2-15-15006
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-15006
Kohtuasi
ZA hagi NG vastu 1000 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NG apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) ZA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja (apellant) NG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maakohtus kantud hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
Hagiavaldus ja kostja vastuväited
Kohtu hinnangul ei ole poolte seletuste, tunnistaja ütluste ja pangakonto väljavõttega tõendatud, et hageja laenas kostjale 1. juunil 2012 sularahas 1000 eurot, mille kostja lubas tagastada 1. juunil 2015, kuid kostja on andud 14. oktoobri 2012. a maksekorraldusel hagejale deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, milles kohustus tasuma hagejale võla 1000 eurot hiljemalt 1. juunil 2015. Võla tunnistamiseks piisas sellest, et üksnes kostja allkirjastab võlatunnistuse ning kostja on seda teinud elektroonilise allkirjaga TsÜS § 80 lg 3 tähenduses, mis loetakse TsÜS § 80 lg 1 järgi võrdseks kirjaliku allkirjaga. Seega on võlatunnistus antud VÕS § 30 lg-s 2 sätestatud vormis. Kuigi AS-i SEB Pank selgituse kohaselt ei saa tuvastada, millisel viisil on makse tegemiseks internetipanka sisse logitud, on üldteada asjaolu, et üle 200 euro suurust makset saab teha pin-kalkulaatorit või ID-kaarti kasutades. Kuna kostja seletas vande all, et logib internetipanka kas ID-kaardi või paroolikaardiga, saab sellest järeldada, et ta allkirjastas makse ID-kaardiga. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et igaüks oleks võinud teha kostja pangakontolt ülekande hagejale. Usutavad ega tõendatud ei ole kostja väited, et ta kirjutas maksekorraldusele sellise selgituse hageja soovil, kuna hagejal olid võlad maksuameti ees. Deklaratiivse võlatunnistuse tõttu peab kostja tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või et see on lõppenud. Asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused kinnitavad, et kostja on võtnud nii hagejalt kui ka teistelt isikutelt laenu. Kuigi kohus selgitas kostjale korraldaval istungil, et ta peab tõendama oma väidet selle kohta, et tal ei ole võlga, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid oma väite kinnitamiseks ega lükanud ümber hageja tõendeid. Seega on kostjal võlatunnistuse järgi kohustus tasuda hagejale põhivõlg 1000 eurot ning alates
lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 1000 eurot ja seadusjärgse viivise. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes, nagu märkis õigesti ka maakohus.
tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.