J.A. hagi AS UVZ & AVR vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumsie aja eest keskmise palga nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. A. (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: V. M. (IK xxx), volikirja alusel Kostja: AS UVZ & AVR (RK xxx; asukoht: Tööstuse 28A, Tallinn 10411) Kostja esindaja: R. S. (IK xxx); volikirja alusel
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
28. november 2006. a
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Tunnistada töölepingu lõpetamine J. A. 27.09.2005. a TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks. Ennistada J. A. tööle AS-i UVZ & AVR laohoidja ametikohale. Välja mõista AS-lt UVZ & AVR J. A. kasuks 41 573 (nelikümmend üks tuhat viissada seitsekümmend kolm) krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista AS-lt UVZ & AVR J. A. kasuks menetluskulude katteks 1 115 (üks tuhat ükssada viisteist) krooni. Välja mõista AS-lt UVZ & AVR riigilõiv riigituludesse 3 210 (kolm tuhat kakssada kümme) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
1.J.A. ja AS UVZ & AVR sõlmisid 15.12.2003. a töölepingu nr xxx.
2.Töölepingus on pooled leppinud kokku alljärgnevas: - töötaja asub 15.12.2003. a tööle sildkraana masinisti ametikohale määramata ajaks katseajaga, mille kestus on neli kuud (katseaja viimane päev on 14.04.2004. a); - töötaja teostab tööd vastavalt ametijuhendile ja Eestis kehtivale kutsestandardile, tööaja kestus on 8 tund vahetuses; - tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates 15.12.2003. a; - töötaja põhipalk on 3 000 krooni, töötajale makstakse lisatasu töö eest õhtusel ajal ja öösel.
3.Töölepingu tingimusi on muudetud alljärgnevalt: - alates 16.03.2004. a on töötaja üle viidud majandusosakonna juhataja ametikohale kuupalgaga 4 000 krooni; - alates 01.08.2004. a on töötaja põhipalk 5 000 krooni; - 16.12.2004. a on muudetud töölepingut töölepingu kehtivuse aja kohta: „Tööleping kehtib tööloa kehtimise ajal kuni 21.09.2005. a. Elamis- ja tööloa pikendamisel KMA poolt pikeneb töölepingu kehtivusaeg uute lubade kehtivuse ajaks KMA tõendi alusel“; - 29.07.2005. a töölepingu muudatuse kohaselt on töötaja üle viidud majanduslao laohoidja ametikohale põhipalgaga 4 500 krooni (30.06.2004. a käskkirja nr 44-k alusel viidi töötaja alates 01.07.2005. a üle laohoidja ametikohale kuupalgaga 4 500 krooni, vabastades töötaja
majandusjuhataja kohustustest, laohoidjale pandi alates 01.07.2005. a täiendavaks kohustuseks majandusteenistuse koristajate ja tehniliste töötajate töö juhtimine, selle eest määrati lisatasu 500 krooni).
4.27.09.2005. a anti J. A. koondamisteade, mille kohaselt AS UVZ & AVR juhatuse otsusega leiavad aset muudatused majandusteenistuse töös ning tulenevalt sellest lõpeb majandusosakonna laohoidja töö, mille tõttu töötajaga lõpetatakse tööleping 27.09.2005. a seoses ametikohtade koondamisega. Teist tööd pakkuda ei ole võimalik ning koondamisel makstakse töötajale hüvitust vähem ette teatatud päevade eest (TLS § 87) ning hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses (TLS § 90).
5.Tööleping lõpetati J. A. 27.09.2005. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel. Töötajale kuulus väljamaksmisele kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest (17 kalendripäeva eest), hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatusest etteteatamistähtaja mittejärgimise eest, koondamishüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses.
