lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-14155/8

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 01.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-14155/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1524
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 113 lg 1, 2PankrS § 110 lg 3PankrS § 117 lg 2TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-14155/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.11.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. märts 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-14155

Tsiviilasi

AS K (pankrotis) hagi T.T vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 98 604 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.T apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad

ja

13. veebruar 2007, avalik kohtuistung nende Hageja AS K (pankrotis), esindja adv Merle Järvala Kostja T.T

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 27.11.2006 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hagi ja selle põhjendused
1.AS K (pankrotis) palus pankrotiseaduse (PankrS) § 113 lg 1 p 2 alusel tunnistada kehtetuks hageja poolt T.T kasuks teostatud rahaliste kohustuste täitmise ning mõista kostjalt kehtetute tehingute alusel saadud 98 604 krooni välja hageja pankrotivarasse.
2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-23-2082/37Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 01.09.20262-17-1508/66Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Hageja pankrotimenetlus algatati 20.10.2004 ning pankrot kuulutati välja 29.12.2004. Hageja sõlmis kostjaga 01.06.2004 töölepingu, mille kohaselt oli kostja igakuiseks töötasuks 35 000 krooni. Hageja maksis kostjale 05.08.2004 25 901 krooni, 26.08.2004 20 901 krooni, 10.09.2004 25 901 krooni ning 01.10.2004 25 901 krooni. Kostja suhtes rahalise kohustuse täitmine toimus kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tulenevalt PankrS § 110 lg-st 2 tuleb eeldada kostja teadlikkust tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kuna kostja on hageja nõukogu liige, siis on ta võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 tähenduses. PankrS § 110 lg 3 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg-st 2 tulenevalt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta maksejõuetusest teadis. Kostja osales hageja nõukogu 27.09.2004 koosolekul, kus arutati maksevõimega seonduvat. Hagejal on erinevate

võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619,65 krooni. Kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuse täitmise esmajoones endaga seotud isikule, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavasti teadlikult nende võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud. Vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt kostjat teistele võlausaldajatele ning kahjustati võlausaldajate huve, kuna kostjale täideti rahalised kohustused olukorras, kus hagejal eksisteerisid makseraskused. Kostja vastuväited

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja viidatud PankrS § 110 lg-st 2 tulenevat eeldust ei saa kohaldada töötaja suhtes, sest töölepingut sõlmides ei ole töötajal kohustust uurida tööandja majanduslikku olukorda. Ei saa eeldada, et töötamine tööandja heaks kahjustab võlausaldajate huve. Töötasu maksmine on tööandja seadusest tulenev kohustus. Selle kohustuse täitmisel ei ole tegemist erakorralise väljamaksega, mis ei kuulu tavalise majandustegevuse koosseisu. Väljamakseid tehti ka teistele võlausaldajatele ja seega pole kostjat eelistatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus rahuldas hagi, tunnistades hageja poolt töölepingu alusel rahalise kohustuse täitmise kostja suhtes kehtetuks ning mõistes kostjalt hageja pankrotivarasse välja 98 604 krooni.
5.PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel tuleb tagasivõitmise nõude põhjendatuse hindamisel kontrollida, kas väljamaksed on toimunud seaduses märgitud ajavahemikus ning kas esineb vähemalt üks seaduses märgitud asjaolude loetelust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud rahalise kohustuse täitmine toimus kolme kuu kestel enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja oli hageja nõukogu liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 2 ja PankrS § 117 lg 2 p 1 järgi on juriidilisest isikust võlgniku nõukogu liige võlgniku lähikondseks. PankrS § 113 lg 2 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest.
6.Hageja väide, et kostja teadis võlgniku makseraskustest ja maksejõuetusest, on kooskõlas esitatud võlgniku nõukogu koosolekute protokollidega, millest nähtub, et hageja nõukogus arutati makseraskusi ning et kostja oli teadlik võlgniku makseraskustest juba 2004. a aprillist. Pankrotiotsusega on tõendatud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal 2 138 161 krooni ulatuses võlgu, mis ületas vara maksumuse rohkem kui kümnekordselt ning võlgnik oli otsuse tegemise ajaks püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul 19 erinevate nõuetega võlausaldajat. Võlgnikul olid püsiva iseloomuga makseraskused, millest kostja oli teadlik. Õige on hageja väide, et kostja pidanuks esitama tõendeid, mis kinnitaks vastupidist. Seega on täidetud ka PankrS § 113 lg 1 p-s 2 ettenähtud tagasivõitmise sisuline eeldus - väljamakse saaja poolne maksevõimetusest teadmine. Õige ei ole kostja väide, et pankrotiseaduses ettenähtud tagasivõitmise eeldused ei kehti töötaja suhtes. Vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole alust eelistada kostjat teistele võlausaldajatele. Tööleping kostjaga sõlmiti ajal, kui tema juhitaval äriühingul esinesid tõsised makseraskused. Kostja pidanuks vastuväite põhjendamiseks tõendama, et ta on töölepingus märgitud tööpanuse hageja kasuks andnud, samuti et töölepingu sõlmimine töötajale väga soodsatel tingimustel oli äriühingu maksevõime parandamiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks tingimata vajalik. Seda tehtud ei ole.
7.01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduses ei ole töötajate nõuded pankrotimenetluses eesõigusnõuded. Seega mõjutavad töötajatele tehtud väljamaksed teistele

võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust. Töötaja õiguslik võlausaldajana pankrotimenetluses erineb teistest võlausaldajatest töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

seisund üksnes

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

8.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Kohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on võlgniku nõukogu liige ja seega eeldatakse, et ta on teadlik võlgniku makseraskustest. Sellist vaidlust ei saanudki aga tekkida, kuna hageja ei ole viidanud sellele oma hagiavalduses. Antud juhul on kohus laiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja pöördus kohtusse töölepingust tulenevate tasude tagasinõudmiseks. Seega kohtu poolt tuvastatu väljub hagi piiridest. Kui kohus pidas nimetatud asjaolu oluliseks, oleks ta pidanud kostjat sellest informeerima ja andma võimaluse esitada vastuväiteid ja tõendeid. Kohtu poolt kohaldatav õigusnorm ei tohi olla pooltele üllatuslik. Juhul kui hageja on üles loetlenud PankrS § 113 lg 1 p 2 tervikuna, siis peab hageja poolt olema välja toodud, millistele asjaoludele ta tugineb.
10.Kohtu seisukoht, et kostja teadis võlgniku makseraskustest juba 2004. a aprillis, ei ole õige. Vastavasisulisi tõendeid ei ole kostjale esitatud. Õige ei ole kohtu seisukoht, et makseraskused olid püsiva iseloomuga juba väljamaksete tegemise hetkel ning kostja oli püsivatest makseraskustest teadlik. Võlgniku makseraskused väljamaksete tegemise hetkel olid ajutise iseloomuga. Kohtu seisukoht, et sellekohaseid tõendeid peaks esitama kostja, selgus alles kohtuotsusest. Makseraskused muutusid püsivaks 2004. a oktoobri alguses, kui tuli negatiivne ostuotsus korraga kolmelt potentsiaalselt kliendilt.
11.Samuti sai kostja alles kohtuotsusest teada, et ta pidanuks tõendama lepingus määratud tööpanuse hageja kasuks andmist. Kostja kinnitab, et ta on andnud töölepingus fikseeritud tööpanuse võlgniku kasuks perioodil juuni-september 2004. Kostja tegeles aktiivselt võlgnikule strateegilise partneri leidmisega väljapoolt Eestit, koordineeris müügiprotsesse ning suhtehaldust olemasolevate klientidega ja pidas läbirääkimisi võlgnevuste ajatamiseks. Tõene on küll väide, et enamikest maksegraafikutest ei suudetud kinni pidada, kuid samas on see objektiivsete majanduslike protsesside tulemus. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
14.Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas kohus PankrS § 113 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hagi õigesti. Nimetatud sätete kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale muu hulgas siis, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma, kusjuures võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.
15.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja viidanud hagiavalduses asjaolule, et kostja on võlgniku nõukogu liige, kelle puhul eeldatakse, et ta oli teadlik võlgniku makseraskustest, mistõttu ei saanud ta sellele vastuväiteid ja tõendeid esitada. Hagiavalduses tõi hageja selgesõnaliselt esile asjaolud, et kostja on AS K nõukogu liige ja ta on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses (t/lk 2), kellele täideti rahalised kohustused kogusummas 98 604 krooni kolme kuu kestel enne pankrotimenetluse algatamist olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Nagu juba eelpool märgitud, PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Kohus ei laiendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kohtu tuvastatu ei välju hagi piiridest, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ka ei saanud kohtu kohaldatud õigusnorm olla kostjale üllatuslik, kuna ta tugines vastuses hagiavaldusele (t/lk 26) PankrS § 113 lg 1 p-le 2, nagu ka kohus otsust tehes.
16.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja oli võlgniku makseraskustest ja maksejõuetusest teadlik juba 2004.a aprillist. See asjaolu on tõendatud äriühingu nõukogu koosolekute protokollidega (t/lk 40, 42), millest nähtub, et koosolekutel arutati makseraskusi. Tulenevalt PankrS § 113 lg-s 2 sätestatud eeldusest leidis kohus õigesti, et vastupidist pidanuks tõendama kostja. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. Kui kostjal endal puuduvadki õigusteadmised ja ta ei tea, milliseid asjaolusid ta peab tõendama, siis pidanuks seda teadma kostjat esimese astme kohtus esindanud advokaat.
17.Kuna tegemist on töötasu tagasivõitmise nõudega, kontrollis maakohus lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 2 ettenähtud rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduste olemasolule ka kostja tööpanuse tõendatust. Kostja esindaja ei osanud kohtule selgitada, milliseid tööülesandeid kostja täitis ja ta väitis, et kostja panust ei saagi dokumentidega tõendada (protokoll t/lk 70). Apellatsioonkaebuse väited kostja antud tööpanuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
18.Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
19.Menetluskulude hüvitamise taotlusi pooled ringkonnakohtule ei esitanud.

T. Kollom

M. Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval