M.S. i hagi A.S. i vastu 29 019.15 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 09.06.2006. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.S. i apellatsioonkaebus A.s. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. november 2006. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant M.S. Apellant A.S. , esindaja Armand Mark
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 09.06.2006 otsus osas, millega rahuldati M.S. i hagi A.s. vastu 300 kr väljanõudmises. Teha selles osas uus otsus, millega jätta nimetatud nõue rahuldamata.
2.Muuta Tartu Maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldavas
osas
ja
lugeda
hagi
osaliselt
rahuldatuks
10 235.45 (kümme tuhat kakssada
kolmkümmend viis krooni ja 45 senti) nõudes käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
5.A. S. i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus
Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte ensi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt pidi kostja vastavalt 28.09.2000 eellepingu punktidele 3.1 ja 3.2 ning 17.10.2000 ostu-müügilepingu punktidele 2.1.5 ja 4.1 andma hagejale korteriomandi Tartus X üle 20.10.2000. 20.10.2000 palus kostja pikendada üleandmise tähtaega kuni 23.10.2000, mil ta pidi teatama hagejale üleandmise aja ja koha. Kostja hagejaga ei kontakteerunud ning jättis korteri üle andmata. Kuna hageja pidi oma eelmise eluaseme tähtajaks vabastama, oli ta sunnitud 25.10.2000 sisenema korterisse lukufirma OÜ X abil. Selle, et kostja andis korteri üle L.V. le, sai hageja teada 26.10.2000 kõrvaliselt isikult. L. V. l ei olnud õigust korterit vastu võtta. Kostja oli jätnud tasumata korteriga seotud maksed ning X esitas Tartu Maakohtule hagi kostja poolt tasumata jäänud maksete hagejalt sissenõudmiseks, tsiviilasi nr 2-360/01 (nr 2-2-87/2003). Reaalne kahju tekkis 17.10.2003, kui hageja tasus täitekutsete alusel nõutud summa. Tsiviilasjas nr 2-626/04 (nr 2-2-72-2005) taotles hageja sellest tekkinud kahju hüvitamist, hagi ei rahuldatud. TsÜS §-dest 146 lg 4, 5; 150 ja 160 lg 1 tulenevalt ei ole käesolev hagi aegunud. Hageja nõue kostja vastu on järgmine: 23 099.55 krooni seoses tsiviilasjaga nr 2-360/01 (2626 krooni kohtukulu (täiteasi nr 084/2003/993), 17 088.55 krooni võlg KÜ-le X (täiteasi nr 084/2003/995), 1146 krooni õigusabikulu (täiteasi nr 084/2003/996), 1779 krooni riigilõiv (täiteasi nr 187/2003/3259), 60 krooni riigilõiv hagiavalduse vastuselt, 200 krooni riigilõiv kassatsioonkaebuselt, 200 krooni riigilõiv teistmisavalduselt); 5594.60 krooni seoses tsiviilasjaga nr 2-628/04 (1663.80 krooni õigusabikulu (täiteasi nr 084/2005/654), 1014.80 krooni õigusabikulu (täiteasi nr 084/2005/655), 231 krooni riigilõiv kassatsioonkaebuselt, 60 krooni riigilõiv erikaebuselt, 1750 krooni riigilõiv tsiviilasjas nr 2-628/04, 875 krooni riigilõiv apellatsioonkaebuselt); 300 krooni, mis on tasutud OÜ-le X; 25 krooni, mis on tasutud AS-le X. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 29 019.15 krooni ning anda kostjale otsuse täitmiseks aega kolm kuud jõustumisest arvates.