II Menetlus töövaidluskomisjonis
6.J. A. esitas avalduse töövaidluskomisjonile AS UVZ & AVR vastu töövaidluselahendamiseks, avaldaja taotles töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist seoses TLS § 98 p 2, § 99 ja § 100 p 2 nõuete rikkumise tõttu, tööle ennistamist ja keskmist palka sunnitud töölt puudumise aja eest, samuti tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest hüvitust ühe päevapalga ulatuses.
7.Töövaidluskomisjoni 22.11.2005. a otsusega jäeti avaldaja nõuded rahuldamata.
III Hagiavalduse sisu
8.J. A. esitas 23.12.2005. a kohtule hagi AS UVZ & AVR vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes.
9.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on töölepingu lõpetamine hagejaga 27.09.2005. a TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu ebaseaduslik. Töölepingu lõpetamisel rikkus kostja TLS § 99 lg 3 nõudeid. Töölepingu lõpetamise ajal töötas kostja ettevõttes kolm laohoidjat: hageja, R.A. ja G.K. Hagejal on tööstaaž kostja ettevõttes pikem, kui teistel laohoidjatel. G.K. võeti tööle katseajaga alles 18.08.2005. a. Asjaolu, et tööleping oli hagejaga peatatud, ei mõjuta hageja tööstaaži kestust. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning töölepingu lõpetamise ajal pidas hageja lapsi üksinda ülal. Hagejal on sildkraanamasinisti kvalifikatsioon, lisaks sellele on ta lõpetanud raamatupidamise kursused ning õppinud vaguntsisternide kokkupanemise ja ekspluatatsiooni andmise kursustel. Seetõttu oli hagejal eelisõigus koondamisel tööle jääda. Tööandja on rikkunud ka TLS § 98 lg 2, kuna ei pakkunud hagejale koondamisel teist tööd, kuigi selline võimalus tööandjal oli. Kostja ettevõttes on vaba alaline sildkraanamasinisti töökoht, samuti ajutine tsehhi koristaja töökoht (töötaja on lapsehoolduspuhkusel). TLS § 98 lg 3 alusel on tööandja kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovi korral kuue kuu jooksul tagasi võtma, kui tööandjal tekib
vabu töökohti. Tööandja seda kohustust ei täitnud, kuigi mõni päeva hiljem pärast hageja koondamist vabanes majahoidja töökoht ning 06.10.2005. a võttis kostja majahoidjana tööle J. S. Tegelik koondamise situatsioon puudus (TLS § 98 lg 1), töölepingu lõpetamise hagejaga tingis hageja konflikt arendusdirektori G. abikaasaga.
IV Kostja vastus
10.Kirjalikus vastuses hagile (tl 38-42) kostja hagi ei tunnistanud, põhjendusel, et koondamine toimus õiguspäraselt.
11.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused.
11.1.AS-s UVZ & AVR oli koondamissituatsioon. Koondamise tingis uute ametikohtade struktuuri loomine asutuses, muudeti mitmete seniste ametikohtade tööülesandeid ja funktsioone. Laohoidjate osas otsustas tööandja, et senise kolme lao asemel jääb alles üks ladu. Ladude liitmise põhjuseks oli asjaolu, et värvilao laoseis vähenes pidevalt ja töölepingu lõpetamise ajaks oli sedavõrd väike, et eraldi laohoidja järel puudus vajadus. Seetõttu ei olnud ka vajadust enam kolme laohoidja järgi ning vastavaid funktsioone pidi hakkama kandma üks laohoidja. Tööandja juures töötas enne koondamist kolm laohoidjat: hageja töötas värvilao laohoidjana, G.K. töötas töövahendite laohoidjana ja R.A. töötas nö üldlao laohoidjana. Kostja esitas koondamise vajaduse põhjendamiseks laoseisude nimestikud seisuga 31.08.2005. a, mille järgi hageja laos oli kaupa 153 ühikut, G.K. laos oli kaupa 689 ühikut ja R.A. laos 729 ühikut. Seega oli tööandjal ladude mahu järgi liigitades kaks suurt ja üks väike ladu ning tööandja kaalus, kas ühendada väike ladu mõne suure laoga või ühendada kõik kolm ladu üheks laoks. Vestluses töötajatega selgitas tööandja välja, et kogu laohoidjate tööga saab hakkama ka üks töötaja ning seetõttu otsustati koondada kõik kolm ladu ühiseks laoks ja kaks laohoidjat tuli koondada.
