Tsiviilasja number
2-04-928
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2007. a, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Tsiviilasi
T.S hagi OÜ tunnustamiseks kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.S ja OÜ * apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.S, esindaja adv Arvo Junti, kostja OÜ *, esindaja adv Veljo Viilol, kostja A.P, esindaja Tiina Pill
*
ja ja
A.P vastu tehingu kinnistusraamatu
tühisuse kannete
Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2006 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kustutada Harju Maakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx neljandast jaost kanne nr 1 (A.P kasuks seatud hüpoteek summas 800 000 krooni), ning kohtukulude jaotamise osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. T.S apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, A.P apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud, hageja nõuded ning menetluse käik
lepingu tühisust ning kustutada A.P kasuks seatud kanded: Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxxx kolmandast jaost kanded nr 2 ja 3 ning neljandast jaost kanne nr 1. Hagiavalduse kohaselt on hüpoteegi seadmise lepingu puhul tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 mõttes või heade kommete vastase tehinguga TsÜS § 66 lg 1 alusel: kuigi kostja oli teadlik hageja poolt ostueesõiguse avalduse esitamisest, koormas ta ostueesõiguse esemeks olnud kinnisasja piiratud asjaõigusega, seades varale hüpoteegi. AS * teadis, et tal puudub õigus asja käsutada, s.o et hageja oli teostanud 15.03.2001 notariaalse avalduse esitamisega ostueesõigust. Kostja on koormanud vara, mille osas on hageja asunud avalduse esitamisega ostja asemele ning omandanud õiguse nõuda kinnistusraamatu kande tegemist enda kasuks (tehingu tegemise ajal kehtinud AÕS § 264 lg 3). Hageja vastav nõue on Tallinna Linnakohtu otsusega rahuldatud. Hageja asus seisukohale, et kostja ja kolmanda isiku vahelise laenulepingu puhul oli tegemist eelkõige näilise tehinguga, sest linnakohtu registriosakonna andmeil ei ole OÜ * esitanud 2001. a ja 2002. a majandusaasta aruandeid. Kuna hüpoteegi seadmise lepinguga on takistatud hagejal omandiõigust vabalt realiseerida, on leping vastuolus ka heade kommetega (TsÜS § 66 lg 1). Kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olnud vara hüpoteegiga koormamise tehing on tühine ning kanded tuleb kinnistusregistrist kustutada.
laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal teadma hageja soovist viia esialgselt esitatud avalduses ostueesõiguse teostamiseks väljendatud tahe lõpuni. Ka ei pidanud hageja vajalikuks tagada oma ostueesõigusest tulenevaid huvisid eelmärke tegemisega kinnistusraamatusse, mis oleksid välistanud hagejale kuuluva kinnisasja koormamisest tulenevate tehingute kehtivuse. Hageja nõudeid ei ole võimalik rahuldada ka seetõttu, sest selle tulemusel saaksid kahjustatud kolmanda isiku õigused tema poolt laenuks antud summa tagasi saamisel. Laenu andmisel ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel on A.P lähtunud heauskselt kinnistusraamatu kehtivast seisust, teistel tingimustel ei oleks ta OÜ-le * sellises ulatuses laenu andnud. Hüpoteegi kustutamise nõude rahuldamine võiks toimuda siis, kui hageja on rahuldanud hüpoteegiga tagatud kolmanda isiku nõuded.
täite- või kohtuasjas. Sama registriosa neljandasse jakku kantud hüpoteegi kustutamise nõude jättis kohus rahuldamata, sest asjaolusid, mis seda võimaldaksid, antud juhul ei esine. Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõtte alusel, et hüpoteegilepingu sõlmimise ajal 06.07.2001 oli kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud OÜ * ning hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistusraamatu kanne oleks tehtud õigusliku aluseta, kannet oleks valesti muudetud või kustutatud, samuti, et A.P olnuks teadlik aluse ära langemisest. Kostja A.P võis lepingu sõlmimise ajal tugineda kinnistusraamatu kandele ja on asjaõiguse omandanud seega heauskselt. Kohus tugines AÕS § 65 lg-le 3, mille kohaselt ei saa ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet esitada kolmanda heauskse isiku poolt omandatud asjaõiguse suhtes, mis on kinnistusraamtusse kantud. Apellatsioonkaebuste põhjendused
OÜ * poolseid eksitavaid tahteavaldusi, mitte aga A.Pi poolseid. Apellandi seiskohalt ei oma tähtsust kohtu seiskoht, et kostja OÜ * ja hageja süüdistavad üksteist vastastikku ebaeetilises käitumises seoses ostueesõiguse teostamisega ja hüpoteegi lepingu sõlmimisel. Kohus on tuvastanud, et A.P ei olnud T.Si õigustest teadlik ning ta omandas hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel asjaõiguse heauskselt. Kostja võis lepingu sõlmimisel tugineda kinnistusraamatu kandele ja on asjaõiguse omandanud heauskselt. Seega on kohus tuvastanud A.Pi tegevuses heade kommete vastasuse puudumise 06.07.2001 hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, millest tulenevalt tunnistas alusetult nimetatud lepingu tühisust. Vastused apellatsioonkaebustele
kaebuses märgitud käitumist, vaid leidis üheselt, et tegemist oli OÜ * poolsete rikkumistega.
Ü.Jänes
G.Kivinurm
M.Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.