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. KÜS § 7 lg 3 tulenevalt lasub juhul, kui korteriomandi võõrandamisel on jäänud võõrandaja poolt tasumata korteriomandi majanduskulude ja muude maksete eest, maksete tasumise kohustus korteriomandi omandajal. Kui omandaja jätab kohustuse täitmata, lasub sellest tuleneva kahju koormus temal. Omandajal on õigus nõuda võõrandajalt alusetu rikastumise sätete alusel sisse tasumata jäänud maksed, mitte aga enda poolt seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisest tulenevat kahju (antud juhul kohtuotsustest ja nende täitmisest tulenev kahju). Hageja sai või pidi teada saama kostja poolt majandamiskulude ja muude maksete mittetasumisest korteriomandi omandamisele järgneval kuul, s.o 2000 novembris korteriühistult makseteatise saamisega. Hageja nõue on aegunud VÕSRS § 9 lg 2 ja TsÜS §-dest 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1; 147 lg 1, 2; 151 lg 1 tulenevalt. Enne lepingu sõlmimist nõudis hageja korteriomandiga seotud võlgade selgitamist ning kostja esitas hagejale korteriühistult 2000 oktoobris saadud makseteatise. Tehingu edasilükkamise vältimiseks tasus kostja hagejale vastavalt makseteatises märgitule ja lisaks proportsionaalse arvestusega 01.-20.10.2000 eest, ca 10 000 krooni. See tingis ostu-müügilepingusse punkti 2.1.5, mille kohaselt ei ole seoses lepingu objektiga maksevõlgu, lisamise. Kostja vabastas korteri 20.10.2000. Hageja ei tulnud 20.10.2000 korterit vastu võtma, mistõttu jättis kostja võtmed ühistu juhatuse liikme abikaasa L. V. kätte, informeerides sellest ka hagejat. Hageja ei võtnud kostjaga võtmete kättesaamiseks kontakti ja sai võtmed teadaolevalt kätte L. V. lt. Seetõttu ei kuulu korteri luku avamise kulud hüvitamisele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 09.06.2006 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja A.S. ilt 10 535.45 krooni M.S. i kasuks. A. S. il tuleb tasuda M. S. i kasuks välja mõistetud summa M. S. ile kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Poolte kantud menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. A. S. ilt mõisteti välja riigilõiv 763 krooni ja M. S. ilt riigilõiv 812 krooni riigituludesse. Otsuse kohaselt sõlmisid pooled 17.10.2000 notariaalselt tõestatud korteriomandi ostumüügilepingu selle kohta, et kostja müüb ja hageja ostab kinnistu Tartus X. Tunnistaja L. V. , kes oli 2000. a korteriühistu tegevjuht, ütluste kohaselt nägi ta 20.10.2000 kostja kolimist ning võttis abivalmidusest kostjalt võtmed vastu. Kohus leidis, et tunnistaja ütlusi ei saa kuupäevade osas usaldusväärseks pidada – tunnistaja ütlustest ilmneb, et ta ei mäleta nt, millal ta kuulus korteriühistu juhatusse, tunnistajal ei ole meeles konkreetne kolimise kuupäev, vaid ta tuletas selle mitu nädalat hiljem ostu-müügilepingu kuupäeva nähes, samuti väidab tunnistaja, et hageja sai võtmed kätte paar päev pärast 20.10.2000 kostja poolt võtmete tunnistajale üleandmist, kuigi hageja seletuse kohaselt sai ta võtmed alles 26.10.2000, mida kinnitab ka OÜ X25.10.2000 arve/kviitung X asuva korteri luku avamise ja luku kohta summas 300 krooni. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja kolis korterist välja alles 23.10.2000. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja andis võtmed L. V. kätte. Tõendatud ei ole aga, et kostja sellest ka hagejale teatas, ka kostja ise ei ole selles kindel. Kohus leidis, et kostja ei ole andnud nõuetekohaselt lepinguobjekti hagejale üle. Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingu punktist 4.1 tulenevat kohustust, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks TsK § 222 lg 1, 2 alusel välja sellest tekkinud kulu 300 krooni. Nimetatud nõude osas ei ole kostja aegumise kohaldamist taotlenud, mistõttu kohtul puudub vajadus võtta selle kohta seisukoht.
