lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-12557/28

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-12557/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2540
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 38 lg 1Kannatanu õigused ja kohustusedKarS § 13 lg 1Vastutus tegevusetuse eestKrMS § 310 lg 1Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta otsuse tegemineTsÜS § 150 lg 1Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 153 lg 1Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumineVÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselKemS § 5 lg 1TLS § 28 lg 2Tööandja kohustused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-12557/41Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-12557

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2016.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

M. P. hagi A. J. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

35 000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

M. P. (IK xxx, elukoht: xxx)

Hageja lepinguline esindaja:

Vladimir Kolga (Kolga & Partnerid Õigusbüroo, Narva ,mt 7-634, 10117 Tallinn; epost: [email protected]) A. J. (IK xxx, elukoht:xxx)

Kostja: Vandeadvokaadi abi Kristiina Urb (Advokaadibüroo Küllike Namm, Tornimäe 7, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja:

RESOLUTSIOON

Jätta M. P. hagi A. J. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejale antud menetlusabi osas jäävad kulud Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsÜS § 143Aegumise arvestamine kohtu poolt
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
TTOS § 3 lg 5
VÕS § 10443
VÕS § 134 lg 3Mittevaralise kahju hüvitamise erisused
BelBaltBit OÜ töötajad N. S.A. S. ja V. P. puhastasid kostja korraldusel 14.10.2011 Kiili vallas, Pargi tn-l asuvas Kiili katlamajas mahuteid, milles oli ohtlik kemikaal (KemS § 5 lg 1 mõttes). A. J. andis töötajatele korralduse puhastada mahutid, kuid jättis töötajad enne puhastustöö andmist juhendamata ja vajalikud kaitsevahendid andmata. Tööandja töötervishoiu- ja ohutusalaste juhtnööride andmata jätmise tõttu ei teadnud töötajad, millise kemikaaliga nad tööd tehes kokku puutuvad, millised on selle omadusd, ohtlikkus ja tööks vajalikud ohutusnõuded. Kostja andis töötajatele kaitsemaskid, kuid vaatamata töötajate tehtud puhkepausidele ning filtrite vahetamisele ei hoidnud need ära mahutis olnud kemikaaliühendite jõudmist töötajatae organismi. Kostja rikkus TLS § 28 lg 2 p 6 ja 7, TTOS § 3 lg 5, § 4 lg 2, § 12 lg 1 ja 2, § 13 lg 1 p 12 ja 13, Vabariigi Valitsuse 14.12.2000.a määrust nr 80 „ Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” § 4 lg 1, § 5 lg 1, 11.01.2000. määrust nr 12 „ Isikukaitsevahedite valimise ja kasutamise korra” § 2 lg 1, 2, 4, 20.03.2001.a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”§ 9 lg 1 p 1-5.
2.Kostja rikkumised põhjustasid töö käigus saadud tervisekahjustuse (mürgituse) tagajärjel 21.10.2011 V. P.surma. Harju Maakohus tunnistas 17.06.2014.a. otsusega kriminaalasjass nr 1-14-4053 A. J. süüdi KarS § 13 lg 1 - § 197 klg 2 järgi (töörervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine tegevusetusega kui sellega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm). M. P. esitas kriminaalasja raames tsiviilagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kriminaalasjas mõistis kohus A. J.lt A. P. ja M. P. kasuks varalise kahju hüvitise 5 924, 68 eurot. Mittevaralise kahju nõue jäeti läbi vaatamata, kuna kriminaalasjas kokkuleppemenetluses jõudsid pooled kokkuleppele, et mittevaralise kahju nõue menetletakse tsiviilkohtus.
3.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 134 lg 3. 21.10.2011.a surnud V. P. oli hageja lapselaps (pojapoeg). Hageja poeg (V. P. isa emigreerus 1993.a kui poeg V. oli 3 aastane, Ameerika Ühendriikidesse ja elab seal tänaseni). Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-870/2001 võeti V. P. emalt T. M. (Vološtšukilt) vanema õigused poja suhtes. V. P. eestkostjaks sai tema vanaema M. P. (hageja). Hageja kasvatas V. üles, koolitas, andis endast kõik, et tema elu oleks mitkekesine ja huvitav. Kuni V. surmani olid hageja ja tema abikaasa kõige lähedasemad inimesed. V. alaline elukoht oli hageja juures. V. enneaegne surm tööandja ettevaatamatuse tõttu tekitas V. P. lähedastele hingelisi kannatusi ja üleelamisi. Hageja mõistab, et ükski kohtuotsus ei asenda lähedaste hingevalu ja kannatusi, mis noore inimese kannatused haiglas ja hilisem surm ning lein põhjustasid. Lapselapse kaotus põhjustas hagejale pikaajalise heaolu languse, tema töövõime on senini päristud, meeleolu langenud. V. surmaga kaotas hageja usu tulevikku. Hageja

hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 35 000 eurot ja leiab, et see on mõistlikus ulatusess võrreldes sellega, mida põhjustab inimelu kaotus ja surm lähedastele. Eriti küüniliseks peab

hageja aga tööandja käitumist pärast õnnetust: temalt ei kuulnud hageja juhtunust vaid oma tuttvatae käest, kes olid juhtunust raadiost kuulnud. Kostja ei suvatsenud isegi kaastunnet avaldada. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 35 000 eurot ning alternatiivselt: kui kohus leiab, et taotletud ulatuses ei ole nõue põhjendatud, määrata õiglane hüvitos kohtu ärnägemisel.

KOSTJA VASTUS

4.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja viitab TsÜS § 153 lg 1 sätestatud kolmeaastasele aegumistähtajale (so ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama). Kostja märgib, et hageja teada saamine ega teada saama pidamine ei ole seotud Harju Maakohtu 17.06.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4053, millega kostja süüdi tunnistati. Kostja lisab hageja 05.03.2012.a ülekuulamise protokolli, milles hageja nimetab üheselt, et juhtunust sai teada 17.10.2011. Seega on TsÜS § 153 lg 1 kolmeastane tähtaeg mööda lastud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja väide nagu oleks ta kriminaalasja raames 05.03.2012.a esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei vasta tegelikkusele ning hageja ei ole oma väidet tõendanud. Harju Maakohtu 17.06.2014.a kohtuotsuse resolutsioonist tulenevalt on läbi vaatamata jäetud A. P. mittevaralise kahju hüitamise nõue summas 35 000 eurot. Kokkuleppemenetluseks antis kriminaalmenetluses nõusoleku A. P., mitte hageja.
5.Kostja on seisukohal, et puudub alus temalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks (VÕS § 134 lg 3 eeldused täidetud ei ole). VÕS § 134 lg 3 näol on seadusandja näinud ette iseseisva mittevaralise kahju hüvitamise nõude võimaluse surmasaanu lähedastele, kuid sätestanud ka lisaeelduse – kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. Õiguskirjanduses on viidatud, et erandlikuks aasjaoluks on näiteks lähedase inimese surma pealtnägemine ning erandlike asjaolude esinemist peab tõendama hageja. Kostja viitab ka Riigikohtu seeisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08 p 17, et VÕS § 134 lg 3 mõtts ei ole erandlikuks asjaoluks surma põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema täiendavaid asjaolusid. Lein ja kaotusvalu kui selline kaasneb paratamatult iga lähedase isiku surmaga, kuid ei ole erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 mõttes. Ka elukvaliteedi langus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks. Kostja on sisukohal, et hageja ei ole hagis välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist kostjalt.
6.Kostja märgib, et juhuks, kui kohus leiab, et siiski esinevad VÕS § 134 lg 3 mõttes erandlikud asjaolud, esitab kostja vastuväited kahjuhüvitise summale 35 000 eurot. Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad mittevaralise kahju hüvtised vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrredavad. Kostja leiab, et 35 000 euro nõue on ülepaisutatud. Kostja tunnistati süüdi KarS § 13 - § 197 lg 2 järgi. Kostja ei ole nö aktiivse tegevusega kedagi vigastanud, kostja ei soovinud töötajatele vähimalgi määral halba. Veel vähem soovis ta kellegi surma. 17.06.2014.a kohruotsuse näol on tegemist kokkuleppemenetluses tehtud lahendiga. Kokkuleopemenetluses ei toimu tõendite

hindamist ning kohus ei anna traditsioonilises mõttes hinnangut süüdistatava teole. Kokkuleppemenetlus ei eelda enda süüdi tunnistamist, vaid süüdistatav valib määramatu aja

