lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-9-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-9-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1565
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 17 lg 4, 6, 7Riigi õigusabi jätkuvusTsMS § 189 lg 1, 2Menetlusabi andmise tühistamineRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedTsMS § 180 lg 1Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksTsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedTsMS § 182 lg 2Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudTsMS § 638 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 692 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (14)

lahend.ee
3-25-2938/60Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.04.20263-25-3034/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.01.20263-25-2112/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.09.20253-25-2019/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.07.20253-24-1541/68Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.12.20243-24-1956/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-9-08 Tartu, 19. märts 2008. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu AS-i Epikart (pankrotis) hagi Meelis Mölderi vastu 644 753 krooni 40 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-03-87 Meelis Mölderi määruskaebus Hageja AS Epikart (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karmo Kalk Kostja Meelis Mölder (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus 25. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. detsembri 2007. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Brigitta Mõttusele 27. detsembril 2007. a Meelis Mölderi määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
TsÜS § 31 lg 5Juriidilise isiku organid
TsÜS § 34 lg 1Juriidilise isiku esindamine
3-24-1546/10
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
01.07.2024
3-24-1426/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.06.2024
3-23-359/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.08.2023
3-20-1972/28Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.02.2021
3-20-1274/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.07.2020
2-18-12525/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.11.2018
2-15-12557/28Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.04.2016
2-08-52516/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.10.2008
AS Epikart (pankrotis) esitas Harju Maakohtule hagi Meelis Mölderi vastu, paludes kostjalt kui hageja endiselt juhatuse liikmelt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 644 753 krooni 40 senti.
2.Harju Maakohus andis 19. aprilli 2007. a määrusega kostjale riigi õigusabi, kohustusega hüvitada see kahe aasta jooksul. Osamakse suurus ei võinud ületada 1400 krooni kuus. Määruse põhjenduste kohaselt ei suutnud kostja oma majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, kuid tema majanduslikku seisundit arvestades tuli tal menetlusabi tasu ja riigi menetlusabi kulud hüvitada osamaksetena.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. septembri 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 644 753 krooni 40 senti.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, ja taotles ühtlasi menetlusabi korras vabastada teda 27 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Taotluse kohaselt on kostja netopalk 6270 krooni. Muud vara ega sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kuid temaga koos elavaid perekonnaliikmeid tal ei ole. Kostjale riigi menetlusabi korras määratud esindaja jätkab talle menetlusabi osutamist apellatsiooniastmes. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2007. a määrusega kostja taotluse menetlusabi saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebuse käiguta, kohustades kostjat maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitama tasumist tõendava dokumendi