Lepingu punkti 2.1.5 kohaselt müüja avaldab ja kinnitab, et lepinguobjekti eest ei ole jäänud tasumata maksevõlgu, v.a elektrienergia eest ca 700 krooni, ning lepingu punkti 4.1 kohaselt kohustub müüja 20.10.2000 likvideerima punktis 2.1.5 nimetatud võla ja tasuma kuni lepinguobjekti ostjale üleandmiseni kõik lepinguobjektiga seotud maksed. X koostatud korteri 17 võla arvestusest ilmneb, et perioodi 01.03.1999-31.10.2000 eest oli korteriühistule tasumata 10 235.45 krooni. Tartu Maakohus mõistis 03.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-360/2001 M. S. ilt X kasuks välja võla 15 765.55 krooni, mis koosnes tasumata haldus- ja hoolduskuludest, kommunaalmaksetest ja viivistest. Väljamõistetud summast moodustas endise korteriomaniku võlg 10 235.45 krooni. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse 27.02.2003 otsusega nr 2-2-87/2003 muutmata. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu (1023 SE (jõustunud)) seletuskirjast nähtuvalt on KÜS § 7 lg 3 eesmärk vältida tasumata summade jäämist korteriühistu kanda, kui võlgnik võõrandab eluruumi ja lahkub ning korteriühistul ei ole võimalik hankida andmeid võlgniku uue elukoha kohta. KÜS § 7 lg 3 ei välista aga omandaja poolt korteriühistule tasutud võõrandaja võla võõrandajalt sisse nõudmist. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ta on tasunud hagejale võla katteks enne ostumüügilepingu sõlmimist ca 10 000 krooni. Lisaks on kostja tunnistaja L. V. ütluste kohaselt öelnud, et võla tasumiseks ei ole raha ning ta kustutab võla siis, kui korteri maha müüb, kostja oli töötu ning majanduslikes raskustes, korteri müümisel võlga ei tasutud. Kohus nõustus hagejaga, et lepingu punkt 2.1.5 ei tähenda, et hageja on kostja käest raha saanud, vaid see on lepingu tingimus, et korter antakse üle ilma võlgadeta. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe selle kohta, et hageja peaks tasuma kostja võla, on kostja seoses hageja poolt tema kohustuse täitmisega alusetult rikastunud. VÕSRS § 23 näeb ette, et võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Kuna hageja tasus kostja poolt tekitatud võla pärast 01.07.2002, tuleb kohaldada võlaõigusseadust. Kohus leidis, et hagejal tekkis alusetust rikastumisest tulenev nõue 17.10.2003, kui ta tasus väljamõistetud summa. Kostja ei ole võla tasumise ajale vastuväiteid esitanud. TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna hageja esitas käesoleva hagi 28.09.2005, ei ole tema nõue aegunud. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 1041 alusel välja mõista 10 235.45 krooni – korteri võõrandamise seisuga kostja poolt korteriühistule tasumata jäänud majandamiskulud ja muud maksed, mis hageja on käesolevaks ajaks korteriühistule tasunud. Muude kulutuste väljamõistmiseks kostjalt puudub alus. Lepingu punktidest 6.3 ja 8.4 nähtub, et notar on selgitanud pooltele KÜS § 7 lg 3 ja 4 sisu. Seega pidi hageja teadma, et kui selgub võla olemasolu, võib korteriühistu nõuda selle tasumist temalt, samuti tasumisega viivitamise korral viivist. Hageja seletusest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et hageja sai võlast teada hiljemalt esimese arve saamisega korteriühistult. Hageja on alusetult keeldunud korteriühistule võla tasumisest ning põhjustanud oma käitumisega kohtu- ja täitekulude tekkimise ja viivise suurenemise. Samuti on hageja esitanud võla ja selle endalt kohtu kaudu väljamõistmisega seoses põhjendamatult nõudeid kolmandate isikute Lembit ja Valentina V. vastu, põhjustades sellega endale täiendavaid kulusid (tsiviilasi nr 2-628/04).
Hageja nõue summas 25 krooni päringu eest AS-le X on menetluskulu, mille väljamõistmise osas tuleb võtta seisukoht koos teiste menetluskuludega. Seega tuleb hagi hinnaks lugeda 28 994.15 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. S. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt ning A. S. ilt täiendavalt kahju summas (28 994.15 - 10 535.45) 18 458.70 krooni väljamõistmist. Apellant palub kustuda kohtusse tunnistajana L. V. ja võtta menetlusosaliste (kostja, tema esindaja, tunnistaja) seletused vande all. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus järginud TsMS §-e 45 ja 200. Hageja 23.05.2006 avaldus jäeti rahuldamata. Tõendite hindamine (TsMS § 232) oli pealiskaudne: tunnistaja L. V. seletusest ilmnes tema seotus kostja ja tema võlaga. Kohus on vääralt tõlgendanud KÜS § 7 lg 3 mõtet. Tõendatud on kostja ja tunnistaja L. V. (X tegevjuht) kohtumine peale 17.10.2000 (ostu-müügilepingu sõlmimine) ning kokkulepe. Kujunenud olukord ei vastanud KÜS § 7 lg 3, sellest tulenevalt oli hagejal alus korteriühistule võla tasumise keeldumiseks. Kohus ei ole arvestanud VÕS §-e 127 lg 1, 3, 4 (põhjuslik seos); 128; 1043; 1045 lg 1 p 7, PS § 25. Ekslik on kohtu seisukoht, et nõude esitamine V. ja L. V. vastu oli aluseta: 24.10.2002 kirjas ja 23.05.2006 tunnistuses kinnitas L. V. nõustumist kostja võla mittetasumisega ja viimaselt korteri vastuvõtmist. L. V. keeldus võlanõude kokkuleppest ning kokkuleppest kohtuvälise lahenduse leidmiseks (25.09.2002 avaldus), ei arvestanud hageja 02.03.2001 avaldust. Kooskõlas TsMS § 233 on kohus vääralt hinnanud nõude suurust.
5.A. S. taotleb vastuapellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja kogu nõudele aegumise kohaldamist, ning uue otsusega, seoses aegumise kohaldamisega, hagi täielikult rahuldamata jätmist. Juhul, kui kohus jätab nõudele või osale sellest aegumise kohaldamata, siis tühistada kohtuotsus osas, millega mõisteti A. S. ilt välja korteri võõrandamise seisuga korteriühistule tasumata jäänud majanduskulud ja muud maksed summas 10 235.45 krooni ja kulud seoses korteri luku avamise ja lukuga summas 300 krooni, ning teha uus otsus, jättes hageja nõuded rahuldamata. Juhul, kui kohus jätab põhjenduslikus osas maakohtu otsuse muutmata, siis vähendada väljamõistetud majanduskulude ja muude maksete summat 177.70 krooni võrra ning jätta välja mõistmata kulud seoses korteri luku avamise ja lukuga summas 300 krooni. Kaebuse põhjendused: 1) Asjas kuulub kõigi hageja nõuete osas kohaldamisele aegumine. Alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu tekkis hagejal ostu-müügilepingu sõlmimisest 17.10.2000. KÜS § 7 lg 3 mõtte kohaselt ei jäänud kostjal korteriomandi võõrandamisega kohustust korteriühistu ees. Hagejal tekkis korteriomandi omandamisega KÜS § 7 lg 3 alusel oma kohustus korteriühistu ees. Hageja ei täitnud korteriühistu ees mitte kostja kohustust, vaid enda kohustust. Hagejal on seadusest tuleneval alusel õigus nõuda korteriühistu ees oleva oma kohustuse täitmise hüvitamist kostja poolt. Kuna KÜS § 7 lg 3 kohaselt tekkis hagejal kohustus tasuda kostja poolt tasumata jäetud majanduskulude ja muude maksete eest, siis
