Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-32338
Tsiviilasi
OÜ X hagi Maksu- ja Tolliameti (Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ X määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
OÜ X esitas maakohtule hagi Maksu- ja Tolliameti (Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu) vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tartu Maakohtu 29.11.2006 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning anti hagejale puuduse kõrvaldamiseks – täiendava riigilõivu tasumiseks – aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates. OÜ X esitas maakohtule taotluse osutada hagejale menetlusabi riigilõivu täiendavast tasumisest vabastamise näol. Hageja on tasunud riigilõivu 1000 krooni. Kohus on määranud hagihinnaks 13 369 444 krooni ning nõudnud täiendava riigilõivu tasumist kohtu poolt määratud tähtajaks. Hageja leidis, et ei ole suuteline tasuma suuremat riigilõivu, sest on pankrotistumas, milleni on
muuhulgas viinud ka Maksu- ja Tolliameti tegevus maksuvõla sissenõudmisel ja samaaegsel enammakstud maksusumma tagastamise põhjendamatul venitamisel.
OÜ X taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2007 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada hageja täiendava riigilõivu tasumisest tsiviilasjas. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt taotles hageja menetlusabi seoses alljärgnevaga. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus tegi 17.02.2005 maksuotsuse nr 13-2.1/2685, millega kohustas hagejat tasuma 13 369 444 krooni. 02.10.2006 koostas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur A.K. hagejale täitmisteate, milles teavitas hagejat algatatud täitemenetlusest eelnimetatud otsuse ja kostja avalduse alusel. Hageja esitas maakohtule hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus kohustas hagejat oma 29.11.2006 määrusega tasuma täiendavat riigilõivu, määrates hagihinnaks 13 369 444 krooni. Hageja on pankrotistumas, milleni on viinud muuhulgas Maksu- ja Tolliameti tegevus maksuvõla sissenõudmisel ja samaaegsel enammakstud maksusumma tagastamise põhjendamatul venitamisel. Käesolev kohtumenetlus on hageja jaoks oluline oma majandusliku olukorra stabiliseerimiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal võimalik maakohtu 29.11.2006 määrusega määratud riigilõivu määratud tähtajaks tasuda, et säilitada mingisugunegi majandustegevus. PS § 15 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Nimetatud õigus peab olema reaalselt teostatav. Hageja on hagi esitanud kindlas veendumuses oma nõude õiguspärasuses ja lootuses säilitada oma majandustegevus. Juhul, kui hagejale ei ole võimalik riigipoolset menetlusabi tagada, tekib olukord, kus kohtusse pöördumise õigus on privileeg ainult majanduslikult paremal järjel olevatele äriühingutele, millisel juhul muutub PS § 15 sisutuks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et puudub seaduslik alus vabastada OÜ X osaliselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 183 sätestab menetlusabi andmise piirangud juriidilisele isikule. TsMS § 183 lg 1 kohaselt juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus ning seda ainult juhul, kui
menetlusabi taotletakse keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid katta oma vara arvel või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetlusabi andmist taotleda Eesti pankrotivõlgnik. Määruskaebuse esitaja ei kuulu selliste juriidiliste isikute kategooriasse, kes võib taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja sellest tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. See, et seadusandja on sätestanud piirangud juriidilistele isikutele menetlusabi andmisel, ei tähenda, et nimetatud piirang oleks vastuolus PS §-ga 15, nagu seda ekslikult arvab määruskaebuse esitaja. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.