11.2.Kõik kolm laohoidjat olid põhikohaga töötajad. Objektiivsed kriteeriumid laohoidjate tööalaste näitajate hindamiseks puudusid, mistõttu tööandja rakendas TLS § 99 lg 3, võttes eelistuse andmisel arvesse tööstaaži ja töötajate kvalifikatsiooni. Võrdlusandmete põhjal tunnistas tööandja eelistatuks R.A. ning J.A. koondati. TLS § 99 lg 3 loetletud kriteeriumid on võrdväärsed, sisuliselt on jäetud tööandjale õigus otsustada, millised kriteeriumid ta hindamisel aluseks võtab ja millist töötajat eelistab. Tööandja lähtus majanduslikult kasulikumast otsusest eelistades töötajat, kelle oskused on suurimad ja staaž pikem. Kostja arvestas töötajate tööstaaži, mistõttu ei pidanudki ta arvestama ülalpeetavate arvu ja muude näitajatega. Kostja arvestas töötajate töötamist laohoidjatena. Hageja töötas laohoidjana alates 29.07.2005. a, R.A. töötab tööandja juures laohoidjana alates 02.02.2004. a. seega oli hageja staaž laohoidjana alla 2. kuu, samas kui R.A. tööstaaž laohoidjana oli ca 1 aasta ja 8 kuud.
11.3.Tööandjal puudus koondamise ajal võimalus pakkuda teist tööd. Töötaja koondamise hetkel puudusid vabad töökohad. Eksitav on hageja väide, et temaga töölepingu lõpetamise ajal oli vaba koristaja töökoht. Üks töötajatest (koristaja) on lapsehoolduspuhkusel, kuid nimetatud töötaja asemele oli ajutiselt tööle võetud teine töötaja. Asendava töötaja töölepingu tähtaeg lõppes alles 05.10.2005. a. Tööleping hagejaga lõppes aga 27.09.2005. a. Selleks ajaks ei olnud teada, et tähtajalise töölepinguga ajutine töötaja ei soovi lepingulist suhet jätkata ja et hiljem vabaneb vastav töökoht. J.S. töölepingu tähtajaks oli 20.09.2005. a, kuid seoses lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja puhkusega pikendati J.S. töölepingut 15 päeva
võrra, so kuni 05.10.2005. a. Töölepingu pikendamise toimus 21.09.2005. a, so enne hageja koondamist. Eksitav on ka hageja väide, et tööandjal oli alaline sildkraanamasinisti ametikoht. Selline töökoht puudus. Kraanal töötamine oli vajadusel organiseeritud nii, et seda teevad vastava väljaõppe saanud töötajad lisatööna. Ka hageja ise oli algselt tööle võetud sildkraanajuhina, kuid juba 16.03.2004. a viidi hageja poolte kokkuleppel üle teisele töökohale ning hageja töötas ainult vajadusel lisaülesande korral kraanaga.
11.4.Koondamise järgselt töötaja tööle võtmine toimub töötaja sooviavalduse alusel. Hageja ei ole vastavat sooviavaldust tööandjale esitanud, seega ei ole kostjal olnud võimalik TLS § 98 lg 3 sätestatut rikkuda.
V Kohtuistung 28.09.2006. a
12.Hageja selgitas, et koondamissituatsioon puudus, tegelikult ei ühendatud kolme ladu üheks laoks, vaid kolm ladu eksisteerib käesoleva ajani. Hagejaga töölepingu lõpetamise tingis tegelikult hageja konflikt arendusdirektori abikaasaga. Hagejal oli eelisõigus tööle jääda seetõttu, et tal oli pikem tööstaaž kui G.K. ja R.A. G.K. võeti 2005. a augustil laohoidjana tööle, kuid 2005. a septembris hageja koondati. Hageja asemel töötab laohoidjana P. Töövaidluskomisjonis väitis tööandja, et koondati kaks laohoidja ametikohta, kuid koondamise päeval andis hageja lao inventuuriga üle G.K.
13.Kostja esindaja selgitas, et enne koondamist töötas kolm laohoidjat, hageja koondati, R.A. jäi laohoidjana tööle ning G.K. viidi üle raamatupidajaks. Hageja võis lao üle anda G.K. kui raamatupidajale, G.K. võeti augustis 2005. a tööle arvestusega, et ta hakkab tööle raamatupidajana, kuid vormistati tööle laohoidjana, kuna sel ajal olid raamatupidajate ametikohad täidetud. Kui üks raamatupidaja koht vabanes, viidi raamatupidajaks üle G.K., see toimus enne hagejaga töölepingu lõpetamist. R.A. eelised võrreldes hagejaga olid pikem tööstaaž ja haridus (A. oli kõrgharidus). Hageja asus varem tööle, kui R.A., kuid A. oli pikem laohoidja tööstaaž ning hageja oli seoses tööloa puudumisega mingiks perioodiks töölt kõrvaldatud (kui seda ajavahemiku arvestada, on A. pikem tööstaaž kui hagejal).
VI Kostja kirjalikud seisukohad
14.Kostja esitas kohtule kirjalikud seisukohad (tl 135-140). Hageja andis tõepoolest 27.09.2005. a oma töö (laoseisu) üle aktiga, laoseisu võtsid vastu O.P. ja G.K. Kuna laohoidjal R.A. oli palju tööd, otsustas kostja, et laoseisu võtavad hagejalt vastu P. ja K., kes annavad selle omakorda järk järgult üle A. G.K.. vormistati 15.08.2005. a tööle laohoidjana, kuid juba töölepingut sõlmides oli poolte vahel suuline kokkuleppe selle kohta, et töötaja tulevaseks ametikohaks on raamatupidaja ametikoht. Seetõttu sõlmiti 15.09.2005. a töölepingu lisa, mille kohaselt asub G.K. tööle raamatupidajana ning abistab ladude koondamisel ja laoseisude üleandmisel laohoidjat. Seega K. ei koondatud, talle ei makstud koondamishüvitust vaid ta viidi üle teisele tööle. Seoses koondamisteates märgitud juhatuse otsusega märgib kostja, et tegemist oli juhatuse suulise otsusega, mida eraldi kirjalikult ei vormistatud. Hageja tööstaaž kostja ettevõttes on kokku 1 a 5 k 29 p, samas R.A. tööstaaž on 1 a 7 k 25 p. Tööandja arvestas koondamisel lisaks võrreldavate isikute kvalifikatsiooni, hageja kvalifikatsioon oli aga selgelt nõrgem R.A. omast (kõrgharidus, TPI, insener-
mehhaanik, 2-aastane laohoidja kogemus). Töötajate kvalifikatsiooni arvestamise olulisust on märkinud ka Riigikohus oma 05.04.2000. a kohtuotsuses nr 3-2-1-18-00.
VII Kohtuistung 28.11.2006. a
15.Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja jäi hagiavalduse põhjenduste juurde.
16.Kostja taotles hagiavalduse rahuldamata jätmist.
VIII Kohtu põhjendused
17.Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle TLS § 86 p 3 alusel, tööandja algatusel töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel.
