Tsiviilasi nr.2-05-14155/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 27.november 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS(pankrotis) hagi TT vastu vara tagasivõitmiseks tehingu kehtetuks tunnistamises kohtuistung 9.november 2006, Tallinnas hageja AS (pankrotis), reg. XXX, asub XXX kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat MJ kostja TT, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja, advokaat AV asjaolud Jõgeva Maakohtu 20.oktoobri 2004 määrusega on algatatud hageja pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud Jõgeva Maakohtu 29.novembri 2004 otsusega 2-532-04. XXX on hageja ja kostja sõlminud töölepingu. Kostjale on lepingu alusel tehtud järgnevad väljamaksed: XXX (order nr. XXX) - 25 901 krooni XXX (order nr. XXX) - 20 901 krooni XXX (order nr. XXX) - 25 901 krooni XXX (order nr. XXX) - 25 901 krooni, s.o. kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist kogusummas 98 604 krooni. hageja nõue Hageja esitas 1.juulil 2005 Tallinna Linnakohtule hagi, milles nõuab kostja kasuks tehtud rahaliste väljamaksete kehtetuks tunnistamist ning kostjalt 98 604 krooni väljamõistmist hageja pankrotivarasse. Hageja väidab, et 1) kostja suhtes rahalise kohustuse täitmine on toimunud kolme kuu jooksul enne
pankrotimenetluse algatamist; 2) kostjale väljamaksete tegemisega on oluliselt vähendatud võlausaldajate võimalust saada oma nõue pankrotivara arvel rahuldatud; 3) kostja oli võlgniku nõukogu liige; võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et tehingu teine pool teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest; võlgniku nõukogu arutas maksevõimega seonduvat koosolekul, millel osales ka kostja; kostja tööseadusel põhinevad vastuväited ei oma vaidluses tähendust; kostja väidetav tööpanus puudub; 4) võlgnik on kohustuste täitmise valikul eelistanud endaga seotud isikute huve, millega on teiste võlausaldajate huvid kahjustatud. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et 1) hageja poolt esile toodud, pankrotiseadusest tulenevaid eeldusi ei saa kohaldada töötaja suhtes; töötajana ei olnud kostjal kohustust uurida tööandja majanduslikku tausta ja olukorda; 2) puudub alus eeldada, et töölepingu alusel väljamaksete tegemisega kahjustatakse võlausaldajate huve; töötasu maksmine on tööandja seadusest tulenev kohustus; 3) pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil tehti ka teisi väljamakseid. kohtu hinnang Hageja pankrotihaldur on esitanud vara tagasivõitmise nõude. Pankrotiseaduse (PaS) § 2 järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine võlgniku vara arvel. PaS § 108 järgi on pankrotivaraks vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi, või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PaS § 109 lg. 1 alusel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Haldur nõuab kostja suhtes rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PaS § 113 lg. 1 p. 2 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Eelneva alusel tuleb tagasivõitmise nõude põhjendatuse hindamisel kontrollida, kas väljamaksed on toimunud seaduses märgitud ajavahemikus ning kas esineb vähemalt üks asjaolu seaduses märgitud asjaolude loetelust. 1) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud rahalise kohustuse täitmine toimus kolme kuu kestel enne hageja menetluse algatamist. Vaidlustatud maksed on tehtud ajavahemikus XXX kuni XXX; hageja pankrotimenetlus on algatatud XXX. Seega on pankrotiseaduse § 113 lg. 1 p.-s 2 ettenähtud tagasivõitmise ajaline eeldus täidetud.
2) Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja oli hageja nõukogu liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 2 ja PaS § 117 lg. 2 p. 1 järgi on juriidilisest isikust võlgniku nõukogu liige võlgniku lähikondseks. PaS § 113 lg. 2 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et kostja teadis võlgniku makseraskustest ja maksejõuetusest. Hageja väide on kooskõlas esitatud võlgniku nõukogu koosolekute protokollidega, millest nähtub, et hageja nõukogus arutati makseraskusi ning et kostja oli teadlik võlgniku makseraskustest juba XXX. XXXaasta XXX protokollilisest otsusest nähtub, et selle tegemisele eelnenud perioodil toimusid võlgniku läbirääkimised võlausaldajatega võlgnevuste ajatamiseks; juba sõlmitud maksegraafikute täitmine ei laabunud; müügi ja arendustegevus ei saanud teoks. Pankrotiotsusega on tõendatud, et võlgnikul oli pankroti väljakuulutamise ajal võlgu 2 138 161 krooni, mis ületas vara maksumuse rohkem kui kümnekordselt; võlgnik oli otsuse tegemise ajaks püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul 19 erinevate nõuetega võlausaldajat. Võlgnikul olid püsiva iseloomuga makseraskused, millest kostja oli teadlik. Õige on hageja väide selles, et kostja pidanuks esitama tõendeid, mis kinnitaks vastupidist. Kostja seda teinud ei ole. Seega on täidetud ka pankrotiseaduse § 113 lg. 1 p.-s 2 ettenähtud tagasivõitmise sisuline eeldus, väljamakse saaja poolne maksevõimetusest teadmine. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et pankrotiseaduses ettenähtud tagasivõitmise eeldused ei kehti töötaja suhtes. Vaidluses esile toodud asjaoludel ei ole alust eelistada kostjat teistele võlausaldajatele. Tööleping kostjaga on sõlmitud ajal, kui tema juhitaval äriühingul esinesid tõsised makseraskused. Kostja pidanuks vastuväite põhjendamiseks tõendama, et on lepingus märgitud tööpanuse hageja kasuks andnud; samuti et töölepingu sõlmimine töötajale väga soodsatel tingimustel oli äriühingu maksevõime parandamiseks ja võlausaldajate huvide kaitseks tingimata vajalik. Seda tehtud ei ole. XXX jõustunud pankrotiseaduses ei ole töötajate nõuded pankrotimenetluses eesõigusnõuded. Seega mõjutavad töötajatele tehtud väljamaksed teistele võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust. Töötaja õiguslik seisund võlausaldajana pankrotimenetluses erineb teistest võlausaldajatest üksnes töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. kohtukulud Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud; riigilõiv tuleb kostjalt nõuda riigituludesse kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 64 lg. 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; 64 lg. 1; TsMS §-st 230, 436, 438, 439, 441-442, TsÜS §-st 31 lg. 2; pankrotiseaduse §-st 2; 108; 109 lg. 1; 113 lg. 1 p. 2; 117 lg. 2 p. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tunnistada AS(pankrotis) poolt XXX töölepingu alusel rahalise kohustuse täitmine (väljamaksed orderite nr. XXX,XXX,XXX,XXX ja 29 alusel) TTsuhtes kehtetuks.
Mõista TTlt AS(pankrotis) pankrotivarasse 98 604 (üheksakümmend kaheksa tuhat kuussada neli) krooni. Nõuda TT’lt riigilõivu 80 (kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.