Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-101890
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2017.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Korteriühistu Uus 5 a Kohtla-Järve hagi J. F. vastu võla 730, 33 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
901, 60 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Uus 5 a Kohtla-Järve (RK 80401500, Uus 5 a-9, 30327 Kohtla-Järve)
Hageja lepinguline esindaja:
Irina Kuzmina (OÜ Harjaks ja Partner Õigusbüroo, Keskväljak 1, Jõhvi; e-post: [email protected])
Kostja:
J. F. (IK xxx, xxx
Jätta hagi rahuldamata.
120 (ükssada
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja on esitanud KoÜ Uus 5 a korteriomanike 17.03.2012.a koosoleku protokolli, mille kohaselt pikendati valitseja I. G. volitusi kuni korteriühistu moodustamiseni ning kinnitati majandamiskulude tariifid (tl 35-36). Võlaarvestusest nähtuvalt on tariife muudetud ka juunis 2016, kuid sellekohane otsus, protokoll puudub. Kohtule jääb selgusetuks I. F. XXX esitatud arve (tl 37)xxx võlgnevus ei ole käesoleva menetluse esemeks. Samuti jääb mõistetamatuks Uus 5 a teiste korteriomanike arvete valikuline esitamine (tl 125-149, 116-123) Hageja on esitanud VKG Soojuse AS Uus 5 a korteriomanikele esitatud arved (tl 38-43) kuid hageja ei ole esitanud keskkütte jaotamise arvestust korteriomanike vahel. Muude teenuseosutajate esitatud arveid hageja maakohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata. Kuna hageja ei ole tõendanud põhinõuet, puudub viivise arvestus, mistõttu ei saa kohus hinnata ja kontrollida viivisearvestuse põhjendatust ja õiguspärasust. Kohus on seisukohal, et ei pea hageja eest tegema arvutusi, seostama hageja väiteid valikuliselt ja seosetult esitatud olemasolevate tõenditega, samal ajal kui hageja taotleb oma puuduliku töö eest menetluskulude hüvitist.
Korteris nr 9 kaotati tsentraalküte korteriomanike sh valitseja nõusolekul, kohaliku omavalitsuse loal, sama korteri varasemale omanikule ja ka kostjale arvestati tasu kuni korteriühistu moodustamiseni 15%. Hageja on korduvalt viidanud väidetavalt 10.07.2016.a toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsusele, millega kohustati kostjat taastamata oma korteris keskküte. Koosoleku otsust hageja maakohtule esitanud ei ole, kuigi ka kostja selle puudumisele oma vastuses viitas. Seega on eelkirjeldatud hageja väide paljasõnaline ja tõendamata. Isegi juhul, kui nimetatud üldkoosoleku otsus on olemas ja see vastab põhikirjale (pindalapõhine arvestus), ei ole välistatud, et ühistu üldkoosoleku otsust ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 18.07.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11 ). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2 (samuti vt KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 24 1 ). Kohtu hinnangul on alusetu kostjale ette heita alternatiivküttele ülemineku tingimuste täitmata jätmist. Kostja omandas korteri, kus oli paigaldatud alternatiivküte (gaasiküte) juba 2 aastat enne korteri omandamist (sh paigaldatud objektiivsetel asjaoludel). Kostja ei saanudki täita alternatiivküttele ülemineku tingimusi. Tingimused täitis toonane korteriomanik N. R. (alternatiivkütte projekt, kohaliku omavalitsuse luba, majavalitseja kooskõlastus, korteriomanike nõusolek). Kohus osundab, et pärast gaasikütte paigaldamist, arvestati eraldunud korteriomanikule keskkütte eest 15% (tl 74-76). Kütte eest 100% tasumise nõue olukorras kus kostja korteris puudub keskküte juba 5 aastat on kohtu arvates vastuolus hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Korteriühistul on õigus nõuda korteris tsentraalkütte taastamist ja tasumist lähtuvalt sellest nagu oleks küte korteris ainult juhul, kui korteriomanik ise omavoliliselt tsentraalkütte kasutamise lõpetab. Hea usu põhimõtte vastane on varasemalt alternatiivküttele läinud korteriomanikele arvestuste korra muutmine vastavalt sellele kui muutub ühistu juhatus või korterelamu haldamise vorm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.