Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja taotlus menetluse lõpetamiseks jätta rahuldamata. Hageja tsiviilasjas nr 2-16-5269 vastuhagi ei esitanud ja esitas oma nõude eraldi hagina, milleks tal on õigus. Tegemist on vastunõudega, mistõttu ei saa nõuded juba seetõttu olla samased. Ka asjaolud ei ole samad: vaidlusi seob Poola politsei trahviotsus, kuid varasem tsiviilasi puudutas otsuse täitmise küsimust, praegune vaidlus aga otsuse tegemise põhjusi. VÕS § 1044 lg 2 ei ole asjas kohaldatav, kuna hagejal ja kostjal lepinguline suhe puudus. Hagejal oli õigus valida, kas esitada kahju hüvitamise nõue lepinguvälisel alusel kostja vastu või lepingu rikkumisest tulenevalt OÜ Baltic Transport vastu. Tähtsust ei oma asjaolu, et OÜ Baltic Transport esitas töövaidluskomisjonile kostja vastu töölepingu rikkumisest tuleneva nõude, mille töövaidluskomisjon jättis rahuldamata. Töövaidluse tulemus ei ole siduv hagejale, kes ei olnud vaidluse pooleks. Kostja viidatud töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 alusel ei saa jätta hagi rahuldamata, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Kostja ei soovinud OÜ Baltic Transport kaasamist menetlusse, kuigi kostjal võib tekkida TLS § 76 lg 1 järgi nõue tööandja vastu. Hageja ei kaotanud hagemisõigust ka seetõttu, et hageja ja OÜ Baltic Transport juhatuse liige on sama isik. Tegemist on kahe eraldiseisva juriidilise isikuga. Hagejale määrati Poola politsei 10.12.2015 otsusega 6250-zlotine trahv peamiselt kahte tüüpi rikkumiste eest: juhi sõidu- ja puhkeaja režiimi rikkumine (p-d 1–17) ning sõidumeeriku andmete salvestamata jätmine (p 18). Trahv on tasutud ja selle hüvitamise kohustus on 16.09.2016 kohtumääruse kohaselt hagejal. Trahvi ja tõlkekulude tasumine on hageja otsene varaline kahju. Trahviotsust pole vaidlustatud, seega saab eeldada, et otsuses toodud rikkumised on toimunud. Kuna politsei on fikseerinud rikkumisi mõlema sõiduki (XXX ja XXX juhtimisel, ei ole usutav kostja vastuväide, et sõiduki XXX sõidumeerik võis olla magnetiga rikutud ning seetõttu on andmed kaardil ebaõiged. Tunnistaja Urmas Ostra kinnitas, et pärast magneti kasutamist kontrolliti sõidumeerikut Poola Scania esinduses ja taatlemise kohta paigaldati kleeps. Kirjalike tõenditega on tuvastatud, et kui sõidukil magnetit kasutati, siis taatlemisel 30.07.2015 Poola Scania esinduses Szczecinis on kindlaks tehtud, et sõidumeerik töötab õigesti. Kostja väide, et hageja esindaja tunnistab sõnumis, et Scania XXX sõidumeerik oli rikkis, ei ole tõendatud. Tunnistaja U. Ostra väitel saatis ta sõnumi 06.10.2015 pärast konsulteerimist taatlusfirmaga, kust öeldi, et erandkorras võib selline probleem esineda. Arvestades antud selgitust ning 5päevast ajavahet kontrolli ja sõnumi vahel, ei tõenda sõnum hageja poolt rikkumise tunnistamist, tegemist on pigem ebaselgele probleemile lahenduse otsimisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et sõidumeerikul esines rike või oli muu asjaolu, mille tõttu sõidumeerik andmeid ebaõigesti registreeris. Politsei sai andmed kostja juhikaardilt, mis näitas kõigi tema poolt juhitud sõidukitega toimunut. Kostja õigusvastane tegu, s.o juhi töö- ja puhkeaja normide rikkumine, on tõendatud. Juhi tööja puhkeaeg on reguleeritud nii EÜ määruses 561/2006 kui ka liiklusseaduses (LS § 130). Rikkumised on kajastatud Poola politsei otsuses. Kostja ei pidanud kinni ööpäevasest ja iganädalasest puhkeperioodist ning sõiduki maksimaalsest vaheajata juhtimise perioodist ja ei teinud piisavalt pause või