Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-151-06 Tartu, 14. veebruar 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa K OÜ, M. E, K. E ja AS-i H kandeavaldus. Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-20979 K OÜ, M. E, K. E ja AS-i H määruskaebus Avaldajad K OÜ (varasem ärinimi osaühing K, registrikood xxxxxxxx), M. E (isikukood xxxxxxxxxxx), K. E (isikukood xxxxxxxxxxx) ja AS H (registrikood xxxxxxxx), nende esindaja notar Paavo Uibopuu 22. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus
lepingu p-des 15.1 ja 15.2 sisalduvaid kandetaotlusi täpsustav avaldus, sest taotletud märkused ja märkustele taotletud järjekohad ei vasta seadusele. Määrus tuli täita hiljemalt 24. juuliks 2006. a. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 53 lg 1 ja § 62 järgi kantakse kinnistusraamatusse ainult seaduses sätestatud asjaõigused ja seaduses nimetatud märked. Esitatud lepingus ei lepitud kokku kaasomandi kasutuskorras. Lepingu p-s 7 lepiti kokku vaid tulevikus sõlmitava kasutuskorra tingimustes. Märkused kantakse AÕS § 631 lg 7 järgi kinnistusraamatusse üksnes seaduses sätestatud juhul, mitte isikute vabal valikul. AÕS § 79 lg-s 2 nimetatud kaasomandi kasutamise kohta märke tegemise eesmärgiks on kaasomanike kasutuskorra nähtavaks tegemine. Esitatud lepingust ei tulene, et kaasomanikud oleksid kasutuskorras kokku leppinud, seega puudub seaduslik alus taotletud märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Hüpoteekide ja omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse takistusi ei ole. AÕS § 59 lg 1 kohaselt saavad asjaõigused järjekoha kinnistusraamatusse kandmisega. Seadusandja ei ole sätestanud, et märked saavad kinnistamisega järjekoha.
sõlmimist tulevikus, ning kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist tulevikus ei saa pidada ka teiseks ulatuselt kindlaksmääratud õiguseks AÕS § 61 lg 1 mõttes, siis on kohtunikuabi põhjendatult keeldunud lepingu p-s 15 märgitud ja märkuste kohta käivate kandetaotluste rahuldamisest ning andnud notarile õigesti aja taotlusi täpsustava avalduse esitamiseks KRS § 46 lg 3 alusel. Lisaks viitas ringkonnakohus ka AÕS §-le 62, mille kohaselt loetakse märked kanneteks, ning AÕS § 59 lg-le 2, mille järgi tehakse kanded kinnistusraamatusse avalduste saabumise järjekorras, s.o märke (v.a eelmärke, millega tagatakse tulevast asjaõigust) puhul on tegemist formaalse, mitte aga materiaalse järjekorrasuhtega nagu asjaõiguste (AÕS § 59 lg 1) puhul. Seega leiti vaidlustatud määruses põhjendatult, et lepingu p-s 15 loetletud märkuste kanded ja märkustele kinnistusraamatus materiaalses mõttes järjekoha omistamine ei tulene seadusest ja on põhjendamatu. Sellised kanded oleksid kehtetud ja ilma avaliku usaldatavuseta, mistõttu tuleb notarile anda tähtaeg kandetaotluse muutmiseks. Õige on kaebuse väide, et määruses ei ole põhjendatud kannete tegemata jätmist muus osas. Vaidlustamata osas kande tegemiseks takistusi ei ole.
kokkulepet ei ole sõlmitud ja selle kohta kinnistusraamatusse kantaval märkusel ei ole järjekohta. Kolleegium sellega seisukohaga ei nõustu. Riigikohus leidis eespool viidatud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (p 22), et kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantav märkus omandab kinnistusraamatus järjekoha, mis omab tähendust esmajoones täitemenetluse toimingute tegemisel kinnisasja suhtes. Järjekohta omava õiguse järjekoha saab sellest tulenevalt reserveerida kinnistusraamatus ka AÕS § 61 kohaselt, kuna selle sätte järgi saab reserveerida järjekoha igale õigusele, mida saab kanda kinnistusraamatusse ja millele laieneb materiaalne järjekohasuhe. Märge peab AÕS § 61 lg 1 järgi olema ulatuselt kindlaksmääratud. Kolleegium leiab, et lepingu p-s 7.1 kokkulepitust nähtub märke ulatus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.