kestva üldmenetluse asemel kokkuleppemenetluse, et õigusrahu saabuks kiiremini. Kriminalasjas nr 1-14-4053 olnud tõendid ei läbinud kohtulikku kontrolli. Kostja leiab et VÕS § 139 lg test 1, 2, 3 tulenevalt lasus ka kolmel töötajal endal vähemalt osaliselt vastutus juhtunud eest, millest tulnevalt palub kostja khjuhüvitist vähendada. Kostja palub arvestada muuhulgas ka asjaoludega, et kostja majanduslik olukord ei võimalda tasuda kahjuhüvitist 35 000 eurot, sest tema igakuine sissetulek on 625 eurot ning pea on perre sündimas laps. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus on seisukohal, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - 14.11.2011.a sai hageja pojapoeg V. P. Kiili katlamaja kütusemahutite puhastamisel kemikaalimürgistuse, mille tagajärjel Vasili P. 21.10.2011.a suri (tl 19); - Harju Maakohtu 17.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4053 tunnistati kostja A. J. süüdi KarS § 13 lg 1 - § 197 lg 2 järgi (tl 13-17) Kannatanu/tsiviilhageja A. P. tsiviilhagi 5 924, 68 euro varalise kahju hüvitamiseks rahuldati VÕS § 10443 , § 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel; A. P. mittevaralise kahju 35 000 euro hüvitamise nõude jättis kohus läbi vaatamata.
9.Käesolevas tsiviilasja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitanud M. P. tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 3. VÕS § 134 lg 3 järgi võivad isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse või kehavigstuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
10.Kostja vaidleb M. P. hagile vastu, leides, et: - hageja nõue on aegunud; - VÕS § 134 lg 3 eeldused ei ole täidetud; - mittevaralise kahju suurus on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja arvates tuleb muuhulgas lähtuvalt VÕS § 139 lg 1, 2 ja 3 arvestada ka vähemalt osaliselt töötajate sh V. P. osa juhtunus ja vähendada kahjuhüvitist.
11.Esmalt käsitleb kohus vastuväidet haginõude aegumise kohta. Kostja on seisukohal, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 sätestatust on mööda lastud viidatud õigusnormis sätestatud kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg. Kostja viitab hageja M. P. 05.03.2012.a. ülekuulamise protokollile kriminaalasjas, milles hageja märgib, et 17.10.2011 helistas hagejale Avotermi jurist, kellele hageja teavitas, et tööandja esindaja, kes töötajad sellisesse olukorda pani/jättis, peab tulema ja vähemalt vabandama. Järgmisel päeval tuli hageja juurde koju A. J., kes maksis ära V. P. töötasu.

Kostja järeldab, et juba 17.10.2011 pidas hageja kostjat vastutavaks isikuks, mistõttu on käesolevas tsiviilasjas hagi esitamise ajaks (25.08.2015 .a.) kolm aastat möödunud.

Kostja viitab ka asjaolule, et kuigi hageja väitel esitas ta tsiviilhagi kriminaalasjas mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kohus jättis selle läbi vaatamata, siis tegelikkuseks oli kriminaalasjas kannatanuks / tsiviilhagejaks A. P. (hageja noorem poeg, V. P. onu). Samuti oli A. P. see, kes nõustus 12. 06.2014.a. kokkuleppemenetlusega kriminaalasjas 11230114693 (tl 18).

12.TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel Seega ei või TsÜS § 143 järgi kohus kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 15, 18.03.2015.a. 3-2-1-180-14), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kui kostja on taotlenud aegunise kohaldamist ja tuvastatud on asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vaja nõude olemasolu tuvastada ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (nt 3-2-1-131-07, p 12) Aegumisele tuginev kostja peab tõendama aegumistähtaja algust ja möödumist ning kui aegumise algus on seotud hageja teadmise või teadma pidamisega, siis ka seda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-62-09 p 13). Hageja peab aga tõendama aegumise peatumist või katkemist.
13.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Asjaolu, et rikkumine tuvastatakse kohtuotsusega hiljem, ei mõjuta õigustatud isiku teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Vastavalt TsÜS § 153 lg 1 on surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 153 on erinorm TsÜS § 150 (kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg) suhtes.
14.Hageja nõude aluseks on VÕS § 134 lg 3. Üldjuhul on mittevaralise kahju nõudeõigus kahjustatud isikul endal, kuid viidatud säte annab iseseisva mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka kannatanu või surma saanud isiku lähedastele isikutele. Vastava nõude eelduseks on kahju õigusvastane tekitamine, kahju tekitaja vastutus selle eest ning § 134 lg 3 nimetatud erieelduste olemasolu. Hageja on hagiavalduses märkinud nõude alusena sellised asjaolud nagu hingeliste ja vaimsete kannatuste põhjustamine lähedastele, kaotusvalu ja lein. Lähedase kaotus tekitas hagejale hingelisi kannatusi, mida nad ei suuda unustada ega sellest üle olla. Lapselapse kaotus põhjustas hagejale pikaaegse heaolu languse, töövõime kaotuse, kadus usk tulevikku.

Eeltoodust tulenevalt on väidetav mittevaraline kahju hagejal seotud lapselapse kaotuse /surmaga, mistõttu tuleb kohtu arvates TsÜS § 153 lg 1 aegumistähtaega hakata lugema mitte Harju Maakohtu kriminaalasjas tehtud lahendi jõustumisest ega mitte V. P.ga juhtunu toimumisest sega sellest teadasaamisest so 17.10.2011, vaid V. P. surmast so 21.10.2011.a

15.M. P. mittevaralise kahju hüvitamise nõue on maakohtule esitatud 25.08.2015.a. Hageja märgib, et esitas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise- ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, varaline kahju mõisteti kostjalt välja, kuid mittevaralise kahju osas jäeti nõue läbi vaatamata. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks Lisaks hagi esitamisele tsiviilkohtumenetluses, peatub aegumine ka nõude esitamisega kriminaalmenetluses. Vastavalt KrMS § 38 lg 1 p 2 võib kannatanu esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõppemist maakohtus, muuhulgas juba kohtueelses menetluses. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks lugemiseks aegumise peatumise mõttes oluline, et hageja esitatud avalduses oleks nimetatud isik või isikud, kelle vastu nõue esitatakse. Kostja osundab õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et M. P. oleks esitanud tsiviilhagi kriminaalmenetluses. Küll aga tuleneb Harju Maakohtu lahendist selgelt, et menetluses on kannatanu/tsiviilhagejana nõude esitanud A. P.. A. P. ei ole hagejaks käesolevas tsiviilasjas. Seega ei saanud A. P. hagi esitamine peatada M. P. nõude aegumist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et M. P. esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aegunud. Hageja esindaja viited M. P. ja A. P. otsejoones sugulussuhtele ei ole siin kohal asjakohased.
16.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu, ei ole vajadust käsitleda VÕS § 134 lg 3 eelduste olemasolu/puudumist ja nõude suuruse põhjendatust. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et lähedaste isikute ring, kellel on õigus VÕS § 134 lg 3 tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada, ei ole seadusega kindlaks määratud, kuid eelduslikult on nendeks kannatanu lapsed, abikaasa ja vanemad. Arvestades asjaolu, et M. P. kasvatas V. P. lapseeast, on hageja näol vaieldamatult tegemist hukkunu lähedasega. Lähedasena võib olenevalt asjaoludest käsitleda ka A. P.. Nõude esitamise õigus on lähedastel aga siiski ainult erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Riigikohus on märkinud otsesõnu, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole „erandlikuks asjaoluks“ surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ning sellega kaasnev lein ja kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 15-17).

Õigustatuks on peetud lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt seoses esmajoones lähedase isiku ruumilise lähedusega hukkunuga kahju tekitamise ajal, õnnetuse või selle tagajärgede vahetut pealt nägemist.

17.Kohus mõistab M. P. üleelamisi ja kaotusvalu ning taunib tööandja ükskõikset käitumist pärast juhtunut, kuid on seisukohal, et hagiavalduses ei ole välja toodud erandlikke asjaolusid

VÕS § 134 lg 3 mõttes, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist viidatud sätte alusel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kulude jaotamisel TsMS 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt , kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Käesoleva hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul ebaõiglane ja põhjendamatu jätta kostja menetluskulusid hageja kanda, kuigi kohus teeb lahendi hageja kahjuks. 21.10.2015.a määrusega rahuldas kohus M. P. menetlusabitaotluse osaliselt ja vabastas ta osaliselt (1/2 osas) riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vabastatud osas jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja