Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Piret Rõuk Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 27.detsembril 2006.a kell 14.00. 2-05-14147 (endine nr 2/30-6910/05) AS hagi OÜ ja RV vastu 32 016.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (registrikood: XXX, asukohtXXX) Hageja lepinguline esindaja: MJ (AS , asukoht: XXX) esindajad Kostja I: OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXXX) Kostja II: RV(isikukood: XXX, elukoht: XXXX) Kostjate lepinguline esindaja: JN ( OÜ, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 15. novembril 2006.a Tallinnas ja koht
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 13.04.2000.a veolepingu-tellimuse nr XXX, millega hageja kohustus vedama kostja I veose lepingu p-s 4 sätestatud algpunktist, erinevatel aegadel, lepingu p-s 6 nimetatud kohta ning kostja I kohustus iga sooritatud veo eest tasuma hagejale 12 500 krooni. Arvete nr XXX ja XXXX järgi on hageja kostjale I osutanud teenuseid vastavalt lepingule kokku 27 840 krooni ulatuses, kostja I on arved, mille
maksetähtajad olid ajavahemikus 09.05.-07.07.2000.a tasumata jätnud täies ulatuses. Kostja II vastutuse alus tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51, mille kohaselt peab äriühingu juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna kostja II ei täitnud nimetatud kohustust, siis kahjustus ta hageja huve ning pani sellise tegevusega toime raske juhtimisvea. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 2 vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt hageja ees. 01.07.2005.a. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt 32 016.00 krooni s.o põhivõla summas 27 840.00 krooni ja viivise summas 4176.00 krooni ning kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostjad ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt ei ole veolepingu-tellimust nr XXX, mille kohaselt toimetati kaup XXX Eestisse XXX, allkirjastanud hageja seaduslik esindaja R M , mistõttu puudub võlasuhte alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 tähenduses. Samuti ei nähtu veolepingust saaja isik ja aadress, mahalaadimiskohana on märgitud vaid „eraisik, XXX“. Arvetel nr XXX ja XXX märgitud teenust hageja kostjale I ei osutanud, kuna veolepingustellimuses nr XXX märgitud kaupa: tellised, segu, katuseplekk, kostjale I üle ei ole antud. Saatelehele 14.04.2004.a ei ole allakirjutanud kostja I volitatud esindaja, samuti ei nähtu sellelt tollipiiri läbimise tempel, mistõttu asuvad kostjad seisukohale, et nimetatud tõend on kunstlikult loodud. Arve nr XXX kohta ei ole pooled veolepingut sõlminud, selle kohta ei ole hageja saatelehte esitanud, mistõttu arve esitamiseks puudus alus. Kostjad asuvad seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei saa kostjat II süüdistada ÄS § 180 lg 51 mõttes ja ta ei saa vastutada ÄS § 187 lg 2 alusel. Kostjate väitel ei ole hageja eelnevatel aastatel enne hagiavalduse kohtusse esitamist juhtinud kostja I tähelepanu võlgnevusele hageja ees ehk hageja ei ole pretensiooni esitanud mõistliku aja jooksul. Vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 32 lg-le 1 on hageja nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Pooled vaidlevad selle üle kas 13.04.2000.a veoleping-tellimus nr XXX on poolte vahel sõlmitud, kas veod toimusid vastavalt veolepingule, kas hageja nõue on aegunud või mitte ning kas kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I . Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kuna Eesti suhtes jõustus CMR 1. augustil 1993.a on täidetud kõik kolm tingimust konventsiooni kohaldamiseks. CMR art 4 sätestab, et veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Samas tõendab saatedokument CMR art 9 lg 1 järgi veolepingu sõlmimist prima facie. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab veolepingu sõlmimist eelkõige saateleht kuni vastupidise tõendamiseni. Artikkel 5 esimese punkti esimese lause kohaselt koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Artikli 6 kohaselt peab saatedokument muuhulgas sisaldama andmeid saatedokumendi kuupäeva ja koostamise koha
