Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Harju Maakohtu menetluses oli MTÜ Xxxxhagi OÜ XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 21.06.2017 kohtuotsusega hagiavalduse ja jättis menetluskulud 14,65 % ulatuses hageja kanda ja 85,35 % ulatuses kostja kanda. 21.06.2017 kohtuotsus jõustus 25.07.2017. Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Kohus andis 05.06.2017 kohtuistungil pooltele vastaspoole menetluskuludele omapoolse seisukoha esitamiseks hiljemalt 12.06.2017.a. Pärast istungit menetlusosalised menetluskulude nimekirju ei esitanud. Hageja esitas 05.06.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on 4 668 eurot (riigilõiv 700 eurot + 7 eurot äriregistripäringud + õigusabi 3 961 eurot). Sellele lisandub 05.06.2017 istungil osalemise tasu 170,00 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kuna istung kestis 1,32 h, siis teeb see 224,40 eurot + km. Kostja esitas vastuväited menetluskuludele 12.06.2017. Kostja leiab, et oma igapäevases majandustegevuses õiguslikult lihtsa hagi koostamisele kulunud aeg kokku 13,6 tundi on ilmselgelt põhjendamatu. Samuti toob kostja esile järgmised asjaolud: äriregistripäringute tegemine ja vajalikkus toimikust ei nähtu; menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulud ei ole hüvitatavad. Lisaks palub kostja kohtul arvestada ka sellega, et kostja oli valmis kohtueelselt sõlmima kompromissi, millest hageja aga keeldus. Kostja esitas 05.06.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 3 520 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks sellele 05.06.2017 istungil palus kostja arvestada menetluskuludele lisaks istungiga seonduva kulu 160 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja 1 h ettevalmistus istungiks 160 eurot, so kokku 371,20 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskuludele esitanud vastuväiteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot. Kuivõrd hageja vähendas oma nõuet menetluse kestel, siis tuleb riigilõiv menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõiv 85,35 % ulatuses ehk summas 597,45 eurot. Samuti tuleb välja

mõista registripäringud 85,35 % ulatuses ehk summas 5,97 eurot, kohus ei kahtle, et tegemist on vajaliku kuluga. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Mari Must on vandeadvokaadi abi, mitte vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui 140 eurot. Hageja õigusabikulud - jaanuar 2017 – menetlusdokumendi ettevalmistamine MTÜ Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, tõendite kogumine ja seostamine hagiavalduses toodud asjaoludega, dokumentidele täienduste ja kommentaaride ettevalmistamine vastavalt Xxxx13.01.2017 kommentaaridele – kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamine 13,6 h ei ole põhjendatud, kohus leiab, et hagiavalduse koostamine on põhjendatud 6 h ulatuses, arvestad es esitatud menetlusdokumentide sisu. - veebruar 2017 – kostja vastuse analüüs - 1,8 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - märts 2017 – seisukoht kostja hagi vastuse osas – 5,8 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - mai 2017 – dokumendi analüüs – kostja 23.05.2017 täiendavad seisukohad ja tõendid – 1,1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 05.06.2017 istungiks ettevalmistamine – 0,7 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - menetluskulude nimekirja koostamine 05.06.2017 istungi jaoks – lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-77-14, kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. - 05.06.2017 istungil osalemise tasu 170,00 eurot/tunnis + km – kohus leiab, et kohaldada tuleb tunnihinda 140 eurot - istungiaeg 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 16,72 h s.o 2 340,80 eurot (16,72 h x 140 eurot), millest 85,35 % on 1 997,87 eurot, millele lisandub riigilõiv 85,35% ulatuses ehk summas 597,45 eurot ja registripäringud 85,35 % ulatuses ehk summas 5,97 eurot, kokku 2 601,29 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 2 187,53 euro ulatuses. Kostja õigusabikulud Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Viive Kaur on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud

tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 160 eurot. - 30.01.2017 hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs, 31.01.2017 nõupidamine (hagile esitatavad põhivastuväited, tõendid, xxxx), 06.02.2017 dokumentidega tutvumine ja analüüs (garantii, arved EEL-le, eriürituste andmekaardid), päringud (EEL ja EFÜ tasumäärad), 07.02.2017 tõendite kogumine, analüüs (vastuse koostamiseks hagile), 08.02.2017 tõendite eraldi ja kogumis analüüs, vastuse koostamine hagiavaldusele, 09.02.2017 nõupidamine (Xxxx, täiendavate tõendite kogumine), vastuse koostamine hagile, tõendite lõplik komplekteerimine, vastuse lõplik vormistamine, kooskõlastamine ja esitamine kohtule – on põhjendatud 6 h ulatuses, - 22.02.2017 – seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (hageja 22.02.2017 taotlus) – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 07.03.2017 hageja 06.03.2017 seisukoha ja tõenditega tutvumine – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 09.03.2017 nõupidamine (hageja 06.03.2017 seisukoht, võimalikud vastuväited, täiendavad tõendid), 17.05.2017 nõupidamine (vastuväited hageja 06.03.2017 seisukohale, täiendavad tõendid, Xxxx), 22.05.2017 seisukoha koostamine hageja 06.03.2017 seisukohale, 23.05.2017 kostja seisukoha kooskõlastamine, täiendamine, lõplik redigeerimine ja vormistamine, esitamine - on põhjendatud 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu, - istungiks ettevalmistamine - 1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, - 05.06.2017 istungil osalemise tasu 160 eurot tunnis – istungiaeg 1,32 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 13,32 h s.o 2 131,20 eurot (13,32 h x 160 eurot), millest 14,65 % on 312,22 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 3 578,98 euro ulatuses. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2289,07 eurot (2 601,29 eurot – 312,22 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.