18.TLS § 86 p 3 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel. TLS § 98 reguleerib töölepingu lõpetamist töötajate koondamisel. TLS § 98 sätestab, tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise (lg 1). Enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (lg 2). Tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti (lg 3). ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
19.Kohus nõustub kostjaga selles, et tööandjal on õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid ametikohti luua. Kui tööandjal esineb majanduslikus mõttes koondamise vajadus (töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamisel), siis tööandja võib ja peabki valiku tegema ja töö lõppemisel osade töötajatega töölepingud koondamise tõttu lõpetama. Kohtupoolne kontroll seisneb selles, et kohtul on vaidluse korral kohustus kontrollida, kas esines töölepingu lõpetamise alus (koondamissituatsioon), kas tööandja järgis töölepingu lõpetamisel seadust (töötaja õigusi, TLS § 98, § 99).
20.Koondamissituatsioon. Kohus märgib, et tööandja põhjendused töö ümberkorraldamise kohta on vastuolulised.
20.1.Töövaidluskomisjoni otsusest (tl 5p) nähtub, et tööandja põhjendas koondamist kolme lao asemel ühe üldlao moodustamisega ja kolme laohoidja asemel töö ümberkorraldamise tulemusel ainult ühe laohoidja ametikoha allesjätmisega.
20.2.Koondamisteates on tööandja koondamist selgitanud järgmiselt „ AS UVZ & AVR juhatuse otsusega viiakse läbi muudatused majandusteenistuse töös. Seoses sellega lõpeb majandusosakonna laohoidja töö“. TLS § 87 lg 1-1 kohaselt on tööandja kohustatud kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Kohtu arvates, ei vasta koondamisteates olev selgitus selle lakoonilisuse tõttu TLS § 87 lg 1-1 sätestatud nõudele.
20.3.Kirjalikus vastuses hagile (tl 38-42) märkis kostja, et töötaja koondamise tingis uute ametikohtade struktuuri loomine asutuses, uue struktuuri kohaselt muudeti mitmete seniste ametikohtade tööülesandeid ja funktsioone. Enne koondamist töötas tööandja juures kolm laohoidjat. Ladusid liigitati kaheks suureks laoks ja üheks väikeseks (tl 43-76), tööandja selgitas välja, et kogu laohoidjate tööga saab hakkama üks töötaja ning seetõttu otsustati koondada kõik kolm ladu ühiseks laoks ja kaks laohoidjat tuli koondada.
20.4.Esimesel kohtuistungil selgitas kostja, et kolmest laohoidjast jäi tööle üks, R.A., laohoidja G.K. oli suuline kokkuleppe, et ta võetakse tööle laohoidjana, kuid esimesel võimalusel viiakse üle raamatupidaja kohale, enne koondamist oli G.K. juba raamatupidajaks üle viidud, koondamise ajal (koondamisprotsessid algasid kuu aega varem) võrreldi hagejat alguses nii A. kui ka K, 27.09.2005. a (koondamise päeval) ainult A.
20.5.Järgnevalt selgitas kostja seda, et hageja andis tõepoolest 27.09.2005. a oma töö (laoseisu) üle aktiga, laoseisu võtsid vastu O.P. ja G.K. Kuna laohoidjal R.A. oli palju tööd, otsustas kostja, et laoseisu võtavad hagejalt vastu P. ja K., kes annavad selle omakorda järk järgult üle A. G.K. vormistati 15.08.2005. a tööle laohoidjana kuid juba töölepingut sõlmides oli poolte vahel suuline kokkuleppe selle kohta, et töötaja tulevaseks ametikohaks on raamatupidaja ametikoht. Seetõttu sõlmiti 15.09.2005. a töölepingu lisa, mille kohaselt asub G.K. tööle raamatupidajana ning abistab ladude koondamisel ja laoseisude üleandmisel laohoidjat. Seega K. ei koondatud, talle ei makstud koondamishüvitust vaid ta viidi üle teisele tööle.
20.6.Hageja on seisukohal, et koondamisel jäi tööle kaks laohoidjat – A. ja K. Hageja andis laoseisud koondamise päeval inventuuriga üle tööle jäänud laohoidjale K.
