lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-1518/7

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1518/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1073
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 216 lg 1, 2, 5Kolmanda isiku kaasamineTsMS § 213 lg 1Iseseisva nõudeta kolmas isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-1518/3Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.10.20062-05-1518/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.04.20082-05-1518/61Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-1518

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2006, Tallinn

Kohtunik

Reet Allikvere

Tsiviilasi

J OÜ hagi KÜ S vastu 266 570 krooni väljamõistmiseks ja KÜ S vastuhagi J OÜ vastu 221 934 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2006 määrus kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ S määruskaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 04.10.2006 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu menetluses oli J OÜ hagi vastu 266 570 krooni väljamõistmiseks ja KÜ S vastuhagi J OÜ vastu 221 934 krooni väljamõistmiseks.
2.Hageja J OÜ esitas 31.08.2006 kohtule taotluse kaasata protsessi kolmanda isikuna hageja poolel OÜ M. Hageja seisukoht on, et kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks võib hageja esitada lepingurikkumisest tulenevad nõuded OÜ M vastu, kes faktiliselt töid teostas

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-15924/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
OÜ M nõustus enda kaasamisega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.
4.Kostja KÜ S vaidles taotlusele vastu. Kostjal on põhjust kahelda hageja taotlusele lisatud alltöövõtulepingu ehtsuses. Esimese astme kohtu määrus
5.04.10.2006 kohtumäärusega kaasas kohus OÜ M menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kohus leidis, et kolmanda isiku kaasamisel on oluline kindlaks teha, kas hagejal oleks õigus esitada nõue tema vastu juhul, kui hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei tule lähtuda sisulistest argumentidest selle kohta, kas hageja nõue oleks põhjendatud või mitte, vaid sellest, kas hagejal on seaduse, lepinguga või muul moel sätestatud õigus esitada hagi kolmanda isiku vastu.
6.Kuivõrd OÜ M on käesoleval juhul hageja alltöövõtja ja asjas on vaidlus hageja ja kostja vahel 03.112003 sõlmitud töövõtulepingu täitmise ja võimaliku rikkumise üle, võib hagejal

tekkida nõudeõigus väidetavalt tegelikult remonttöid teostanud OÜ M vastu.

