Kohtuasja number
3-2-1-127-07
Määruse kuupäev
Tartu, 11. jaanuar 2008. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
K.R hagi osaühingu DUVELIN INVEST vastu töölepingu lõpetatuks lugemiseks ja töölepingu lõpetamise tõttu kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise saamiseks ning osaühingu DUVELIN INVEST hagi K.R vastu 13 199 krooni 21 sendi saamiseks K.R omavoliliselt töölt lahkumise tõttu.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18072
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu DUVELIN INVEST määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja K.R (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Kostja osaühing DUVELIN INVEST (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
Asja läbivaatamise kuupäev
17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus
avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, kuna kostja ei olnud nõus töövaidluskomisjoni
Ringkonnakohus märkis, et ükski määruskaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 4. aprillil 2007. a ning esitades hagi sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse alles 7. mail 2007. a, ei järginud ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. ITLS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 23 lg 2 kohaselt antakse otsuse teatavakstegemise päeval pooltele otsuse ärakiri või saadetakse see pooltele samal päeval posti teel. Kuna ITLS ei sätesta reegleid selle kohta, millal saab lugeda töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja juriidilisest isikust vaidlevale poolele kättetoimetatuks, tuleb selles osas analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et kostja asukoht ja aadress äriregistri andmete järgi on Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 50. Selle aadressi oli kostja näidanud oma postiaadressina ka töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides. Järelikult oli kostja määratlenud asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis eelnimetatud asukoha kohana, kus asuvad TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 mõttes tema äriruumid ning kust ta saab kätte talle posti teel saadetavad menetlusdokumendid. Kostja nimele eespool mainitud aadressil posti teel saadetud menetlusdokumendi - töövaidluskomisjoni otsuse koopia - võttis vastu No Rest International AS-i töötaja A-L. Volbrit. Asja materjalidest nähtuvalt asuvad selle aktsiaseltsi äriruumid kostja äriruumidega samal aadressil. Kuigi samas äriruumis töötav AL. Volbrit ei ole kostja töötaja, saab teda vaatamata sellele käsitada kostjale adresseeritud dokumendi vastuvõtmisel TsMS § 323 lg 1 tähenduses muu töötajana, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis või osutab talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid. Asjaolude põhjal saab eeldada, et kostja oli korraldanud oma posti vastuvõtu tema töötajate äraoleku juhuks selliselt, et selle võtavad vastu samades äriruumides asuva No Rest International AS-i töötajad. Veendumust nimetatud eelduse kehtivuses tugevdab asjaolu, et kõnesoleval aadressil asuvate äriühingute juhatuse liikmed on omavahel seotud (No Rest International AS-i juhatuse liige Malcolm Whitehall osaleb koos kostja juhatuse liikme Paal Juul Aschjemiga samal aadressil asuvate AS Brilliance ning OÜ Helic Holding juhtimises). Kõnesolevate äriühingute seotust kinnitab samuti määruskaebusele lisatud No Rest International AS-i juhatuse esimehe E. Tammenurme seletuskiri, milles on muu hulgas märgitud järgmist "...pr Volbrit ei ole teinud midagi firma huvidega vastuolus olevat, aitas üksnes firma koostööpartneril infot paremini kätte saada." Õiguslikku tähendust ei oma E. Tammenurme poolt samas seletuskirjas märgitu, et AL. Volbrit ei omanud kostja nimele saadetud tähitud kirja vastuvõtmiseks vastavat volitust või korraldust. TsMS § 323 lõigetes 1 ja 2 toodu ei eeldagi, et samas äriruumis viibivale muule töötajale saadetise üleandmisel peab viimasel olema eraldi antud vastuvõtmisvolitus. Põhjendatud ei ole ka kostja alternatiivne taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 näeb ette võimaluse ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaega. ITLS § 24 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei
ole võimalik.
töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine ITLS § 24 lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei kehti ITLS § 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist. Praegusel juhul tegi töövaidluskomisjon otsuse pärast 1. jaanuari 2006. a.
tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei ole kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Ringkonnakohus ongi praeguses asjas tuvastanud (küll ebaõiget normi kohaldades), et kostja korraldas saadetiste vastuvõtmise registrijärgsel aadressil sel viisil, et saadetised võttis vastu No Rest International AS-i töötaja. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole rikutud HMS § 26 lg-t 3.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.