20.7.Kohus märgib, et tööandjapoolsete koondamist puudutavate erinevate ja vastuoluliste väidete tõttu ei ole kohtul võimalik täpselt ja üheselt hinnata, kas koondamissituatsioon ka tegelikult olemas oli. Tööandja on esitanud kohtule kolme lao laoseisud 2005. aasta augustikuu kohta (tl 43-76). Kostja väidab, et tööandjal puudus vajadus kolme laohoidja järele, kuid on samas 15.08.2005. a (vahetult enne koondamist) võtnud tööle laohoidja (tl 14, 146-149).
21.Koondamise vajaduse olemasolu usaldusväärsust kahandavad ka alljärgnevad asjaolud ja tõendid.
21.1.27.09.2005. a on koostatud majapidamistarvete lao üleandmise akt (tl 152-160), millest nähtub, et hageja andis koondamise päeval laos olnud materjalid üle materiaalselt vastutavale
isikule G.K., aktile on alla kirjutanud ka raamatupidaja O.P. (tl 160). Kostja selgitab seda sellega, et kuna laohoidjal R.A. oli palju tööd, otsustas kostja, et laoseisu võtavad hagejalt vastu P. ja K., kes annavad selle omakorda järk järgult üle A. Kostja on kohtule esitanud AS UVZ & AVR ja G.K. vahel 15.08.2005. a sõlmitud töölepingu muudatuse (tl 150), mille järgi töötaja asub alates 15.09.2005. a tööle raamatupidajana, kusjuures töötaja peab oma lao (töövahendite ladu) jäägid raamatupidamisele üle andma mitte hiljem kui 15.10.2005. a. Kuni lao üleandmiseni kannab töötaja vastutust lao eest ning vajaduse korral abistab ladude töö korraldamist. Seega ei ole loogiliselt kooskõlas kostja väited, et laohoidjate tööga saab hakkama üks töötaja (1 laohoidja), kuid kuna laohoidjal oli tööga üle koormatud, võttis materiaalsed väärtused vastu hoopis raamatupidaja, kes pidi laoseisu järk-järgult üle andma laohoidjale. Kui raamatupidaja (?) (K.) pidi oma laojäägi üle andma 15. oktoobriks 2005. a, siis pole millegagi seletatav see, et 27. septembril 2005. a võtab ta üle teise lao jäägid (tl 152160).
21.2.Kostja väidab, et koondamissituatsioon oli teada ja vastav juhatuse otsus koondamise kohta juba enne hageja koondamist (hageja koondati 27.09.2005. a). Samas on hagejale antud koondamisteade, tööleping lõpetatud ning hageja vastutusel olnud vara üle antud päevapealt (27.09.2005. a). Eeltoodu viitab sellele, et koondamine oli näilik.
21.3.Hageja selgituste kohaselt tingis töölepingu lõpetamise konflikt. Nimetatud asjaolu kinnitas ka kohtus tunnistajana üle kuulatud N. M.
22.Töölepingu lõpetamine on hagejaga ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
23.Kuna pooled vaidlevad töölepingu lõpetamisel lisaks töölepingu lõpetamise alusele TLS § 98 lg 3 ja § 99 kohaldamise üle, annab kohus oma arvamuse ka küsimustes, mis puudutavad töölejäämise eelisõigust koondamisel ja koondatud töötaja tööle tagasivõtmise küsimusi.
24.Töölejäämise eelisõigus koondamisel.
24.1.TLS § 98 lg 2 kohaselt, enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Nimetatud eesmärki saab täidetuks lugeda juhul, kui tööandjal olid vabad ametikohad ning ta oleks neid koondamisteates töötajale pakkunud (vt ka Riigikohtu 14.03.2001. a kohtuotsust nr 3-2-1-22-01; saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-22-01 ).
