lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-56309/48

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-56309/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2366
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Infopäring- Ajutise mahasõidu ehitamine teele nr 13145
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-14
Ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja asjaõigusleping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Leping · 2025-02-07
Teade
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2025-01-24

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 1047 lg 1, 4Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173 lg 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1045 lg 2Kahju tekitamise õigusvastasus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS A&P Mets10321314(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-56309

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2014. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-56309

Hagi hind

3500 eurot

Tsiviilasi

AS A&P Mets ja Ülo Vendland hagi Piret Arvi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

• • •

• • Viimase kohtuistungi

Hageja 1: AS A&P Mets (registrikood: 10321314; asukoht: Betooni 9, 51014 Tartu) Hageja 2: Ülo Vendland (isikukood: 36605055219; elukoht: XXXX) Hagejate esindaja: vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm; asukoht: Raekoja plats 20, 51004 Tartu; telefon: 7330566; e-post: [email protected]) Kostja: Piret Arvi (isikukood: 46706222737; elukoht:

XXXX)

Kostja esindaja: advokaat Katrin Prükk (e-post: [email protected])

26.11.2014

toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Jätta AS A&P Mets ja Ülo Vendland hagi Piret Arvi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt AS A&P Mets ja Ülo Vendland kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Edasikaebamise kord

Tsiviilasi nr 2-12-56309

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1.Hageja nõue ja põhjendused AS A&P Mets (hageja I) ja Ülo Vendland (hageja II) esitasid kohtusse hagi Piret Arvi (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.09.2010. hageja I ning kinnistu omanik A.S Tartu notar Andres Ott’i juures kasutusvalduse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu eesmärgiks oli võimaldada hagejal I A. S (teised nimekujud Z ja S) kuuluval XXX kinnistul metsa majandamine. Samal päeval asus hageja koostama metsamajandamise kava. 15.09.2010 kehtestati Terrapro OÜ poolt koostatud metsamajandamise kava, mis erines raiemahtude osas olulisel määral hageja I kavast. Hageja I kava ei kehtestatud. Hageja I ja A. S lõpetasid kasutusvalduse kokkuleppel, üksteisele pretensioone ei esitatud. Hagejatele teadmata põhjustel pöördus kostja omapoolse versiooniga saatesse „Pealtnägija“. Saate-eetris avaldati hagejate kohta ebaõigeid andmeid. 02.02.2011 eetris olnud saates „Pealtnägija“ esitas saatejuht järgneva väite: „Seda kui suurt rolli mängib metsakorraldaja suva, ilmestab ka meie Välis-Eesti härrasmehe juhtum. Kui esimese metsakorralduskava kohaselt võis ta [omanik] lagedaks raiuda 3,8 hektarit, siis uue ja juba tema selja taga koostatud kava järgi 8 hektarit. Rahas mõõdetuna on vahe rohkem kui miljon krooni.“ Pärast 26.11.2013 täpsustuse esitamist oli hageja nõue järgnevas sõnastuses: Tuvastada, et Piret Arvi on esitanud ERR saatele „Pealtnägija“ ebaõige faktiväite. Samuti kohustada Piret Arvit lükkama ümber tema poolt ERR saatele „Pealtnägija“ avaldatud ebaõiged andmed, et A.H.S kuuluva XXXX kinnistu osas 2010. a septembris kehtestatud Terrapro OÜ poolt koostatud metsamajandamise kavas sisalduvate takseerandmete ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 2010. a novembris koostatud metsa inventuuri takseeriseloomustuses sisalduvate andmete alusel lubatud maksimaalsetest raietest saadav arvestuslik tulu erines rohkem kui miljon krooni. Kostja esitas väite, et tulude erinevus oli üle miljoni krooni, seega on kostja esitanud ebaõige faktiväite. OÜ Metsabüroo poolt koostatud dokumendist selgub üheselt, et maksimaalsetest raietest saadav arvestuslik tulu erines oluliselt vähem kui miljoni krooni võrra. AS-i A&P Mets tellimusel ei koostatud metsamajandamiskava, nagu on seda ekslikult märgitud „Pealtnägijas“, vaid Ülo Vendland viis läbi XXXX kinnistul oleva metsa inventeerimise, millise tulemusel koostas metsa inventuuri takseeriseloomustuse. Metsa inventeerimine on vajalik metsamajandamise kava koostamiseks lähteandmete kogumiseks. Raiemahtude aluseks olevad takseerandmed sisalduvad ka metsamajandamiskavas. 07.02.2012 hagejale II „Pealtnägija“ toimetusest saabunud elektronkirjast selgus, et saate aluseks olnud andmed avaldasid toimetusele P. Arvi ja A.R, kes ei informeerinud saate toimetust andmete võimalikust ebatäpsusest. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-95-05 loetakse ebaõigete andmete avaldamiseks ka andmete avaldamine meedia-ettevõtjale. Lahendist nr 3-2-1-146-07 tulenevalt võib juriidiline isik nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ka siis, kui need ei olnud talle majanduslikult kahjulikud.
2.Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi tõendamata. Hagejad ei ole tõendanud, et Piret Arvi esitas saatele „Pealtnägija“ haginõudes toodud faktiväite. Hagejate esitatud e-kirjad ei ole piisavaks tõendiks. Ka ei ole hagejad tõendanud, et Terrapro OÜ poolt koostatud metsamajandamise kavas sisalduvate takseerandmete ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 2010. aasta novembris koostatud metsa inventuuri takseeriseloomustuses sisalduvate andmete alusel lubatud raietest saadav arvestuslik tulu erines vähem kui miljon krooni. Hageja

