Kohtulahend

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale II Harju Maakohtu (Tallinna Linnakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxx (end nr xxxxx) all kantud kinnistu asukohaga Tallinnas Nõlva 9, mis koormati 5. juulil 2001 tasuta hoonestusõigusega kestusega 99 aastat kostja I kasuks. Hoonestusõiguse kohta avati Harju Maakohtu (Tallinna Linnakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistris registriosa nr xxxxxxx (end nr xxxxx). 28. novembril 2003 sõlmisid hageja ja kostjad hoonestusõiguse isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille punktidest 1.1, 2.1 ja 2.4 tulenevalt koormasid lepinguosalised hoonestusõiguse tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks kestusega kümme aastat. 30. juulil 2004 muutsid kostjad kokkuleppel hoonestusõiguse tingimusi selliselt, et hoonestusõigus loeti seatuks 30. septembrini 2004. 12. oktoobri 2004. a kokkuleppega lugesid kostjad hoonestusõigus seatuks kuni 31. detsembrini 2005. 8. märtsil 2006 on kinnistusraamatusse kantud hoonestusõiguse tähtaja pikendamine 31. detsembrini 2006. Kostjad rikkusid hageja õigusi, muutes omavahelise kokkuleppega hoonestusõiguse tähtaja kestust selliselt, et hoonestusõiguse tähtaeg lõpeb enne hoonestusõigusele hageja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumist. Isikliku kasutusõiguse seadmisel oli hagejal alust eeldada, et hoonestusõigus kestab 99 aastat. Kokkuleppe sõlmimisel ei küsinud kostjad hagejalt kui puudutatud isikult KRS § 341 lg 1 järgi vajalikku nõusolekut. Vastavalt KRS § 341 lg 2 p-le 2 on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks eelkõige kustutatava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Hageja õigust, mis on seotud hoonestusõiguse sisuga (tähtajaga), on ebaõige kandega rikutud. Kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg-ga 1 on hagejal õigus nõuda ebaõige kande parandamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel on hagejal õigus nõuda kostjate tahteavalduse tegemise kohustuse olemasolu tuvastamist.

hoonestusõiguse eseme saatus hagejat puudutavas osas ning sellega on tagatud hageja õiguste püsimajäämine ka pärast tähtaja möödumist. Hageja kuulumine KRS §-s 341 märgitud isikute ringi ei anna alust kannete ebaõigeks lugemiseks ja parandamiseks. Kande muutmise või kustutamise nõudeõigus on AÕS § 65 lg 1 järgi üksnes isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud. Hoonestusõiguse tähtaja muutmine ei riku esiletoodud asjaoludel hageja õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

omab asjaõigust kustutatavale asjaõigusele, ei oleks sellise asjaõiguse omajal alust nõusoleku andmisest keelduda, kui hoonestusõiguse tähtaeg on möödunud. Eelneva põhjal ei oleks hoonestusõiguse tähtaja muutmise kannet kinnistusraamatusse võinud teha hageja nõusolekuta. Kinnistusraamatu andmete järgi on seda tehtud aga lausa korduvalt. Sellega on kinnistusosakond teinud korduvalt kandeid, ilma et selleks oleks olnud puudutatud isiku nõusolek. Kolleegium juhib tähelepanu, et puudutatud isiku nõusoleku vajalikkusele kande tegemise eeldusena ei ole viidatud ka asja materjalide juures olevates notariaalselt tõestatud lepingutes, millega hoonestusõigust muudeti.

Kolleegium juhib asjaolude muutumisega arvestamise ja kinnisasja omaniku vahetumise tähenduse osas tähelepanu ka oma varasemale praktikale (nt Riigikohtu 29. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-9-06 (RT III 2006, 12, 117), p-d 14?17; 11. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 (RT III 2006, 47, 398), p-d 16?20).

kes esindas kostjaid ka apellatsioonimenetluses (vt selle kohta viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 36). Küll on sellise kinnituse kostjate esitatud vastuse edastamise kohta andnud Riigikohtule kostjate esindaja vandeadvokaat J. Leppik. Jaak Luik, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.