ringkonnakohtule kahekümne päeva jooksul määruse jõustumisest. Ühtlasi lõpetas ringkonnakohus kostjale riigi õigusabi osutamise. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagimenetlus seotud kostja majandustegevusega. Vaieldakse selle üle, kas taotleja kui pankrotistunud äriühingu juhatuse liige peab äriühingule hüvitama rahasumma, mille ta väidetavalt sai äriühingu kassast teiselt juhatuse liikmelt. Niisugune vaidlus puudutab kostja majandustegevust (äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmist) ega kahjusta kostja neid õigusi, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Sellises vaidluses on menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg 2 p 3 kohaselt välistatud ja kostja taotlus menetlusabi saamiseks (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) tuleb jätta rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebuselt ei ole riigilõivu tasutud, on apellatsioonkaebus esitatud puudusega, apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 638 lg 2 järgi käiguta ja anda kostjale võimalus tasuda riigilõiv 20 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 7 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema õigusi, mis ei ole ettevõtlusega seotud. RÕS § 17 lg-s 4 on sätestatud, et kohus võib omal algatusel igal ajal uuesti hinnata riigi õigusabi andmise aluste olemasolu ning aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Selle sätte eesmärgiks on välistada, et riigi õigusabi (menetlusabi) osutatakse jätkuvalt isikule, kellel ei ole selleks seaduses sätestatud alust. Samast sättest tuleneb ka kohtu kohustus kogu menetluse vältel kontrollida, kas riigi õigusabi osutamiseks esineb jätkuvalt seaduses sätestatud alus. Kostjale 19. aprilli 2007. a määrusega määratud riigi õigusabi osutamine tuleb lõpetada, sest vaidlusalune tsiviilasi on seotud tema ettevõtlusega (tema tegutsemisega äriühingu juhatuse liikmena).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja taotlus menetlusabi saamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus ebaõigesti rahuldamata menetlusabi taotluse TsMS § 182 lg 2 p 3 alusel. Tegemist on menetlusega, mis puudutab kostja majandus- ja kutsetegevusega mitteseotud õigusi. Kostjalt mõisteti maakohtu otsusega välja 644 753 krooni 40 senti, mis mõjutab tema ja ta ülalpeetavate heaolu. Kostja osaleb menetluses kui füüsiline isik, mitte kui juriidilise isiku juhatuse liige. Seega ei ole menetlus seotud kostja majandustegevusega. Ringkonnakohus ületas oma pädevust, kui otsustas RÕS § 17 lg 4 ja § 7 lg 1 p 7 alusel lõpetada riigi õigusabi osutamise. Viidatud sätete alusel peab kohus kontrollima, kas jätkuvalt esinevad alused riigi õigusabi andmiseks ning aluse äralangemisel saab lõpetada riigi õigusabi andmise. Praegusel juhul ei ole tegemist menetlusabi saamise aluse äralangemisega.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ja asi saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9.Menetlusosalise taotlusel võib kohus TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS § 181 lg-s 1, mille kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud tulenevad TsMS §-st 182, mille teise lõike kolmanda punkti kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas juhul, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega kahjusta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. Seda sätet tuleb kolleegiumi arvates mõista selliselt, et kui kohtuvaidlus puudutab korraga nii taotleja majandus- ja kutsetegevust kui ka taotleja muid, nimetatud tegevusest väljapoole jäävaid õigusi, tuleb isikule anda menetlusabi. Lisaks peavad olema täidetud ka muud menetlusabi andmise eeldused (vt Riigikohtu 20. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-07). Seega peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel omal algatusel kontrollima, kas menetlusabi andmise kõik tingimused on täidetud ega esine mõnda menetlusabi andmisest keeldumise alust.
10.Praeguses asjas jättis ringkonnakohus kostja menetlusabi saamise (riigilõivu tasumisest vabastamise) taotluse TsMS § 182 lg 2 p 3 alusel rahuldamata põhjusel, et vaidlus puudutab kostja majandustegevust (kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmist) ega kahjusta kostja neid õigusi, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kolleegium ei nõustu sellise järeldusega. Samuti ei ole ringkonnakohus oma vastavasisulist järeldust piisavalt põhjendanud. Kolleegiumi arvates ei ole juhatuse liikmena tegutsemine käsitatav isiku majandus- või kutsetegevusena TsMS § 182 lg 2 p 3 mõttes. Isik tegeleb majandustegevusega, kui ta tegeleb ettevõtlusega, nt füüsilisest isikust ettevõtjana. Isik tegeleb kutsetegevusega, kui ta tegutseb iseseisvalt oma nimel, kuid üldise arusaama järgi ei käsitata sellist tegevust majandustegevusena, nt tegutsemine notarina, kohtutäiturina või vandetõlgina. Juriidilise isiku juhatuse liige ei tegele iseseisvalt ettevõtluse ega kutsetegevusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 järgi on juhatus juriidilise isiku juhtorgan ja TsÜS § 31 lg 5 järgi loetakse tema tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Ka suhetes teiste isikutega loetakse juhatus TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Äriseadustiku § 306 lg 1 järgi on ka aktsiaseltsi juhtimisorganiks juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Seega ei tegutse isik juriidilise isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liikmena mitte oma majandus- või kutsetegevuses, vaid tegutseb juriidilise isiku organina, esindades muu hulgas juriidilist isikut. Kuna vaidlus aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse üle ei ole seotud juhatuse liikmeks oleva isiku majandus- ega kutsetegevusega, ei saa kostja menetlusabi taotlust jätta rahuldamata TsMS § 182 lg 2 p 3 alusel. Ringkonnakohtul puudus seega alus apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas esinevad menetlusabi andmise muud tingimused. Menetlusabi andmise eelduste olemasolul tuleb kosja vabastada kas täielikult või

osaliselt riigilõivu maksmisest.

11.Ringkonnakohus tõlgendas valesti RÕS § 7 lg 1 p 7, leides, et hagejal ei ole õigust saada riigi õigusabi, kuivõrd selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi. Aktsiaseltsi juhatuse liikmena tegutsemine ei tähenda ettevõtlust.
12.Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks selgitada, et ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti RÕS § 17 lg-t 4, rakendades seda sätet juhtumile, kus riigi õigusabi andmine oleks tulnud ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest tulenevalt tühistada, mitte lõpetada. Asja menetlev kohus võib RÕS § 17 lg 4 järgi omal algatusel igas menetlusstaadiumis uuesti hinnata riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras, kas jätkuvalt esinevad seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks, ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samal ajal määrab kohus kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. RÕS § 17 lg 7 teise lause järgi tuleb riigi õigusabi andmise lõpetamisel lähtuda TsMS §-st 189. TsMS § 189 lg 1 p 2 järgi võib kohus menetlusabi andmise tühistada muu hulgas juhul, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Kolleegiumi arvates järeldub RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 ning TsMS § 189 lg 1 p-st 2, et juhul, kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi õigusabi andmise RÕS § 17 lg-te 4 ja 6 järgi lõpetada. Kui aga õigusabi andmise hilisemal kontrollimisel selgub, et õigusabi andmiseks puudus alus, st et ei olnud täidetud õigusabi saamiseks vajalikud tingimused, peab kohus riigi õigusabi andmise mitte lõpetama, vaid tühistama TsMS § 189 lg 1 p 2 alusel. Sellisel juhul kannab riigi õigusabi saanud menetlusosaline TsMS § 189 lg 2 järgi ise kõik oma õigusabikulud. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.