sellest hagejal tekkinud kohustusest teadasaamisest tekkis tal ka õiguslik alus esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, kuna kostja ei olnud kohustust kandnud. Seega hagejal tekkis õiguslik alus esitada nõue kostja vastu ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma kohustusest korteriühistu ees. Hageja sai teada oma kohustusest korteriühistu ees novembris-detsembris 2000 korteriühistult maksekviitungit saades. Asjas ei oma tähtsust, millal hageja korteriühistuseaduse alusel tekkinud kohustuse korteriühistu ees täitis. Kohtu viide elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ei ole asjakohane. Ka seletuskirjas ei asuta seisukohale, et korteriomandi võõrandajalt on omandajal alles siis õigus omandaja kohustuseks tulnud võõrandaja võlgnevuse sissenõudmist nõuda, kui see on korteriühistule tasutud. Hageja ei täitnud korteriühistu ees kostja kohustust, vaid korteriomandi omandamisega KÜS § 7 lg 3 alusel tekkinud oma kohustust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosas seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teda sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitas hagi kostja vastu 28.09.2005, s.o üle nelja aasta hiljem ajast, mil ta sai teada alusetust rikastumisest tulenevast nõudeõigusest kostja vastu, seda hiljem lähtudes VÕSRS § 9 lg 2 sätestatud nõude esitamiseks ettenähud tähtajast (01.07.2005). TsMS § 651 lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei nõudnud. Kostja nõuab aegumise kohaldamist ka kohtu poolt rahuldatud hageja kahjunõude (OÜ X 23.10.2000 arve/kviitung X asuva korteri luku avamise ja luku kohta) 300 krooni osas. Kostja oli hagejale korteriomandi müügi päeva seisuga tasunud kõik korteriomandiga seotud maksed kuni 20.10.2000 ja aegumise kohaldamisega ei saa sisuliselt rikutud hageja õigused. 2) Kostja tasus ostu-müügilepingu sõlmimise päeval hagejale kõik korteriga seonduvad maksed vastavalt korteriühistu maksekviitungile ning ka 2/3 2000 oktoobrikuu eeldatavast kulust (ca 10 000 krooni). Ostu-müügilepingu punkt 2.1.5 kinnitus ei ole tingimus, vaid see fikseerib lepingu sõlmimise hetkel võlgnevusi seoses müüdava korteriomandiga. Seda kinnitab ka asjaolu, et majanduskulude ja muude maksete osas fikseeriti lepingus nende puudumine (raha tasumiseks oli antud kostja poolt hageja kätte), kuid võlgnevus energiamüügile fikseeriti võlgnevusena 700 krooni. Hageja puhul ei ole tegemist isikuga, kes kergemeelselt ilma kontrollimata usuks, et võlgnevusi ei ole. Hageja andis lepingule allkirja lähtudes asjaolust, et oli saanud võlgnevuste katteks vajaliku summa. Võlgnevuste kohta olid andmed ka maakleril, kes korteri müüki vahendas. Lepingu punktis 4.1 sätestatu lepinguobjektiga seonduvate maksete kohta oli sisse viidud juhuks, kui lepinguobjekt antakse üle peale 20.10.2000. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tunnistaja L. V. ütlusega on tõendatud kostjal võlgnevuse tasumiseks raha puudumine. Kostja oli saanud enne ostu-müügilepingu sõlmimist tagasi pikaajalisest laenulepingust tuleneva summa 18 000 krooni, mille arvelt toimus raha maksmine hagejale.