Tsiviilasi nr 2-12-56309

poolt 26.11.2013 kohtule esitatud võrdlus ei ole kohane tõend, kuna kõik sealsed numbrid ei ole kontrollitavad. Samuti on selle koostamise aluseks võetud vastuolulised algandmed, mille puhul ei ole tõendatud, et need vastavad takseerimiskirjelduse koostaja andmetele. Hageja nõue on esitatud seoses Terrapro OÜ koostatud metsamajandamise kavas sisalduvate takseerandmete ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ poolt 2010. aasta novembris koostatud metsa inventuuri takseeriseloomustuses sisalduvate andmetega. Seega ei ole hagi esemeks kummagi hageja kohta käivad andmed. Sellest tulenevalt ei ole hagejate õigusi rikutud isegi sellisel juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja avaldas hagis nimetatud andmeid ja need andmed on valed. VÕS § 1043 kohaselt saab hageja nõuda üksnes tema kohta käivate ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hagejale saadeti tutvumiseks pealtnägija saate stsenaarium. Hagejal oli võimalik esitada vastuväiteid. Kui hageja seda võimalust ei kasutanud, jättis ta kasutamata võimaluse andmete korrektsuse tagamiseks. Tegemist on vastuolulise käitumisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ja välistab seeläbi hagi rahuldamise.

3.Kohtuistungid Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid: 17.10.2013, 15.01.2014, 07.05.2014, 26.11.2014. Kohtuistungitel pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hagejad leidsid, et kostja on avaldanud nende kohta ebaõige faktiväite, mille kohaselt oli kahe metsamajandamise kava aluseks olnud takseerandmete alusel võimalike raiemahtude tulude vahe üle miljoni krooni. Kostja leidis, et hagi on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et faktiväide on ebaõige ja et selle avaldas kostja. Samuti on faktiväide esitatud hoopis teiste isikute, mitte hagejate kohta ning hagejad on jätnud kasutamata võimaluse andmete õigsuse tagamiseks.
4.Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.1.Vaidluse asjaoludest nähtub, et A. S kuuluva XXXX kinnistu suhtes koostas OÜ Terrapro metsamajandamise kava, mis kehtestati 15.09.2010. AS A&P Mets kui kinnistu kasutusvaldaja soovis samale kinnistule koostada oma metsamajandamise kava ja tellis metsa inventeerimisandmed Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt (tlk 177 pöördel). AS-le A&P Mets metsmajandamise kava ei koostatud, kuid selle aluseks olnud inventeerimise takseerandmete alusel koostatud prognoose on menetluses nimetatud hageja metsamajandamise kavaks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et OÜ Terrapro metsamajandamise kava ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ takseeriseloomustuses sisalduvate andmete põhjal leitud raiemahtude vahel on kahekordne vahe (I kd, tlk 84 pöördel, I kd tlk 187). 02.02.2011 eetris olnud saates „Pealtnägija“ esitas saatejuht järgneva väite: „Seda kui suurt rolli mängib metsakorraldaja suva, ilmestab ka meie Välis-Eesti härrasmehe juhtum. Kui esimese metsakorralduskava kohaselt võis ta [omanik] lagedaks raiuda 3,8 hektarit, siis uue ja juba tema selja taga koostatud kava järgi 8 hektarit. Rahas mõõdetuna on vahe rohkem kui miljon krooni.“ Pealtnägija stsenaariumist nähtub, et saates avaldatu kohaselt koostas uue kava Ü. Vendland (I kd, tlk 186-187). Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: a) kas nimetatid väite on avaldanud kostja P. Arvi b) kas nimetatud faktiväide on ebaõige, st sisaldab tegelikkusele mittevastavaid andmeid, c) kas viidatud väide on esitatud hagejate kohta.
4.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine mh õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike

Tsiviilasi nr 2-12-56309

õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Viidatud sätete kohaselt peab isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks: a) olema tegemist faktiväitega, b) faktiväide peab olema avaldatud, c) faktiväide peab olema ebaõige, eksitav või mittetäielik, d) puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud Käesolevavalt on faktiväiteks väide, et kahe metsamajandamise kava raiemahtude alusel arvestatud müügitulude rahaline vahe on üle miljoni krooni. Hageja leiab, et nimetatud faktiväide on ebaõige, kuna Terrapro OÜ metsamajandamise kava ja hagejate poolt aluseks võetud Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt tellitud takseerandmete alusel leitud raiemahtude rahaline vahe on oluliselt väiksem kui miljon krooni.

4.3.Nimetatud faktiväite avaldas 02.02.2011 eetris olnud „Pealtnägija“ saates saatejuht. Hagejad ei ole esitanud nõudeid „Pealtnägija“ saatejuhi vastu. Hagejad on esitanud nõude P. Arvi vastu, kes väidetavalt avaldas nimetatud väite „Pealtnägija“ saatele. Riigikohtu praktikast tulenevalt võib teatud juhtudel ka andmed ajakirjandusväljaandele esitanud isik olla andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõistes. Sellisel juhul saab kannatanu nõuda valeandmete ümberlükkamist, kuid ainult meediaväljaande ees (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16612 p 13). Kohtu hinnangul võib kohtupraktikast tulenevalt muu isik olla andmete avaldajaks üksnes juhul, kui ajakirjandusväljaande poolt avalikkusele esitatu kattub suures ulatuses isiku poolt ajakirjandusväljaandele avaldatuga ning ajakirjandusväljaanne on üksnes vahendiks andmete avaldamisel, mitte andmeid avaldava artikli/saate vms iseseisvaks autoriks. Sellist tõlgendust toetab ka kohtupraktika, mis on isikut pidanud andmete avaldajaks juhtudel, kui isik teeb ajakirjandusväljaande vahendusel avalikkusele suunatud pressiteate (3-2-1-95-05 p 25), kirjutab internetikommentaari (3-2-1-43-09, p 14) või avaldab oma nime alt artikli (3-2-1-66-12). Seega ei saa lihtsalt ajakirjandusele vihje teinud ja oma arvamust avaldanud isikut, kelle puudub kontroll andmeid sisaldanud artikli või saate sisu üle, käsitleda andmete avaldajana VÕS § 1047 mõistes. Eelnimetatust tulenevalt ei saaks kohtu hinnangul P. Arvit käsitleda andmete avaldajana VÕS § 1047 mõttes. Hagejad ei ole aga tõendanud, et P. Arvi nimetatud faktiväite „Pealtnägijale“ üldse edastas. Hagejad on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule e-kirjavahetuse. Ehkki e-kirjad võivad iseenesest olla kohtuasjas lubatud tõendiks, ei piisa kohtu hinnangul praegusel juhul üksnes esitatud e-kirjadest tõendamaks, et just P. Arvi nimetatud väite M. K avaldas. Pealtnägija toimetuse ja hageja kirjavahetus (I kd, tlk 25) ei nähtu kirja konkreetset autorit. Ei selgu, kas kirja saatnud B. B oli saate salvestamise juures või vahendab ta mõne teise isiku sõnu. Kohtule on esitatud ka M. K e-kiri hageja esindajale (II kd, tlk 19). E-kiri on saadetud 14.11.2013, saade oli aga eetris 02.02.2011, seega ei pruukinud M. K e-kirja saatmise ajaks enam täpselt mäletada toimunu asjaolusid. Samuti nähtub M. K e-kirjast, et 02.02.2011 eetris olnud saate tegemisel

Tsiviilasi nr 2-12-56309

räägiti peale P. Arvi ka teiste isikutega (I kd, tlk 189). Saate „Pealtnägija“ tegemine on M. K igapäevatöö ning pole eluliselt usutav, et isik kaks ja pool aastat hiljem mäletaks täpselt kõiki toimunu asjaolusid, mh seda, milline isik täpselt mida talle avaldas. M. K on ka öelnud, et seda lauset pole tõenäoliselt lindis (II kd, lk 19), seega on välistatud võimalus, et ta nimetatud väite kontrollimiseks vaatas üle vanad lindistused. Üksnes e-kirjadest ei piisa Kohtuotsuses olulise tähtsusega asjaolude tõendamiseks juhul, kui on võimalik esitada ka muid TsMS-s nimetatud tõendeid, nt praegusel juhul tunnistajat küsitleda. Tõendamatusele ja vajadusele esitada täiendavaid tõendeid on menetluse kestel korduvalt viidanud kostja esindaja. Hageja ei ole aga täiendavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole tõendatud, et P. Arvi andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõistes ning hagejate nõue tuleb jätta rahuldamata.

4.4.Alternatiivselt märgib kohus, et isegi kui lugeda P. Arvi andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõistes, ei kuuluks hagejate nõue rahuldamisele. Kohtule on esitatud 02.02.2011 eetris olnud „Pealtnägija“ saate stsenaarium (I kd, tlk 184-188) ja hageja I juhataja kirjavahetus saatejuhiga (I kd, tlk 189-191). Hageja I juhatajale anti võimalus 02.02.2011 saate stsenaariumi kohta arvamust avaldada ning omapoolseid kommentaare anda. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on A&P Mets juhataja A. A e-kirjas märkinud, et on parandused teksti sisse teinud rasvases kirjas (I kd, tlk 184). Saate stsenaariumist nähtub ka käesoleva vaidluse aluseks olev väide. Hageja poolt parandatud stsenaariumist nähtuvalt ei ole hageja nimetatud väite osas vastuväiteid või parandusettepanekuid esitanud (I kd, tlk 186). Paranduste tegemise õigust on aga kasutatud nt Ü. Vendlandi litsentsi kohta käivate faktiväidete osas ning selgitamaks, miks hageja kasutab kasutusvaldust raieõiguse müügi vormistamisel (I kd, tlk 187). Miljonikroonise vahe osas ei ole vastuväidet esitatud ka A. A täpsustavas kirjas M. K (I kd, tlk 189-190). Seega on hageja jätnud kasutamata võimalused andmete võimaliku ebatäpsuse kõrvaldamiseks. VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane kui kannatanu nõustus talle kahju tekitamisega, välja arvatud juhul kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Käesolevalt jättis hageja I parandamata võimalikud enda kohta käivad ebatäpsused. Sellega andis hageja nõusoleku enda kohta andmete avaldamiseks saate stsenaariumis toodud sõnastuses ning väite avaldamine ei olnud õigusvastane. Kuigi VÕS § 1047 lg 4 kohaselt on kannatanul õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ka juhul, kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, kehtib see kohtu hinnangul üksnes sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 märgitud õigusvastasust välistavatel juhtudel, mitte terve seaduse kontekstis. Tõlgendus, mille puhul kohustuks avaldaja andmed ümber lükkama ka juhul, kui isik ise andmete avaldamisega nõus oli, paneks meediaväljaannetele ebaproportsionaalselt suure riski. Sellise tõlgenduse korral peaksid meediaväljaanded igaks juhuks tulevaste kohtuvaidluste vältimiseks üle kontrollima ka isikute endi poolt neile avaldatud või eelnevalt üle vaadatud andmed. Tähtsust ei oma asjaolu, et avaldajad nõustusid faktiväite avaldamisega „Pealtnägija“ saates, mitte faktiväite avaldamisega P. Arvi poolt M. K. Nõustudes faktiväite avaldamisega „Pealtnägija saates“, nõustusid hagejad selle väite esitamisega avalikkusele. Enam ei oma tähtsust asjaolu, kes nimetatud väite pealtnägijale avaldas. Seega on hagejad faktiväidete esitamise tagantjärele heaks kiitnud.
4.5.Kuna kohus leidis, et P. Arvi ei ole andmete avaldajaks VÕS § 1047 mõttes ning andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, ei pea kohus vajalikuks enam analüüsida seda, kas avaldatud andmed olid sisult ebaõiged või mitte. Samadel põhjustel ei analüüsi kohus kostja väidet, et faktiväiteid ei avaldatud hagejate kohta, vaid Terrapro OÜ ja Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ kohta.

Tsiviilasi nr 2-12-56309

5.Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 162 lõike 1 ja TsMS § 165 lg 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulud solidaarselt Ü. Vendland ja AS A&P Mets kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja