolse tagaselja lõpetamise, ilma võimaluseta leppida kokku lühendatud tähtajas (millise võimaluse annab samuti TLS § 97 lg 3) või järgida seaduses ette nähtud tähtaega.
11.Kohus leiab et antud juhul ei ole tõendatud ka RKL 3-2-1-172-14 punktis 4 toodud täiendavate asjaolude esinemine: hageja (tööandja) ei ole leidnud kostjale asendajat (tööandja on kinnitanud, et asendajad on teinud tööd, mida tegi hageja, samuti ei saa töötajate poolt tehtud ületunnitööd lugeda tööandjale varalise kahju tekitamiseks); täiendava varalise kahju tekkimine. Samuti märgib kohus, et arvestades hageja töölt eemal viibitud pikka aega (10 kuud), sest kostjal tekkis õigus ja võimalus tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 1 juba 4 kuu möödumisel kostjale seaduses ette nähtud ettetatamistähtaega järgides tööleping lõpetada, kuid kostja ise ei ole seda võimalust pika aja vältel kasutanud. Kohus märgib, et kostja pikaajaline olukorra aktsepteerimine ja selle aja vältel toimunud hagejaga suhtlus hageja tervise ja võimaliku naasmise teemal tekitasid hagejas õiguspärase ootuse töölepingu kehtimiseks kuni hageja võimaliku tervenemiseni. Samuti lõi selline pikka aega kestnud pooltevaheline suhtlus töövõimetuse ajal kostjale muuhulgas võimalused pidada hagejaga läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, etteteatamistähtaja lühendamisega. Kostja ei ole neid võimalusi kasutanud ning on valinud töölepingu lõpetamise tagaselja, teatades hagejale lepingu lõpetamisest alles tagantjärele. Kostja käitumine töölepingu järsul ja ilma igasuguse etteteatamistähtajata lõpetamisel läheb kohtu arvates vastuollu heausksuse, mõistlikkuse ja pooltevahelise suhtlemise ning väljakujunenud tavaga. 4/3

2-17-10520

12.Arvestades poolte varasemat käitumist, lepingulisi sätteid, poolte tuvastatud ühist tahet, mis oli 10 (kümne) kuu vältel kuni lepingu viivitamatu lõpetamise hetkeni suunatud hageja poolt vaadates pigem lepingu kehtima jäämisele, ning lähtudes eelpooltoodust on kohus veendunud, et tööandaja pidi antud juhul järgima TLS § 97 lg 2 p 4 toodud etteteatamistähtega 90 päeva.
13.Kostja ei ole etteteatamistähtaega järginud ning seetõttu on avaldajal tulenevalt TLS § 100 lg 5 õigus saada hüvitist ulatuses, mis tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Poolte vahel puudub vaidlus hageja brutotöötasu suuruse – 800 (kaheksasada) eurot kuus ja hüvitise suuruse osas. Vaidlus puudub ka tähtaegade osas. Seega kuna avaldaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 30.03.2017.a. ning etteteatamisperioodi sisse jääb 90 kalendripäeva - alates 31.03.2017 kuni 28.06.2017.a. siis nende tööpäevade tasu on brutosummas 2358,68 eurot vastavalt 34,78+800+800+723,81=2358,68. Seega mõistab kohus hagejale välja hüvitise brutosummas 2358,59 € (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot 59 senti) töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatutud aja eest TLS § 100 lg 5 alusel. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 1 kannab menetluskulud antud tsiviilasjas kostja. Menetlusekulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm

5/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium