Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus tuvastas, et X korteriomandite omanikuks on kostja VII. Seega on AÕS § 349 lg 1 järgi õigustatud hetkel vastavat nõuet esitama kostja VII, mitte hageja ega võlgnik, kes korteriomandite omanikud ei ole. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja ei saa X korteriomandite omanikuks ka juhul, kui kohus rahuldaks hageja poolt esitatud X korteriomandite omandi üleandmisele suunatud haginõuded ja selline kohtulahend jõustuks, sest AÕS § 641 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav ka kande tegemine kinnistusraamatusse, mis saab toimuda alles pärast eelnimetatud haginõuete rahuldamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumist. Seega saaks hageja esitada AÕS § 349 lg 1 alusel nõude alles seejärel, kui ta on kinnistusraamatusse kantud X korteriomandite omanikuna, kuid see saaks toimuda alles pärast käesolevas asjas hageja haginõudeid hüpoteetiliselt rahuldava kohtuotsuse jõustumist ja selle alusel kinnisturaamatus omanikuvahetuse kohta kannete tegemist. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja (ega võlgnik) ei ole X korteriomandite omanik, siis ei ole hageja õigustatud esitama AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud nõuet. Hageja õiguste rikkumine ei ole selle haginõude osas üldse võimalik ning vastava haginõudega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

hüpoteegiga tagatud nõuded. Arvestades eelkirjeldatud vaidlustamata asjaolusid, on haginõude läbi vaatamata jätmine ainuõige. Isegi, kui positiivse kohtulahendi jõustumisel ja omanikukande muutmisel saaks hageja X korteriomandite omanikuks, ei oleks tal siiski õigust nõuda kostjalt III nõusolekut ühishüpoteegi kustutamiseks AÕS § 349 lg 1 alusel, kuna puudub AÕS § 349 lg-s 1 kirjeldatud olukord. Kostjal III on käesoleval hetkel vähemalt 101 102 euro suurune nõue võlgniku vastu, mis on tagatud X korteriomanditele seatud ühishüpoteegiga ja välistatud ei ole täiendavate ühishüpoteegiga tagatavate nõuete tekkimine tulevikus tulenevalt pankrotihalduri tegevusest (PankrS § 119 lg-d 4-6). TsMS § 369 reguleerib hagi esitamist enne nõude sissenõutavaks muutumist. Nõude sissenõutavusest tuleb eristada nõude olemasolu. Kui AÕS § 349 lg 1 järgset nõuet ei ole, ei saa rääkida kohustusest ja selle sissenõutavaks muutumise ajast ega eeldusest, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida (mis on TsMS § 369 järgse hagi esitamise eeldused) ega kohustada kostjat III andma nõusolekut ühishüpoteegi kustutamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. TsMS § 369 eesmärgiks on võimaldada teatud tingimustel esitada hagi enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, mitte enne kohustuse tekkimist. Määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuses viidatud ausa menetluse põhimõtte väidetav rikkumine. Hagejale võimaluse andmine ning hageja poolt TsMS §-le 369 tuginemine ei oleks muutnud kohtu lõppjäreldust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtul on TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel kõrgendatud selgitamis- ja põhjendamiskohustus. Kohus ei hinda seejuures tõendeid ega võta seisukohta hagi sisulise põhjendatuse osas. Erinevalt TsMS § 423 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmisel on kohtul TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.