piisavalt pikki pause. Vaadates rikkumiste iseloomu, ei ole oluline, kas kostja vajutas puhkeajale jäädes sõidumeeriku nuppu või mitte. Ööpäevast ja iganädalast puhkeperioodi rikkudes ei teinud kostja piisavalt pikki pause ning maksimaalse vaheajata juhtimise nõude rikkumisel on kostja samuti teinud lühemaid pause – pidanuks tegema ühe kahest pausist 30-minutilise, aga tegi kaks 15-minutilist. U. Ostra selgitas, et sõidumeerik hakkab rataste liikumisel tööle ka siis, kui nuppu ei vajutata, seega puhkepausi lõppedes fikseeris meerik sõidu alguse automaatselt. Kostja on saanud sõiduki juhi kutsetunnistuse 26.03.2015, seega pidi ta omandama teadmised ka juhi töö- ja puhkeaja kohta. Kostja tegevus oli õigusvastane, tema tegevus ei ole vabandatav ja kostja ei ole tõendanud süü puudumist. Tegemist oli vähemalt hooletusega. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja puuduvad alused kostja vastutusest vabastamiseks või selle vähendamiseks. Maakohus mõistis hageja kasuks välja 1456,90 eurot ja tõlkekulud 489,60 eurot, kokku 1946,50 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest 26.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

rikkumised avastada, selgitada välja põhjused ning võtta ette toimingud edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Hagejale määrati trahv ka sõidumeeriku andmete salvestamise kohustuse rikkumise eest. Seega jättis hageja tegemata toimingud, mis oleksid kahju tekkimise välistanud. Hageja ei osalenud trahvimenetluses ega tõendanud, et hagejal on tagatud nõuetekohane töökorraldus ja -distsipliin, mis võimaldab juhtidel eeskirjadest kinni pidada, ning nõuetekohased tasustamispõhimõtted, milliste asjaolude tõendamise korral ei oleks hagejale 06.09.2001 autoveoseaduse (Poola 2013. a ametliku väljaande p 1414) artikli 92b lõike 1 ja artikli 92c järgi trahvi määratud. EÜ määruse 561/2006 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt on veoettevõtja kohustatud korraldama juhtide töö nii, et juhid saavad kinni pidada sõidumeerikuid käsitleva määruse sätetest ja EÜ määruse 561/2006 sätetest, mis reguleerivad autovedusid sooritavate juhtide tööaja küsimusi. Lisaks peab veoettevõtja juhte nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kontrollima nimetatud sätete täitmist. Veoettevõtja vastutab ka oma sõidukijuhtide toime pandud rikkumiste eest. Kohus ei ole hinnanud, kas õiguslikult on lubatud esitada sõiduki juhile kahju hüvitamise nõue veoettevõtjale määratud trahvi hüvitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

H. Ulpus (praeguses menetluses kostja) esitas maakohtusse hagi OÜ Goldstern (praeguses menetluses hageja) vastu (tsiviilasi nr 2-16-5269), milles nõudis trahvisumma 1526,70 eurot, mille ta tasus OÜ Goldstern eest, väljamõistmist. OÜ Goldstern vaidles hagile vastu ja leidis, et rahatrahv määrati talle H. Ulpuse rikkumist eest. Tartu Maakohus kinnitas 16.09.2016 määrusega H. Ulpuse ja OÜ Goldstern vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt OÜ Goldstern tasub H. Ulpusele 1526,70 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Praeguses tsiviilasjas (tsiviilasi nr 2-16-14443) esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, milles nõudis 1946,50 euro väljamõistmist (sh rahatrahvi nõue 1526,70-69,80=1456,90 eurot ja tõlkekulude nõue 489,60 eurot). Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt põhjendab hageja oma nõuet samade asjaoludega, millele ta tugines vastuses hagile tsiviilasjas nr 2-165269.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.