kohta, saatja, vedaja ja saaja nimesid ja aadresse, kauba vastuvõtmise kuupäeva, koha ja sihtkoha kohta. Võlaõigusseaduse § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Veoleping-tellimusest nr XXX nähtub, et tellijaks on kostja I ja vedajaks hageja, transpordivahendiks sõiduk reg nr-ga XXX, asutuseks XXX, pealelaadimisaadressiks XXX 14.04.2000.a ja 16. nädalal, kaubaks tellised, segu ja katuseplekk, mahalaadimisaadressiks eraisik XXX (tänav vastavalt CMR-ile) 15.04.2000.a ja 16. nädalal, veotasuks 12 500 krooni maksetähtajaks 35 päeva peale kahe originaal CMR-i ja arve saamist. Lepingu on allkirjastanud kostja I esindaja AV. Kohus nõustub kostjaga, et veolepingut ei ole allkirjastanud hageja seaduslik esindaja, mistõttu ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja puudub võlasuhte alus VÕS § 3 p 1 mõttes. Järgnevalt kohus kontrollib veolepingu sõlmitust saatelehtede kaudu. Arvest nr XXX, 24.04.2000.a nähtub, et hageja on esitanud kostjale I tasumiseks rahuvahelise transporditeenuse eest XXX CMR 14.04.00, CMR 17.07.00, auto reg.nr XXX summas 13 000 krooni, millele lisanud käibemaks summas 2340 krooni, s.o kokku summas 15 340 krooni, arve tasumise tähtaeg 09.05.2000.a. Rahvusvaheliselt kaubaveo saatelehelt 14.04.2000.a nähtub, et kauba saatjaks on OY, kauba saajaks GT (XXX), kauba vedajaks hageja, kaubaks tellised, lisatud on INVOICE XXX, vedukiks on sõiduk, reg nr XXX, saaja on kauba saanud 14.04.2000.a. CRM art-te 5 ja 6 kohaselt tuleb saatedokument allkirjastada saatja poolt ning see peab sisaldama saatedokumendi koostamise kohta. Nimetatud andmed 14.04.2000.a saatelehel puuduvad. Saatelehelt ei nähtu märget tollipiiri ületamise kohta ning Piirivalveameti kirjast 02.11.2005 ei saa järeldada, et sõiduk ületas piiri 14.04.2000 pooltevahelise veolepingu täitmisel. Saatelehel olevate andmete alusel ei saa kostjat I pidada veose saatjaks. Seega asub kohus seisukohale, et oluliste puudustega koostatud saateleht ei tõenda veolepingu sõlmimist arve nr XXX alusena. Arvest nr XXX 22.06.2000.a nähtub, et hageja on esitanud kostjale I tasumiseks rahuvahelise transporditeenuse eest XXX – Tallinn (EST), laadimine 20.06.00, auto reg nr XXX summas 12 500 krooni, arve tasumise tähtaeg 07.07.2000.a. Antud arve aluseks olevat rahvusvahelist kaubaveo saatelehte ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei loe kohus tõendatuks nimetatud veolepingu sõlmimist arve nr XXX alusena. Seega puudus hagejal arvete esitamiseks alus ja kostjal puudus alusetult esitatud arvete tasumise kohustus. Teadetes 10.06.2001 ja 03.07.01 on hageja teavitanud kostjaid võlgnevusest summas 72 820.krooni, mis ei kattu käesoleva hagi esemega, mistõttu ei saa neid käsitleda pretensioonide esitamisena tasumata arvete nr. XXX ja XXXosas. Teised poolte vahel sõlmitud veolepingud ja saatelehed, ei tõenda vaidlusaluste vedude toimumist, mistõttu need tõendid ei ole asjakohased. Kuna kohus on seisukohal, et veolepingut ei ole poolte vahel sõlmitud, siis kohus ei pea vajalikuks peatuda nõude aegumisel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Hagi rahuldamata jätmine kostja I osas tingib hagi rahuldamata jätmise ka kostja II osas. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele tasu õigusabi eest, mis on 5 % hagi rahuldamata osast s.o 1600.80 krooni. Tulenevalt TsMS § 52 lg 5, 54 lg 1, 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna postikulu summas 206.00 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooletele hagiavalduse, selle lisade ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.