lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5476/51

Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-5476/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-5476

Tsiviilasi

Mati Luha avaldus võlgade ümberkujundamiseks Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Soosaare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Andres (ik: XXX), esindaja Kerli Kase Vastustaja (avaldaja/võlgnik): Mati Luht (ik: XXX) Nõustaja: vandeadvokaat Olev Kuklase Puudutatud isikud (võlausaldajad): Aivar Riisalu (ik: XXX) LMM Investment OÜ (rk: 10476531)

esindajad

Soosaar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määrus ning saata Mati Luha avaldus võlgade ümberkujundamiseks samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlgade ümberkujundamise menetlus
  • 14.05.20262-20-2822/111Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.05.20262-20-14999/69Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.04.20262-22-10239/65Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
  • 26.03.20262-22-3570/164Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.03.20262-21-16577/113Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 23.02.20262-22-3422/68Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD

1.Mati Luht (avaldaja/võlgnik) esitas 05.04.2017 maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi enam kui 260 000 euro ulatuses ja võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on 1500 eurot.
2.Maakohus võttis 24.05.2017 määrusega avalduse menetlusse, määras võlgniku nõustajaks vandeadvokaat Olev Kuklase ja pani avaldajale kohustuse tasuda nõustaja tasu.
3.Nõustaja hinnangul ei kohelda kavaga ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kõigi nõudeid vähendatakse võrdses ulatuses ja kohustuse täitmise tähtaeg pikeneb iga kohustuse suhtes sama perioodi võrra. Lisaks sellele, et pankrotimenetlus oleks võlgnikule koormavam, saaks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas ulatuses. Kohustuste täitmisel on rõhk võlgniku töötasul.
4.Võlausaldajad Aivar Riisalu ja LMM Investment OÜ nõustusid kava kinnitamisega. Võlausaldaja Andres Soosaar kava kinnitamisega ei nõustunud. Võlgnik on end teadlikult muutnud varatuks. Võlgnik saab juhatuse liikmena ise otsustada, millist töötasu talle makstakse. Alles praeguse menetluse ajal on JAHH Catering OÜ hakanud võlgnikule maksma töötasu 1120 eurot kuus. Võlgnevus A. Riisalu ees on fiktiivne.

MAAKOHTU LAHEND

5.Tartu Maakohus kinnitas ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja nimi

Kohustuse kogusumma

Kohustuse täitmise tähtaja pikend. periood kuudes

Kohustuse tasumise sagedus

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv/suurus

Kohustuse vähendamise ulatus (%)

