Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-10520 S.D. hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu hüvitise saamiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2358 eurot ja 59 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. novembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enefit Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389), esindaja Kristjan Okas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (hageja): S.D. (isikukood XXX), esindaja Jaanek Pahka
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2) kostjal tekkisid raskused jaoskonna töö korraldamisel, mille tõttu võis tekkida kahju; 3) pooled ei teadnud hageja tervenemise aega; 4) töösuhte kestus ei kinnita töötaja ülekaalukat huvi saada ülesütlemisest teada 90 kalendripäeva ette; 5) ei ole töölepingu ülesütlemise etteteatamise eesmärk võimaldada aega uue töö otsimiseks, kuna hageja terviseseisund ei lubanud pikka aega ja ka edaspidi töölepinguga pandud töökohustusi täita. Kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu punkt 10.7. ei ole asjakohane.
suunatud eelkõige lepingu säilitamisele, siis ei saa pikaajalise takistuse korral eeldada, et ühise tahte ja heas usus lepingutingimuste täitmise käsitlus muutub viisil, mis loeb hea tahte kohaseks ja mõistlikuks tööandja poolse töölepingu ühepoolse tagaselja lõpetamise ilma võimaluseta leppida kokku lühendatud tähtajas (millise võimaluse annab samuti TLS § 97 lg 3) või järgida seaduses ette nähtud tähtaega. Antud juhul ei ole tõendatud ka Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-172-14 punktis 4 toodud täiendavate asjaolude esinemine: hageja (tööandja) ei ole leidnud kostjale asendajat (tööandja on kinnitanud, et asendajad on teinud tööd, mida tegi hageja, samuti ei saa töötajate poolt tehtud ületunnitööd lugeda tööandjale varalise kahju tekitamiseks); täiendava varalise kahju tekkimine. Arvestades hageja töölt eemal viibitud pikka aega (10 kuud), sest kostjal tekkis õigus ja võimalus tulenevalt TLS § 88 lg 1 p-st 1 juba 4 kuu möödumisel kostjale seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega järgides tööleping lõpetada, kuid kostja ise ei ole seda võimalust pika aja vältel kasutanud. Kostja pikaajaline olukorra aktsepteerimine ja selle aja vältel toimunud hagejaga suhtlus hageja tervise ja võimaliku naasmise teemal tekitasid hagejas õiguspärase ootuse töölepingu kehtimiseks kuni hageja võimaliku tervenemiseni. Samuti lõi selline pikka aega kestnud pooltevaheline suhtlus töövõimetuse ajal kostjale muuhulgas võimaluse pidada hagejaga läbirääkimisi lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Arvestades poolte varasemat käitumist, lepingulisi sätteid, poolte tuvastatud ühist tahet, mis oli 10 kuu vältel kuni lepingu viivitamatu lõpetamise hetkeni suunatud hageja poolt vaadates pigem lepingu kehtima jäämisele, oli maakohus veendunud, et tööandaja pidi antud juhul järgima TLS § 97 lg 2 p-s 4 toodud etteteatamistähtaega 90 päeva. Kostja ei ole etteteatamistähtaega järginud ning seetõttu on avaldajal tulenevalt TLS § 100 lgst 5 õigus saada hüvitist ulatuses, mis tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Poolte vahel puudub vaidlus hageja brutotöötasu suuruse 800 eurot kuus ja hüvitise suuruse osas. Vaidlus puudub ka tähtaegade osas. Kuna hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte
on strateegiliselt tähtsa objektiga (kaevanduse rikastusvabrik), siis kostja ja avalikkuse huvi on selle töökindluse tagamine. Töökindluse tagamine eeldab hästi korraldatud tööd. Käesoleval juhul on hageja töölt eemal viibinud pika aega ning töökorraldus on seetõttu olnud häiritud, sealhulgas tähendas see teistele töötajatele suuremat töökoormust ning teenuse sisseostmist ettevõtteväliselt. Maakohus ei ole arvestanud kostja seisukohti võimalike teiste ametikohtade osas. Kostja on korduvalt märkinud, et tal ei ole pakkuda ametikohti, mis võimaldaksid osalise koormusega või kergemat tööd. Samuti ei ole võimalik pakkuda ametikohti, mis ei eelda suurt füüsilist pingutust (kojamees, valvur), kuna kinnisvarahaldusega seotud ametikohad kaetakse avaliku hanke raames, teenuseid ostetakse sisse. Maakohus ei ole asjaolude analüüsimisel hinnanud kostja vastutulelikkust hagejale. Kostja on pikendanud 4-kuulist perioodi 10 kuu peale, andes hagejale oluliselt pikema perioodi tööle naasmiseks, kui seadus seda ette näeb. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et hageja ei olnud teadlik oma tervisliku seisundi taastumisest või paranemisest töölepingu ülesütlemise hetkel. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud oma seisukohta, et hageja huvi saada ülesütlemisest teada TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud tähtaega järgides kaalub üles kostja huvi öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Kostjale jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, milles seisnes kostja tegevuse vastuolu hea usu põhimõttega või mõistlikkusega. Hageja on endiselt haige ja ei ole võimeline töötama ja seetõttu läheks hüvitise väljamõistmine vastuollu seaduse mõttega ning faktilise olukorraga. Kui hageja on endiselt ajutiselt töövõimetu, siis ei oleks ta tähtaja järgimisel saanud mingisugust hüvitist peale puhkusejäägi. Antud juhul on kohus mõistnud hageja kasuks välja hüvitise, vaatamata sellele, et taoline hüvitis on põhjendamatu ning hageja on sisuliselt alusetult rikastunud. Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata kostja poolt esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja on teatise varem kätte saanud (24. märtsil 2017). Puudub põhistus, miks maakohus asus seisukohale, et hageja sai teatise kätte 4 päeva hiljem.
Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.