Rahvatervisevastased süüteod › Süüteod töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa D.J ́t süüdistatakse selles, et tema, olles XXXOÜ juhatuse liige, kes pidi tööandjana tagama ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 12 lg-le 1, aga samuti olles töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 6 ja 7 kohaselt kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (p 6) ning tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid (p 7), eiras nimetatud nõudeid ja ning temapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumised viisid tööõnnetuse toimumiseni. Nimelt D.J korraldusel puhastasid XXXOÜ töölised XXX, XXXja XXX14.10.2011 Pargi tänaval, Kiili vallas asuvas Kiili katlamajas mahuteid, milles oli ohtlik kemikaal (kemikaaliseaduse (KemS) § 5 lg 1 kohaselt ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara) - raske kütteõlilaadse naftatoote ja kergete naftatoodete segu. D.J jättis nimetatud töölised enne puhastustöödele saatmist töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendamata, samuti ei andnud ta neile puhastustöö tegemiseks ohutuid ja sobilikke töö- ning isikukaitsevahendid ega kujundanud töökohta selliseks, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning et tõsise õnnetusohu korral saaksid töötajad kiiresti ja ohutult lahkuda oma töökohalt. D.J töötervishoiu ja tööohutusalaste minetuste tõttu sai võimalikuks olukord, kus töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendamata XXX, XXXja XXXei teadnud täpselt, millise ohtliku kemikaaliga nad tööd teevad, millised on selle kemikaali omadused, ohtlikkus ja ohutusnõuded. Samuti ei andnud D.J töötajatele mahutisse sisenemiseks sobilikku redelit ning töötajad valmistasid kohapealt leitud materjalidest töökohale sisenemiseks ja väljumiseks ebakindla redelilaadse vahendi ise. Samuti andis D.J töötajatele kaitsemaskid, mis vaatamata töötajate poolt tehtud puhkepausidele ning filtrite vahetamisele ei hoidnud ära mahutis olnud ohtlikust kemikaalist lähtuvate ühendite jõudmist töötajate organismi. Oma sellise tegevusega rikkus D.J järgmisi töötervishoiu – ja tööohutuse nõudeid: -TTOS § 13 lg 1 p 12, mille kohaselt on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning kontrollima nende täitmist; -TTOS § 13 lg 1 p 13, mille kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja tervishoiualase juhendamise ja väljaõppe; -TTOS § 12 lg 1 järgi tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; -TTOS § 12 lg 2 järgi tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised; -Vabariigi Valitsuse 14.12.2000 määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“: § 4 lg 1 järgi töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist ning sama määruse § 4 lg 2 p 1-3 ja p 5 järgi peab sissejuhatav juhendamine muuhulgas sisaldama ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist (p 1), töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist (p 2), juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral (p 3) ning töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule (p 5). § 5 lg 1 järgi töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik. Sama määruse § 5 lg 2 p 1-7 järgi tutvustatakse esmajuhendamisel töötajale muuhulgas tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta (p 1) ning töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist (p 2).

-TTOS § 3 lg 5 kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. -Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“: § 2 lg 1 järgi tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega. § 2 lg 2 järgi tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides lähtutakse §-s 3 esitatud põhimõtetest. § 2 lg 4 p 1 ja 4 järgi tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend vastaks täielikult kaitsevajadusele (p 1) ja sobiks kasutada kindlates tööoludes (p 4). -TTOS § 4 lg 2 järgi kujundab ja sisustab tööandja töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Sama seaduse § 15 lg 5 järgi peab tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult. -KemS § 17 lg 4 järgi ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest (mis vastavalt paragrahvi lg 3 p 1- 3 eeldab muuhulgas käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile, oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel, kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist) vastutab ettevõtja; -Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ :

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ning tema kaitsja Meelis Krautmann kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et D.J poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus leiab, et tuleb süüdi tunnistada ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetluskuludeks on antud kriminaalasjas ekspertiisitasud (kd 1 tl 113-116, kd 1 tl 119-122, kd 1 tl 123-127, kd 1 tl 135-142), süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev raha ning kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma on märkimisväärne, samuti peab D.J hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi summas 5 924,68 euro (kd 1 tl 53) on põhjendatud, tõendatud, kuulub rahuldamisele ning kannatanu XXXkasuks väljamõistmisele. Kannatanu XXXnõue mittevaralise kahju osas (summas 35 000 eurot) kohus jätab läbi vaatamata. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Seega plastmassist purk, pintsetid (2tk), maskid (2tk), kast, milles on 4 filtrit, üks töökinnas, kaks 3M 6000 seeria filtrite kasutusjuhendit, kombinesoon kilepakendis, üks papist karp, kilekott, milles on mask kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 4 alusel hävitamisele. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 4, § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.