Kohustuse täitmise lõpptähtaeg

Andres Soosaar

44 284,80 eurot

60 kuud / määruse jõustumise kuule järgneva kuu

10.kuupäevaks

Iga kuu 10. kuupäev

369,04 eurot kuus x 59 kuud 1 x 353 eurot

50%

määruse jõustumise kuule järgneva

60.kuu
10.kuupäevaks aastal 2022

Aivar Riisalu

140 000 eurot

60 kuud / määruse jõustumise kuule

Iga kuu 10. kuupäev

637 eurot kuus x 59 kuud

50%

septembri

määrusega

M. Luha

määruse jõustumise kuule

võlgade

Täitmise summa kokku

22 142,40

eurot

70 000 eurot

x 32 417,00 eurot

järgneva kuu

10.kuupäevaks LMM Investment OÜ

10 000 eurot

60 kuud / määruse jõustumise kuule järgneva kuu

10.kuupäevaks

Iga kuu 10. kuupäev

eurot kuus x 59 kuud 1 x 280 eurot

järgneva

60.kuu
10.kuupäevaks aastal 2022 50%

määruse jõustumise kuule järgneva

60.kuu
10.kuupäevaks aastal 2022

eurot

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus. Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 15. novembril 2017 kohtule ja võlausaldajale aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Edaspidi tuleb esitada aruanne iga aasta 15. septembriks. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 8 lg 1 alusel nende endi kanda ning nõustaja kulud võlgniku kanda. Määruse kohaselt on kaks võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad enam kui pool pandiga tagamata nõuetest, nõustunud kava kinnitamisega ja üks võlausaldaja on vaielnud kava kinnitamisele vastu. Ümberkujundamiskava on võimalik VÕVS § 24 alusel kinnitada. Võlgnikul on kohustusi enam kui 194 000 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse enam kui 97 000 eurot. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse võlausaldajate nõuded ümber eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui võlgniku pankroti korral. Kuivõrd võlgniku varaks on vaid igakuine töötasu, on võlausaldajatel võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võimalus nõude rahuldamisele suuremas osas kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses vara tagasivõitmise võimaluse on nõustaja hinnanud perspektiivituks. Pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-te 4 ja 5 kohaselt saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Arvestades võlgniku varalist seisundit, on võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamiskavas. Võlausaldaja A. Soosaare vastuväited ei anna alust jätta kava kinnitamata. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.A. Soosaar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. septembri 2017 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta M. Luha võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on võlgnik vara nimekirjas märkinud, et võõrandas 2016. a sügisel (s.o vahetult enne määruskaebuse esitaja poolt nõude sissenõudmise alustamist) LMM Investment OÜ osaluse 38 000 euro eest OÜ-le Hansabalt. OÜ Hansabalt ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on

võlgniku hea sõber ja koostööpartner A. Riisalu, kes on käsitletav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 mõistes. 38 000 eurot laekumist võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu. On ebausutav, et sellise väärtusega tehing tehti sularahas. Võlgnik on pahatahtlikult võõrandanud oma peamise vara A. Riisalule, et vältida kaebuse esitaja nõude sissenõudmist; 2) esineb VÕVS § 25 lg 1 p-st 3 tulenev alus ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks, sest võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute ja võlausaldajate ehk kohustuste kohta. Kohus pidanuks analüüsima võlausaldaja vastuväiteid põhjalikumalt ja lisaks kontrollima VÕVS-st tulenevate ümberkujundamiskava rahuldamata jätmise aluste esinemist. Võlgniku kohustus A. Riisalu ees summas 140 000 eurot on fiktiivne ja toodud välja selleks, et võlgnik saaks võlausaldajate häälteenamusega läbi viia võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise ning vähendada määruskaebuse esitaja nõuet poole võrra. A. Riisalu allkirjaga dokumendid laenu suhtes puuduvad ja puuduvad ka dokumendid, mis tõendaksid laenusumma üleandmist. Võlgnik on koostanud võlatunnistuse alles 01.03.2017. Ei ole eluliselt usutav, et kahe eraisiku vahel sõlmitakse laenuleping summas 150 000 eurot, koostamata ühtegi lepingut, ning et võlgnik on kohustatud tagasi maksma kõigest poole laenusummast. 3) võlgnik saab töötasu LMM Investment OÜ-st ja JAHH Catering OÜ-st, mille juhatuse liikmeks on ta ise ehk võlgnik saab ise oma sissetuleku üle otsustada. JAHH Catering OÜ on otsustanud võlgnikule 1120 euro suurust tasu maksma hakata alles ajal, mil võlgnik esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Võlgnik näitab oma sissetulekut suuremana, et mõjutada kohut alustama võlgade ümberkujundamise menetlust ning peatama võlgniku suhtes täitemenetluse; 4) oleks kohus pidanud lähtudes VÕVS § 24 lg-st 9 nimetama ümberkujundamiskava põhjenduste hindamiseks eksperdi, kuna esialgse avalduse järgi oli võlgnikul kohustusi 260 000 eurot ja ümberkujundamiskava järgi on võlgnikul kohustusi rohkem kui 194 000 eurot; 5) ei nimetata VÕVS § 18 lg 2 järgi üldjuhul nõustajaks pankrotihaldurit. Kohus pidanuks põhjendama, miks ta otsustas nõustajaks määrata isiku, kes tegutseb ka pankrotihaldurina.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7.Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik ja A. Riisalu lähikondsed; 2) pakkus A. Riisalu võlgnikule tööd, mille abil võlgnik saab asuda oma võlgu tasuma. Praeguseks on JAHH Catering OÜ arendamine jõudnud faasi, kus saab hakata juhatuse liikmele palka maksma ning võlgnik saab koheselt alustada oma kohustuste täitmist; 3) on võlgniku ja A. Riisalu vahel olnud rahalised suhted ca 30 aastat. Võlgnevus A. Riisalu ees tekkis juba aastatel 1994–1995, kui koos prooviti erastada RAS-i Silmet. A. Riisalu on võlgnikku ka hiljem erinevates ärides rahaliselt toetanud. Võlgnik sai A. Riisalu käest sularaha 150 000 eurot selle aasta algul, kui sai selgeks, et määruskaebuse esitaja ei soovi võlgnikuga kompromissi sõlmida; 4) on nõudeid võlgniku vastu vähem, kui seadusest tulenev piir eksperdi määramiseks; 5) ei müünud võlgnik LMM Investment OÜ osakuid liiga odavalt. Keegi teine peale A. Riisalu ei oleks ostnud 200 000-eurose võlakohustusega äriühingut. A. Riisalu ostis firma, kuna nägi selle firma ja JAHH Catering OÜ meeskonnas perspektiivi toitlustuses tegutsemisel.