24.2.Kui töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu tuleb kohaldada TLS § 98 lg 3, kui sama paragrahvi lg 1 ja lg 2 kohaldada pole võimalik (töötajad on põhikohaga töötajad ning nende tööalased näitajad on võrdsed). Samuti kui objektiivsete kriteeriumide puudumise tõttu pole võimalik võrrelda töötajate tööalaseid näitajaid. Tööandja seisukoha järgi olid kõikide laohoidjate tööalased näitajad võrdsed ning tööandja kohaldas laohoidjate võrdlemisel TLS §s 98 lg 3 toodud ühte eelistust: kes on kauem töötanud selle tööandja juures (tööstaaži pikkus), kuna kutsehaigusi ja töövigastusi polnud, samuti arvestas tööalaseid oskuseid (tl 139). Kostja viitas seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-18-00 : „Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab tööandja arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega TLS § 99 järgi. Selleks peab tööandja töötajaid võrdlema ja hindama lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus, kes on oma teadmisi ja
oskusi tulemuslikumalt kasutanud.“ (saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-18-00 ). Samuti seda, et TLS §-s 98 lg 3 nimetatud kriteeriumid on võrdväärsed ning tööandja võib valida, millised neist ta koondamisel eelistusena aluseks võtab. Kohus kostjaga ei nõustu. Viidatud Riigikohtu otsuse oli vaidluse ese selles, kuidas kohaldada TLS § 99 lg 2 e milliste kriteeriumide alusel tuleks välja selgitada eelistused tööalaste näitajate võrdlemisel. TLS § 99 on töötajat kaitsev säte. Kõik TLS § 99 lg 3 sätestatud eelised on võrdväärsed ning tööandja peab koondamisel nendega arvestama, nii tööandja juures töötamise kestusega kui ka ülalpeetavatega.
24.3.Eelistamine tööstaaži pikkuse alusel. TLS § 99 lg 3 kohaselt, võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid /---/ kes on kauem töötanud selle tööandja juures /---/. Kohus ei nõustu kostjaga, et töötajate koondamisel tuleb võrrelda nende erialast tööstaaži (antud vaidluses tööstaaži laohoidjana). TLS § 19 sätestab, et pidevat tööstaaži sama tööandja juures arvutatakse eeskirjade järgi, mis on kehtestatud tööandja poolt või kollektiiv- või töölepinguga. Igal juhul arvatakse mainitud staaži hulka sama tööandja juures töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg, töölepingu peatumise aeg ja sunnitult töölt puudutud aeg. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kolme laohoidja tööstaaž tööandja, AS UVZ & AVR juures oli 27.09.2005. a seisuga järgmine: J. A. – 15.12.2003. a kuni 27.09.2005. a, 1 a 9 k 12 p; R.A. – 02.02.2004. a kuni 27.09.2005. a, 1 a 7 k 25 p; G. K. – 15.08.2005. a kuni 27.09.2005. a, 1 k 12 p. Hagejaga sõlmitud töölepingu (tl 7-8) punkti 3.5 kohaselt tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates 15.12.2003. a. Poolte seletuste kohaselt ei töötanud hageja tööloa puudumise tõttu (tööleping oli peatatud ajavahemikul 01.12.2004. a kuni 17.12.2004. a (17 päeva, vt ka töölepingu punkt 17.1 (tl 8). Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli võrreldes teise kahe laohoidjaga töötanud tööandja juures kauem.
24.4.Eelistamine ülalpeetavate järgi. TLS § 99 lg 3 kohaselt, võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid /---/ kellel on ülalpeetavad /---/. Hagejal oli koondamise hetkel kolm ülalpeetavat (tl 15-17), kuid tööandja sellele tähendust ei omistanud.
TLS § 98 lg 3 sätestab, et tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu töökohti. Hageja selgituste kohaselt ta sellise sooviga avaldust tööandjale esitanud ei ole. Täpset protseduuri, kuidas TLS § 98 lg 3 rakenduks, kehtestatud ei ole. Õigusteoreetikas (T.Teier „ Peamised tagatised töötajate koondamisel“, Juridica 2001/I) on asutud seisukohale, et Eestis ei ole tagasivõtmise kohustus soovitaval määral rakendunud seoses protseduuriküsimuste seadusandlikult reguleerimata jätmisega, kuid ebaselgus on kavas kõrvaldada uue TLS-ga, mille eelnõu kohaselt kavatsetakse töötaja informeerimine panna tööandja kohustuseks.
26.Eeltoodut kogumis arvesse võttes, leiab kohus, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud seaduslik.
27.TLS § 117 lg 1 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist.
28.Hageja taotleb keskmise palga väljamõistmist alates töölepingu lõpetamisest arvestusega 4 500 krooni kuus. Kostja asus seisukohale, et juhul, kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja ennistab hageja tööle, tuleks sunnitud töölt puudumise aja eest palga väljamõistmisel arvestada palgaga, mida hageja on saanud uuesti peale koondamist uude töökohta asudes (alates 20.04.2006. a, OÜ Polven, miinimumpalk), vastasel juhul rikastuks hageja alusetult. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-76-06. Kohus leiab, et Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-76-06 toodud seisukohad on käesolevas töövaidluses kohaldatavad. Viidatud Riigikohtu otsuses märkis kohus järgmist: „ Kui tööraamatu kinnipidamine on aset leidnud pärast võlaõigusseaduse jõustumist, siis on TLS § 119 lg-st 1 tuleneva vastutuse rakendamisel vaja arvestada VÕS § 1 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, muu hulgas töölepingule. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 alusel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse sätteid ka enne 1. juulit 2002. a sõlmitud töölepingute suhtes, sest tööleping on kestvusleping. Kolleegium leiab, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist on TLS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused muutunud. TLS § 119 lg-s 1 sätestatud hüvitiste eesmärgiks oli lihtsustada kahju nõudmist selliselt, et töötaja ei peaks tõendama talle tekkinud kahju. See oli ka põhjendatud, sest selle normi kehtestamise ajal (1992. aastal) lähtuti asjaolust, et töötaja ei saanud tööle asuda, kui tal ei olnud uues töökohas esitada tööraamatut (TLS § 30 lg 1 p 2). Seetõttu oli põhjendatud hüvitise maksmine kuni tööraamatu kätteandmiseni. Praeguseks ajaks on olukord oluliselt muutunud. Tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu. Samas ei saa kahju tekkimist ka välistada. Alates 1. juulist 2002. a tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja pole seeläbi kahju saanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju
tekkinud.“ (saadaval arvutivõrgus http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-76-06 ). Eeltoodu alusel leiab kohus, et sunnitud töölt puudumise aja eest tuleb hüvitust vähendada hageja poolt saadud palga osas perioodil 20.04.2006. a kuni kohtuotsuse tegemise ajani).
29.Hüvituse suuruseks kujuneb kokku 41 573 krooni: ajavahemiku eest 28.09.2005. a kuni 31.12.2005. a – 3 kuud 3 päeva, 14 113,50 krooni; ajavahemiku eest 01.01.2006. a kuni 31.03.2006. a – 3 kuud, 13 500 krooni; ajavahemiku eest 01.04.2006. a kuni 19.04.2006. a – 13 päeva, 2 658,50 krooni; ajavahemiku eest 20.04.2006. a kuni 30.04.2006. a – 7 päeva, 381,50 krooni; ajavahemiku eest 01.05.2006. a kuni 30.11.2006. a – 7 kuud, 10 500 krooni; ajavahemiku eest 01.12.2006. a kuni 13.12.2006. a – 9 päeva, 419,50 krooni.
IX Menetluskulude jaotus
30.Hagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 1 riigilõivuvaba.
31.Hageja taotles kostjalt hageja kantud kohtukulude väljamõistmist, tõlkekulud 1 115 krooni.
32.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
33.Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 115 krooni.
34.TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 3 210 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.