Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2007. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-24010
Tsiviilasi
Ain Vahi (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXX) hagi Jaan Sõrra (isikukood: XXXXXXXXXX; elukoht:
vastu 500 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05.07.2007. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaan Sõrra apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. detsember 2007. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Jaan Sõrra, esindaja advokaat Leonid Tolstov Vastustaja Ain Vahi, esindaja advokaat Meelis Masso
05.07.2007 otsus muutmata
arvestades käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
Menetluskulude jaotus
Menetluses kantud menetluskulud jätta Jaan Sõrra kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Nõue on põhjendamatult ning ebamõistlikult suur. On kahetsusväärne, et hagejat on tabanud sedavõrd raske tervisekahjustus, samas ei saa moraalse kahju nõude eesmärgiks olla hageja rikastumine ning kostjale majandusliku laostamise põhjustamine. Hageja nõue on kostjale majanduslikult laastav. Kostja taotles tuginedes TsK § 462 lg 2 nõude vähendamist. Ka kostja sai liiklusõnnetuses kannatada ning tema sõiduk hävis.
kohustada teda sõitma lubatud sõidukiirusega. Kohus arvestas eelkirjeldatut kostja poolt kahju tekitamist soodustava asjaoluna ning vähendas hüvitist 400 000 kroonini. Kohus leidis, et kostjal on piisavalt kinnisvara ja varalisi õiguseid äriühingutes. Kostja on mitmete äriühingute osanik. Kostjal on Tartumaal 10 kinnistut. Seega 400 000-kroonise hüvitise väljamõistmisega ei pane kohus teda ega tema peret majanduslikesse raskustesse, sest kinnisvara realisatsioonihinnad on senini hüppeliselt tõusnud.
kokkupõrget vältida vaid juhul, kui eeldada, et J. Sõrra ei peatunud enne peateele väljasõitmist. Samas kohus on 15.12.2005 otsuses tuvastanud, et J. Sõrra peatus enne peateele väljasõitu, seega tuleb ekspertarvamusest aluseks võtta see osa, kus jõuti järeldusele, et kui J. Sõrra peatus enne peateele väljasõitu, oleks E. Vink õige sõidukiirusega ja kainelt sõites saanud oma sõiduki peatada enne kokkupõrke toimumise kohta. Tulenevalt eeltoodust on väär kohtu käesolevas vaidluses esitatud järeldus, et avarii toimumises on täielikult süüdi kostja. Kahjunõude lahendamisel tuleb eraldi lahendada küsimused kahju suurusest, põhjuslikust seosest, kannatanu osalusest jms, seega tsiviilõiguslik kahjunõue võib jääda vaatamata süüdimõistvale kohtuotsusele rahuldamata. Kahju suuruse hindamisel on kohus asunud ekslikult võrdlema moraalse kahju nõuet Eesti keskmise palga ja võimalike kuludega hooldusele jne. Moraalne kahju ei saa sõltuda Eesti keskmisest palgast ega kannatanu kulutustest enda hooldamiseks. Sisuliselt on kohus asunud hindama kannatanu varalist kahju, millist nõuet pole kohtule esitatud. Seejuures ka varalise kahju hindamisel on kohus teinud suvalisi järeldusi, mis ei tugine ühelegi tõendile (näiteks on selgusetu, kas hooldusteenuse sisseostmine on hagejale vajalik, kui kallis see on jne). Kuivõrd hageja võib esitada varalise kahju nõude sõltumata moraalse kahju nõudest, ei saa moraalse kahju nõude arutamisel võtta arvesse hageja varalise sfääriga seonduvaid aspekte. Isegi kui nõue ei ole aegunud ja kostja vastutab täies ulatuses hagejale tekitatud kahju eest, on esitatud moraalse kahju nõue ülemäära suur. Kostja tunneb kahtlemata kahetsust hagejaga juhtunud õnnetuse üle, kuid samas ei saa see olla aluseks hageja