Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
26. mai 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-61399
Tsiviilasi
OÜ Alberta Trade (pankrotis) hagi Swedbank AS vastu tasaarvestuse tõttu laenulepingust tulenevate kohustuste puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Alberta Trade (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Alberta Trade (pankrotis, registrikood 10730478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Vastustaja (kostja): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Kedli Anvelt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta muutmata Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrus hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punktid 2 ja 3). Sama määrus on edasi kaebamata jõustunud menetluse uuendamise osas (resolutsiooni punkt 1). Määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Poolel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Määruskaebuse hagimenetluses saab esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
2 (7)
− pankrotimääruse jõustumine ei mõjuta võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist algatatud kohtumenetlust, mis seondub võlgniku pankrotivaraga. See tuleneb üheselt PankrS § 43 lgst 1; − käesoleva asja vaidluse ese on hageja nõude olemasolu ja hageja tehtud tasaarvestuse kehtivuse tuvastamine. Seega on käesolev tsiviilasi vaidlus PankrS § 43 lg 1 mõttes ega allu PankrS §des 104 ja 106 sätestatule, sest erineb oluliselt nõude tunnustamisest pankrotimenetluses; − hageja nõue sarnaneb pankrotimenetluses vara tagasivõitmisega selle poolest, et mõlemal juhul on eesmärk võlgniku vara suurendamine. Kui kostja nõue ka jääb kaitstuna pankrotimenetluses kehtima, ei tähenda see, et käesoleva vaidluse raames esitatud hageja nõuet ei saaks rahuldada ehk kohustuse puudumist tuvastada. Riigikohus lähtus on neist põhimõtetest ka kohtuasjas nr 3-2-1-157-16 ning jaatas, et kohtuotsusega tunnustatud nõudele saab pankrotimenetluse väliselt vastu vaielda; − maakohus eiras ringkonnakohtu 13. augusti 2015 määruses väljendatud seisukohta, et pankrotiavalduse läbivaatamisel puudub puutumus käesoleva tsiviilasjaga; − lisaks käsitleb hageja kaebuses tagatisomandi olemust ja poolte võlasuhte lõppemise aluseid, mille põhjal leiab kokkuvõtvalt, et kostja võimalikud nõuded hageja vastu on lõppenud tagatise endale jätmisega. Alternatiivselt lõppes kostja nõue tasaarvestusega.
Teatavatel asjaoludel võib hagejal olla õiguslik huvi tuvastada, kas vastaspoolel on tema vastu kehtiv ja sissenõutav nõue (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16613, p 12 kolmas lõik). Hagejal võiks olla tuvastushuvi ka olukorras, kus käesolevas asjas tehtava lahendiga saaks ta vastu vaielda kostja nõude täitmisele (või näiteks tagatise arvel realiseerimisele, vrd garantii kohta Riigikohtu 20. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7916, p 16 teine lõik ja selles viidatud varasem praktika). Tulenevalt aga sellest, et kostja saab omakorda rahalise nõude hageja vastu panna maksma ainult pankrotimenetluses, kus hagejal on samuti võimalus esitada kõiki samu vastuväiteid, siis tuleb praegusel juhul hageja tuvastushuvi eitada. Hageja ei ole põhistanud, milline ebaselgus võiks poolte õigussuhetes säilida veel juhul, kui kostja nõude tunnustamise hagi lahendatakse. Hageja taotletud tuvastus tuleb teha kindlaks kostja nõude tunnustamise hagi lahendamisel, mis on pigem võrreldav sooritusnõudega. Sellises olukorras on põhjendatud jätta juba menetlusse võetud nõue TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 3. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24 esimene lõik).
PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada nõudeid võlgniku vastu ainult samas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samuti ainult PankrSs sätestatud korras. Nende normide eesmärk on asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõue neil on või millal see muutub sissenõutavaks (Riigikohtu
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt / 6 (7)
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.