lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-146-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-146-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1557
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 96 lg 1Võladokumendi tagastamineTsMS § 272 lg 2Dokumentaalse tõendi mõisteTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 30VõlatunnistusVÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-19-1397/20Viru Maakohus Narva kohtumaja19.02.20202-14-19332/22Viru Maakohus Narva kohtumaja18.02.20152-12-56309/48Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.12.20143-2-1-96-11Riigikohus17.11.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-146-07 Tartu, 18. veebruar 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull Maie Padari hagi Urmas Randma vastu 160 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2007. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-995 Maie Padari kassatsioonkaebus Hageja Maie Padar (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja Urmas Randma (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila 21. jaanuar 2008. a, kirjalik menetlus

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2007. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maie Padar (hageja) esitas 29. märtsil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi Urmas Randma (kostja) vastu 160 000 krooni saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja 16. juulil 2003. a surnud Jüri Vetemaa pärija. J. Vetemaa on teinud kostja pangakontole järgmised raha ülekanded: 4. oktoobril 2002. a - 50 000 krooni; 4. detsembril 2002. a - 80 000 krooni; 24. detsembril 2002. a - 25 000 krooni; 24. jaanuaril 2003. a - 45 000 krooni; 7. märtsil 2003. a - 15 000 krooni; 4. juunil 2003. a 100 000 krooni ning 8. juulil 2003. a - 30 000 krooni. Kokku on J. Vetemaa kandnud kostja pangakontole 345 000 krooni. Kõigi maksekorralduste selgitustesse on J. Vetemaa märkinud "ülekanne". Hageja palub kostjalt välja mõista 160 000 krooni kui alusetult saadu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sai J. Vetemaalt laenu, mis on tagastatud. Enamiku laenudest tagastas kostja J. Vetemaale viimase soovil sularahas. Osaliselt tegi kostja laenu tagasimakseid ka pangaülekannetega - 3. juulil 2003. a 25 000 krooni ja 4. juulil 2003. a 25 000 krooni. 7. märtsil ja
8.juulil 2003. a tehtud ülekanded on aga J. Vetemaa tagasimaksed kostjale viimaselt saadud laenu tagastamiseks. Iga laenu kohta koostati võlakiri, kus märgiti ära laenu tagastamise tähtaeg ja tagasimaksmisele kuuluv summa. Võlasumma tagasimaksmisel tagastas J. Vetemaa alati kostjale võlakirja. J. Vetemaa andis alati laenu üksnes võlakirja vastu. Kui kostja ei oleks tasunud eelnevalt võetud laene, siis ei oleks J. Vetemaa talle enam laenu andnud. Hageja ei ole tõendanud, et J. Vetemaa tegi kostjale pangaülekandeid õigusliku aluseta.
3.Harju Maakohus rahuldas 27. aprilli 2007. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 160 000 krooni. J. Vetemaa kandis 4. oktoobrist 2002 kuni 8. juulini 2003 kostja arvelduskontole kokku 345 000 krooni. Kostja on tunnistanud vaidlusaluste rahasummade saamist J. Vetemaalt ühise äritegevuse

käigus laenuna, mistõttu ei saa vaidlust lahendada alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus kohaldas asja lahendamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg-d 1 ja 3 ning leidis, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb võlatunnistusest. Laenu saamist tõendavad maksekorraldused pangaülekannete kohta. Kuigi kostja viitab, et raha saamisel oli ta teinud J. Vetemaa jaoks võlakirjad ning tagasimaksmisel sai need endale, ei ole ta selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et kostja on J. Vetemaale võlatunnistuse alusel saadu tagastanud.

4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. oktoobri 2007. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Hagi ei saa rahuldada VÕS § 30 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtumenetluses on kostja tunnistanud küll laenusuhet, kuid ta ei ole kunagi tunnistanud võla olemasolu. Tuvastatud asjaoludel on asjakohatu rääkida võla tunnistamisest, mis on VÕS § 30 kohaldamise eelduseks. Kostja pool kinnitas, et 2002. aasta 4. oktoobri, 4. detsembri ja 24. detsembri ning 2003. aasta 24. jaanuari, 7. märtsi ja 4. juuni ülekannete aluseks olid kokkulepped, mille alusel laenas J. Vetemaa kostjale raha, mille kostja on tagastanud sularahas. Hageja ei ole esitanud faktiväiteid, mis kostja esiletoodut ümber lükkaks: hageja väitel ei tea ta oma õiguseellase J. Vetemaa poolt kostjale rahaülekannete tegemise asjaolusid ja õiguslikku alust. Niisugustel asjaoludel tuleb lugeda tõendatuks, et eespool osundatud maksed on tehtud laenusuhte alusel. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on oma laenuks saadud raha tagastamise kohustuse täitnud. Tuginedes VÕS § 96 lg-tele 1 ja 3, leidis ringkonnakohus, et kui laenu andmise kohta koostati võladokument (võlakiri) ning J. Vetemaa selle kostjale tagastas, siis on kostja laenu tagastamise kohustuse eelduslikult täitnud, kuid hagejal on võimalik tõendada, et kohustus on võladokumendi tagastamisele vaatamata täitmata. Tõendamiskoormise kindlaksmääramiseks tuleb tuvastada, kas kostja oli andnud laenukohustuste kohta välja võladokumendid ning kas J. Vetemaa on need talle tagastanud. Ringkonnakohus pidas tõendeid hinnates usutavaks kostja väidet, et eelosutatud laenusummade kohta koostas kostja võlakirjad. Tõendite põhjal saab tõendatuks lugeda ka kostja väite, et J. Vetemaa tagastas kostjale võlakirjad laenu tagastamisel. Tunnistajate A. Ruusmanni ja T. Miksoni ütlustega ja hageja e-kirjadega Eesti Maleliidule on tõendatud, et J. Vetemaa tegeles laenude andmisega paljudele inimestele ja ta oli rahaasjades pedantne. Ei ole tõenäoline, et kõik vaidlusalused võlakirjad puuduvad tema dokumentide hulgast muul põhjusel. Kostja on esitanud kohtule 26. märtsi 2002. a võlakirja, mille üle küll selles asjas ei vaielda, kuid võlakirja olemasolu kostja käes näitab, et pooltevahelises suhtes võlakirju tagastati. Tunnistaja R. Randma kinnitas, et nägi, kuidas J. Vetemaa kostjale raha vastu mingi dokumendi andis (tl 162). Kostja kandis 3. ja 4. juulil 2003. a J. Vetemaa pangaarvele kokku 50 000 krooni laenu tagastamiseks, ülejäänud raha on ta enda väidete kohaselt tagastanud

