Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-5795
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi A.L. ja H.A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
95 174 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Danske Bank A/S Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. august 2017
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Danske Bank A/S Eesti (rk: 11488826), esindaja Krista Arraste Vastustajad: Kostja 1: A.L. (end A, ik: XXX) Kostja 2: H.A. (ik: XXX), esindaja Marek Aunvere Kolmas isik: A.K. (ik: XX), esindaja Peeter Kruus
esindajad
Tartu Maakohtu 2. detsembri 2016 otsus
filiaal
Kostja 2 vastuväidete kohaselt on hageja käitumine olnud pahatahtlik ja majanduslikult põhjendamatu. Hageja võõrandas tagatiseks olnud XXX kinnistu alla selle turuväärtust. Laenulepingu sõlmimisel esitatud eksperthinnangu järg oli kinnistu turuväärtus 2008. a novembri seisuga 2 425 000 krooni (154 985,75 eurot) ja elamu valmidusaste oli ca 80%. Kinnistu müügi ajaks oli laenuobjekti väärtus tõusnud, kuna laenusaaja oli ehitanud ehitusjärgus elamust elamiskõlbuliku elamu. Hageja ei ole tõendanud ühegi hoiatuse, ülesütlemisavalduse, enampakkumise akti ega muu dokumendi kättetoimetamist kostjatele. Kostja 2 sai kostja 1 poolt laenulepingu rikkumisest teada kohtumenetluses. Kostja 1 ühines kostja 2 vastuväidetega. Kostja 1 märkis, et makseraskuste tekkimisel läks ta välismaale tööle ja hageja müüs sel ajal kinnistu maha. Kostja 1 ei ole saanud hagejalt täiendava tähtaja andmise, ülesütlemise vm teateid. Lepingu tagaselja lõpetamine ei ole korrektne.
Hageja ei ole alternatiivselt tuginenud laenumaksete tasumata jätmisest tulenevale võlgnevusele ega vastavat nõude arvestust esitanud. Seega ei saa kohus lahendada hageja nõuet kui lepingu täitmise nõuet. Samas ei saaks ka lepingu täitmise nõue rahuldamisele kuuluda. Kuna laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu tagastamata laenusumma veel sissenõutavaks muutunud. Laenu tagastamise graafiku kohaselt oli 16.11.2016 seisuga laenujääk 127 988,21 eurot, seega sissenõutavaks oli muutunud laenusumma 19 008,58 eurot. Enne laenulepingu ülesütlemise teate saatmist oli põhiosa katteks laekunud 3586,33 eurot, pärast ülesütlemisteate saatmist on laekunud 49 156,38 eurot (enne tagatise müüki tasuti 2150,76 eurot, tagatise müügist laekus 35 995,71 eurot, pärast tagatise müüki tasuti veel 6184,91 eurot (784,91 + 5400) ning kohtumenetluse ajal 4825 eurot), mille hageja on arvestanud tagastamata laenusumma katteks. Kokku on laenusumma katteks arvestatud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud laenusumma ja hageja intressinõue 920,92 eurot.
viimane on lepingulist kohustust rikkunud. Hageja edastas 01.02.2011 ülesütlemisavalduse kostjale 1 mõistlikul viisil, st tähitud kirjaga, väljendades oma tahteavalduse nii, nagu laenulepingus kokku lepitud. TsÜS § 70 alusel sai kostja 1 ülesütlemisavalduse kätte hiljemalt 02.02.2011, mil postiljon käis kostja 1 elukohas ukse taga. Kostja 1 on kinnitanud, et viibis Soomes, Norras ja Austraalias. Oma elukoha/asukoha muutumisest hageja mitteteavitamine oli kostjate risk. Mõistlikuks ei saa pidada, et hageja pidi kostjat 1 otsima erinevatest riikidest. Seetõttu oli hagejale üllatuslik, et kohus rajas otsuse TsÜS § 69 lg 1 esimesele lausele; 4) juhul kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et hageja ei ole laenulepingut üles öelnud, on apellatsioonkaebusele lisatud 04.01.2017 lepingu ülesütlemise avaldus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.