7.Kostja ei ole piisavalt põhistanud OÜ J ja OÜ M vahel 08.08.2003 sõlmitud alltöövõtulepingu võltsitust. Hageja on kinnitanud lepingu ehtsust. Ka kolmas isik on nõustunud tema kaasamisega menetlusse ega ole esitanud kohtule väiteid alltöövõtulepingu võltsituse kohta. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
8.KÜ S palus kolmanda isiku kaasamise kohta tehtud kohtumääruse tühistada ja jätta hageja taotlus OÜ M menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Harju Maakohus on määruse tegemisel vääralt hinnanud tõendeid ning rikkunud oluliselt menetlusnorme.
9.Alltöövõtuleping on sõlmitud 08.08.2003 ja töövõtuleping 03.11.2003 ning kostjat hämmastab, kuidas sai hageja enne, kui ta oli kostjale hinnapakkumise esitanud ja enne kui kostja hinnapakkumise aktsepteerinud, täpselt teada, milline saab olema töövõtulepingu hind. Kostja arvates on väheusutav, et hageja kui oma majandus- ja kutsetegevuses ehitusettevõtjana tegev isik peab mõistlikuks sellise riski võtmist, et tal tekivad lepingulised kohustused OÜ M suhtes enne, kui on teada, kas alltöövõtu aluseks olev töövõtu leping üldse sõlmitakse. Samuti on kostjale mittemõistetav, miks professionaalse ehitusettevõtjana tegutsev hageja, kelle äriline eesmärk peaks olema loogiliselt võttes kasumi teenimine, on sõlminud kostjaga ja OÜ-ga M lepingud, mille tulemusel OÜ J ise mitte sentigi kasu ei saa. Lisaks esitas OÜ M OÜ ise 01.09.2003 kostjale hinnapakkumise elamu soojustamiseks ning märkis hinnapakkumises, et peab võimalikuks alustada töödega 08.09.2003. Kostjale on arusaamatu, miks pidas OÜ M kostjaga lepingueelseid läbirääkimisi, kui OÜ M oli juba sõlminud alltöövõtu hagejaga, millest võis selgelt järeldada, et kostja lepingupartneriks on/saab olema hageja mitte aga OÜ M. Kostja pidas algselt läbirääkimisi S asuva elamu ehitustööde töövõtu sõlmimiseks OÜ-ga M. Kostja taotles töövõtulepingu finantseerimiseks pangast laenu. Veel 18.09.2003 oli kostja arvamusel, et elamu ehitustööde leping sõlmitakse OÜ-ga M. Ehitustööde maksumuses ei olnud seejuures veel kokku lepitud. Kostja laenutaotluse arutelul selgus, et pank ei aktsepteeri maksuvõlgnevuste tõttu kostja lepingupartnerina OÜ M. Alles seejärel otsustas kostja sõlmida töövõtulepingu hagejaga. Augustis 2003 ei olnud kostja veel teadlik isegi sellise äriühingu nagu OÜ J olemasolust, samuti ei olnud kokku lepitud ehitustööde maksumuses, mistõttu jääb kostjale mõistetamatuks asjaolu, kuidas sai hageja sõlmida juba 08.08.2003 S elamuehitustööde tegemiseks alltöövõtulepingu OÜ-ga M täpselt sellises summas, nagu lepiti kokku alles 03.11.2003 kostja ja hageja vahelises töövõtulepingus.
10.Kostja vaidleb vastu ka hageja väidetele, et kostja oli teadlik asjaolust, et ehitustöid teostas OÜ M. Kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt on hageja esindajana alla kirjutanud M.K. Töövõtulepingu järgi oli töövõtja vastutavaks esindajaks projektijuht M.K. Seega tegutses M.K ehitustööde läbiviimisel hageja esindajana ning kostjale ei olnud ega pidanudki olema teada hageja väidetud asjaolu, et tegelikkuses teostas ehitustöid OÜ M, kelle juhataja M.K on. Ka hagiavalduses on hageja läbivalt viidanud endale kui ehitustööde teostajale, ega ole andnud kordagi mõista, et ehitustöid teostas keegi kolmas isik.
11.Kostja on seisukohal, et väidetav töövõtuleping on ilmselgelt fabritseeritud ning kohus oleks pidanud tuvastama, kes tegelikult ehitustöid teostas. Kohus oleks pidanud tegema hagejale või kolmandale isikule ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, mitte aga toetuma hageja paljasõnalistele väidetele selle kohta, et tegelikult teostas ehitustöid OÜ M. Vastustajate seisukohad
12.J OÜ vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.
13.OÜ M vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub täielikult määruses toodud põhjendustega ja ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata.
15.TsMS § 213 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku kaasamise avaldusele esitatavad nõuded on sätestatud TsMS § 216 lg-s 2.
16.Hageja on kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses põhjendanud, milline võib olla OÜ M võimalik seos kohtuvaidlusega. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg 1 nimetatud tagajärgi. Kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks võib ta esitada lepingurikkumisest tuleneva nõude OÜ M vastu TsMS § 216 lg 1 mõttes.
17.Kui asja edasise menetluse käigus siiski selgub, et kolmas isik kaasati menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada (TsMS § 216 lg 5). Kaebuses toodud asja sisu puudutavatele väidetele kolleegium hinnangut ei anna, samuti ei anna hinnangut asjas esitatud tõenditele. Kas alltöövõtuleping oli tõeline või mitte tuleb välja selgitada asja arutamise käigus.
18.Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Reet Allikvere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-7120/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja