Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-135-06 Tartu, 10. jaanuar 2007. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve M. T avaldus Korteriühistu J sundlõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2372 M. T määruskaebus Avaldaja M. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo 11. detsember 2006. a, kirjalik menetlus
Likvideerimismenetluse võimalikud kulud kaetakse seaduse kohaselt likvideeritava juriidilise isiku vara arvel. Avaldaja andmetel on korteriühistul piisavalt vara likvideerimismenetluse kulude kandmiseks. Kui kohus teeb sundlõpetamise menetluses kindlaks, et juriidilisel isikul puudub vara likvideerimismenetluse toimingute tegemiseks, võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 605 lg 2 kohaselt koos sundlõpetamise otsusega teha huvitatud isikule ettepaneku teha likvideerimismenetluse kulude katteks ettemaks. Kui ettemaksu ei tasuta, võib kohus määrata, et isiku likvideerimismenetlust ei toimu ning juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuna seadus ei täpsusta, kes on menetlusosalised sundlõpetamise avalduse menetlemisel, palus avaldaja kohtul kindlaks määrata menetlusosaliste ring ja teha vastav arv ärakirju. Avaldaja oli nõus kandma vastavad kulud.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, kui viitas avalduse menetlusse võtmata jätmise alusena TsMS § 371 lg-le 2, sest viidatud säte sisaldab kahte erinevat alust. Kui kohus leidis, et avaldaja õigustatud huvi ei ole tõendatud, pidi kohus uurima, kas tegemist ei ole olukorraga, kus riik peab ise andma õiguskaitset hagita menetluse erisusi arvestades. Ringkonnakohus ei arvestanud TsÜS § 40 lg-ga 3, mille kohaselt võib kohus juriidilise isiku sundlõpetamise otsustada omal algatusel. Ka registripidajal on ÄS § 61 lg-st 4 tulenevalt õigus otsustada äriühingu sundlõpetamine. Seega esineb asjas tugev avalik huvi ja kohus peab mis tahes isiku avalduse alusel ühingu sundlõpetama. Ringkonnakohus tõlgendas liiga kitsalt mõistet "huvitatud isik". Isiku kohtusse pöördumine annab kinnitust sellest, et isik on huvitatud korteriühistu sundlõpetamisest. Laia tõlgenduse puhul oleks huvitatud isik võrdsustatud mõistega "õigustatud isik".
tuleneb kohtu võimalus alustada hagita menetlus ja lõpetada juriidiline isik sundkorras, kui selleks on seaduslik alus. Kohus ei pea igal juhul algatama omal initsiatiivil sundlõpetamise menetlust ega otsustama sundlõpetamist, kui vastava avaldusega pöördub kohtusse isik, kes ei põhista ega tõenda oma õigustatud huvi sundlõpetamise vastu. Nimetatud sätetest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada vajadusel juriidilise isiku sundlõpetamine. Lisaks on kohus MTÜS § 76 järgi kohustatud teatama registripidajale oma ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest. Ka mittetulundusühingute registri pidaja võib algatada kohtus mittetulundusühingu sundlõpetamise. Vastavalt MTÜS § 82 lg-le 1 võib registripidaja teha järelepärimisi, kui tal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt teatab registripidaja kande ebaõigsusest või puudumisest mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha, ja kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise. Kui kande tegemine tooks kaasa mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja MTÜS § 82 lg 4 kohaselt algatada kohtus sundlõpetamise. Kolleegiumi arvates ei ilmne praegu asjaoludest korteriühistu sundlõpetamise alust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.