sularahas. J. Vetemaa ja kostja vahelist sularahas arveldamist on kinnitanud tunnistajad A. Ruusmann, R. Randma ja T. Mikson. Hageja ei ole kohtumenetluses esitanud hagetavate rahasummade kohta ühtegi võlakirja ega muid tõendeid, mis eespool kirjeldatud tõenditest tuleneva järelduse ümber lükkaks ja millest võiks järeldada, et kostja ei ole laenude tagastamise kohustust täitnud. Seega tuleb eeldada, et kostja on oma laenude tagastamise kohustuse J. Vetemaale täitnud. Hageja ise on oma e-kirjas Eesti Maleliidule laenu tagastamise nõudes kinnitanud, et J. Vetemaa arveldas laenusaajatega ka sularahas. Hageja ei ole lõpuni siiras, kui väidab, et ta J. Vetemaa tegevusest laenu andmisel midagi ei tea. Lisaks väitele sularahas arveldamise kohta on hageja samas e-kirjas muu hulgas viidanud J. Vetemaa märkmikule, mis kirjas väljendatu kohaselt olevat absoluutne tõde (tl 90). Kohtumenetluses seevastu on hageja pool väitnud, et ei tea niisugusest märkmikust midagi (tl 94). Seega on hageja väited erinevatele isikutele olnud vastuolulised. Tunnistaja T. Mikson on kinnitanud kostja väidet, et ka J. Vetemaa laenas aeg-ajalt kostjalt raha. Pooltel ei ole alusetust rikastumisest tulenevat võlasuhet. Hageja õiguseelneja ja kostja vaheline laenusuhe on lõppenud täitmisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu otsus ei tugine faktilistele asjaoludele ja on põhjendamata. Ringkonnakohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ning § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus on pannud hagejale lisaks temale kuuluvale tõendamiskohustusele (tõendada laenu andmist), ka kostja tõendamiskoormise (tõendada laenu tagasimaksmist). Hageja on laenuandja pärija, mistõttu on igati loogiline, et tema käes võlakirju ei ole. Kostja ise pidi olema huvitatud võlakirjade säilitamisest, kuna VÕS § 96 lg 1 järgi tõendab just võlakirjade tagasisaamine lisaks kviitungile laenu tagasimaksmist. Kostja esitatud võlakirjad teises laenusuhtes näitavad seda, et kostjal on komme tagasisaadud võlakirju säilitada, kuid selles võlasuhtes tal neid esitada ei ole. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud pooltevahelise laenusuhte ning leidnud, et ilmselt on selle kohta välja antud ka võlatunnistus, mis tõendab laenusuhte olemasolu, kuid siiski jõudnud valele järeldusele, et kostja on laenu J. Vetemaale tagastanud ning laenusuhe on lõppenud täitmisega.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele palub kostja jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
9.Ringkonnakohus asus seisukohale, et poolte vahel ei ole alusetust rikastumisest tulenevat võlasuhet ja J. Vetemaa on hagiavalduses osutatud maksed teinud kostjale laenusuhte alusel. Pooled ei ole ringkonnakohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud.
10.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja laenulepinguga tagasi maksma laenuandjale laenuks saadud rahasumma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on J. Vetemaalt saadud laenu tagastanud. Kostja on asja arutamise käigus väitnud, et koos laenu andmisega vormistati iga kord

võlakiri, mille J. Vetemaa tagastas alati laenu tagasimaksmisel. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud VÕS § 96 lgd 1 ja 3 ning õigesti määranud tõendamiskoormise ja hinnanud tõendeid. VÕS § 96 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et poolte tõendamiskoormise kindlaksmääramiseks tuli kõigepealt tuvastada, kas kostja oli andnud laenukohustuse kohta välja võladokumendid ning kas J. Vetemaa oli need talle tagastanud. Nimetatud asjaolud ringkonnakohus ka tuvastas. Kassaator ei ole ringkonnakohtu järeldust võlakirjade koostamise fakti osas vaidlustanud. Nõudes kohustuse, mille kohta on koostatud võladokument, täitmist, pidi hageja kohtule esitama võladokumendi. Vastupidisel juhul tuleb eeldada, et võladokumendid on võlgnikule tagastatud kohustuse täitmise tõttu.

11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja väited J. Vetemaa märkmiku kohta on olnud vastuolulised. Isiklik märkmik on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Hagejal oli võimalus oma nõude tõendamiseks märkmik esitada, kuid seda ta ei teinud. Hageja ei ole oma väidete vastuolulisust menetluse käigus ka kuidagi selgitanud, kuigi tal oli selleks võimalus. Hageja väidete vastuolulisust võis kohus hinnata hageja kahjuks. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kohustus on täitmata. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.