NÕUSTAJA SEISUKOHT

8.Võlgniku nõustaja vandeadvokaat O. Kuklase vaidleb määruskaebusele vastu. Seisukoha kohaselt: 1) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid tagasivõitmise põhjendatuse ja tulemuslikkuse osas. Määruskaebusest ei nähtu, et osalus oleks müüdud alla turuhinna või muud moodi võlausaldajaid kahjustades. Võlausaldaja saab ka ise esitada vastava hagi, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud; 2) isegi kui tagasivõitmine oleks tulemuslik, siis määruskaebusest ei nähtu analüüsi, mis kinnitaks, et tagasi võidetud vara müümine täitemenetluses/pankrotimenetluses ja saadud vahendite arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine oleks tulemuslikum kui võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgade ümberkujundamise menetluse raames; 3) ei ole A. Riisalu võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõistes. A. Riisalu selgitas kohtuistungil, miks oli tema kui võlausaldaja jaoks mõistlikum saavutada võlgnikuga kokkulepe, et võlgnik jätkab tööd A. Riisaluga seotud firmas ja teenib A. Riisalule võlgnetava summa tagasi. Tekkivast tulust peaks olema võimalik tasuda mõlemale võlausaldajale; 4) ei ole nõustaja valduses olevatest dokumentidest ning võlgniku ja A. Riisalu selgitustest lähtudes võimalik antud võlakohustuse tegelikkuses kahelda; 5) ei tulene VÕVS § 24 lg-st 9 kohtu kohustust määrata ekspert, kui kohustusi on vähem kui 200 000 eurot. Määruskaebuse esitaja seda kohtuistungil ka ei taotlenud; 6) VÕVS § 18 lg 2 kolmandast lausest ei tulene, et pankrotihaldurina tegutseva isiku nõustajaks olemine on välistatud ja et kohus peaks konkreetse isiku nõustajaks määramist põhjendama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja M. Luha avaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. A. Soosaare määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
10.Kohus võib jätta VÕVS § 23 lg 5 alusel võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata, mistõttu tuleb nõue või selle ulatus teha selgeks väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et ümber saab kujundada selgeid nõudeid ning seetõttu tuleb võlausaldajate nõuete suurused enne ümberkujundamiskava kinnitamist kindlaks määrata. Praegusel juhul vaidlustas võlausaldaja A. Soosaar õigeaegselt võlanimekirjas märgitud võlgniku kohustuse A. Riisalu ees summas 140 000 eurot. Vastuväite kohaselt võib nimetatud kohustus olla fiktiivne ning märgitud võlanimekirja üksnes selleks, et saavutada ülekaal ümberkujundamiskava poolt hääletavate võlausaldajate hulgas. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus A. Soosaare vastuväidet sisuliselt arutanud ega teinud võlgnikule ettepanekut nimetatud kohustuse olemasolu kohta täiendavaid tõendeid esitada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et ainuüksi võlgniku poolt 01.03.2017 allkirjastatud võlatunnistus 150 000 euro laenu saamise kohta A. Riisalult ei ole piisav tõendamaks võlgniku 140 000 euro suurust kohustust. Maakohtu seisukoht, et A. Soosaare vastuväited ei ole sellised, mis annaksid aluse jätta võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata, võib olla ennatlik. Ringkonnakohus rõhutab, et võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole mõeldud ebaselgete nõuete ümberkujundamiseks.

Eelnevat kinnitab ka VÕVS § 23 lg 7, millest nähtuvalt saab võlgnik kohtu määrust võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kindlaksmääramise kohta eraldi (enne ümberkujundamiskava kinnitamist) vaidlustada.

11.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võimaldama menetlusosalistel esitada tõendeid vaidlusaluse 140 000 euro suuruse kohustuse kohta ning seejärel otsustama, kas võlgniku märgitud võlausaldaja A. Riisalu nõude suurust on võimalik kindlaks määrata või mitte.
12.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.02.20262-20-17424/52Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.01.20262-22-1413/66Viru Maakohus Rakvere kohtumaja