rikastumisele ja kostja laostumisele. Jääb ka arusaamatuks, kuidas saab hageja moraalse kahju nõue olla ühel hetkel 200 000 krooni ja järgmisel 500 000 krooni. Vahepealsel ajal on elu kallinenud (küll mitte 150%), kuid hageja moraal ja selle kahjustamise ulatus on jäänud ilmselt samaks. Kohus ei ole võtnud TsK § 462 lg 1 alusel kahjunõude vähendamisel piisavas mahus arvesse kannatanu osalust, seda, et ta istus hooletult joobes juhiga autosse ega teinud viimasele mingeid märkusi selle kohta, et ta sõitis purjus peaga ja 124 km/h. Olukorras, kus Eesti teedel valitseb Euroopa halvimaid liikluskultuure, oleks äärmiselt ohtlik signaal ühiskonnale, kui nõustuda, et joobes juhiga sõitmaminek on põhimõtteliselt tolereeritav ning mõjutab isiku vastutust vaid tühisel määral. E. Vink oleks saanud liiklusõnnetuse ära hoida, kui ta oleks sõitnud kaine peaga ja lubatud kiirusega. Kostja majandusliku olukorra tuvastamisel on kohus teinud samuti ekslikke järeldusi (TsK § 462 lg 2). Kostjale kuulub mitmeid kinnistuid, kuid peaaegu kõik need on koormatud hüpoteekidega põllumajanduslaenu tagamiseks, mis on vajalik kostja talu käigushoidmiseks. Nimetatud kinnistute realiseerimisel rahuldataks hüpoteegipidaja nõue eelisjärjekorras ja hageja nõude rahuldamiseks ei jääks ilmselt midagi üle. Kuivõrd kostja põhisissetuleku moodustab talumajapidamine, võtaks kõnesolevate kinnistute realiseerimine ära tema sissetulekuallika ja määraks kostja perekonna laostumisele. Samuti ei ole õige kohtu väide kinnistute realiseerimishinna osas, kuna nn kinnisvarabuum, mis on tänaseks ilmselgelt lõppenud, puudutab eelkõige eluruume ja äripindu, mitte põllumajandusmaad. Lisaks on kostjal kaks korterit, millest ühes elab tema ema, kelle kasuks on kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (varem oli see vanemate korter, mis peale isa surma läks pärimise käigus kostjale), ja teises elab kostja ise. Hageja moraalse kahju hüvitamine ei saa toimuda kostja ja tema pere kodu kaotuse hinnaga. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta (Krediidiinfo faktiraport), et ta ei ole seotud ühegi äriühinguga. Kostja on seotud vaid kahe mittetulundusühingu ja ülalmainitud taluga.
tulumaksuga maksustamisele, õiglane ja põhjendatud. Summa suurust oli kohus õigustatud võrdlema ühiskonna heaolu tasemega otsuse tegemise ajal. Selle summa väljamõistmisega ei ole kohus rikkunud õiguse üldpõhimõtteid ning see ei ole ka hagejale rikastumise allikaks. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid hüvitise suuruse vähendamiseks ja lähtudes kolmanda isiku süü suurusest on kohus juba arvesse võtnud ja hüvitist vastavalt vähendanud. Kostja avaldab esimest korda kahetsust juhtunu pärast. Otsustades hüvitise suuruse üle, on kohtul võimalik arvestada ka asjaolu, et kostja ei ole seni hageja tervise vastu huvi tundnud ega asunud kahju vabatahtlikult ja kohtuväliselt hüvitama. Nõustuda ei saa seisukohaga, et hageja moraalse kahju hüvitamine saab toimuma kostja ja tema pere kodu kaotuse hinnaga. Kostja on aktiivselt tegev talumajapidamisega, milline on äriline ettevõtmine. Kostja kinnistutele seatud hüpoteegid kinnitavad kostja head varanduslikku seisu, sest laenude saamine pankadest on seotud isiku reaalsete sissetulekutega.
tegemist ühe ja sama kahju ühise põhjustamisega ning kahju tekitajad vastutavad hageja ees TsK §-st 459 tulenevalt solidaarselt. Hagejal oli õigus esitada nõue kas mõlema kahju tekitaja või nendest mõne vastu.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.