3) Korteri vabastamise kuupäeva 20.10.2000, millal hageja ei tulnud korterit vastu võtma, on kostja oma seletusega kinnitanud. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et tunnistaja L. V. ütlused ei ole korteri vabastamise kuupäeva osas usaldusväärsed. Tunnistaja on põhjendanud temale teadaolevalt kostja poolt korteri vabastamise kuupäeva 20.10.2000. Hageja ei ole esitanud peale oma seletuse mingit tõendust kostja süül korteri kättesaamise viibimise ja korteri kättesaamise kohta alles 25.10.2003 luku avamisega. Asjaolu, et hageja laskis korteri luku OÜ-l X avada, ei tõenda, et korter ei olnud vabastatud 20.10.2000 ja et hageja tuli küll korterit vastu võtma 20.10.2000, kuid ei saanud kostja süül korterit vastu võtta, samuti, et teda ei olnud informeeritud võtme andmisest L. V. kätte. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai võtme siiski L. V. käest kätte, mis tõendab, et hageja oli teadlik võtme asukohast. Väide, et hageja ei saanud kostjaga ühendust, ei ole tõendatud. Hageja on kinnitanud, et tema poolt toimus korteri üleandmise pikendamine kuni 23.10.2000 ja et samal kuupäeval kell 17.00 ajal nägi hageja aknast, et korter on tühjaks tehtud. Hageja ei olnud 20.-23.10.2000 ilmselt korteri juures käinud ning ei saanudki teada, millal korter oli üleandmiseks vabastatud. Isegi kui arvestada eeltoodud hageja kinnitustega, ei ole tõendatud, et hageja oleks ka 23.10.2000 või hiljem pöördunud kostja poole korteri võtme kättesaamiseks või korteri vastuvõtmiseks. Hagejal lasus kohustus kostjal oma kohustuse täitmise kohaseks võimaldamiseks ja soodustamiseks. Arvestades eeltoodud asjaoludega kogumis, tuleb korteri luku avamise ja luku kohta esitatud nõue summas 300 krooni jätta rahuldamata. 4) Kui kohus leiab, et kostjalt tuleb kommunaalmaksete nõue hageja kasuks välja mõista, siis ei saa nõustuda väljamõistetud summaga 10 235.45 krooni (kommunaalmaksed korteri võõrandamise seisuga). Vastavalt korteriühistu arvestusele on võlgnevus arvestatud kuni 31.10.2000. Korter oli vabastatud 20.10.2000, kuid hageja ei tulnud seda vastu võtma ning seetõttu kuuluks väljamõistetud summa vähendamisele 1/3 osas 2000 oktoobrikuu maksest 347.05 krooni, mis moodustab 115.68 krooni, ja 1/3 osas viivise 186.06 krooni arvestusest summas 62.02 krooni. Kostja vaidlustab väljamõistetud summast 177.70 krooni.
6.A. S. vaidleb M. S. i apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub kahju summas 18 458.70 krooni väljamõistmiseks alus. Hagejale oli teada, et kui selgub võla olemasolu, lasub temal seadusest tulenevalt selle korteriühistule tasumise kohustus, samuti viivise tasumise kohustus. Hageja keeldus alusetult korteriühistule kohustuse tasumisest ning põhjustas oma käitumisega viivise suurenemise ning kohtu- ja täitekulude tekkimise. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et tal oli alus korteriühistule võla tasumise keeldumiseks. Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2360/2001 (jäeti muutmata Tartu Ringkonnakohtu otsusega nr 2-2-87/2003) mõisteti hagejalt võlg välja. Kohus on õiguspäraselt hinnanud L. V. seose puudumist kostjaga seonduvalt võlgnevusega korteriühistule. Hageja on menetluses nõuetest L. V. vastu loobunud. Hagejal tekkisid oma käitumisest põhjendamatud kulud seoses põhjendamatute nõuete esitamisega kolmandate isikute vastu. V. ja L. V. vastu nõude esitamine oli põhjendamatu ja alusetu, kuna kohus nõuet ei rahuldanud. Asjakohane ei ole asjas kohaldada VÕS §-e 127; 128; 1043 ja 1045. Hageja ei täitnud temale korteriomandi omandamisega KÜS § 7 lg 3 alusel tekkinud kohustust, mis põhjustas tal kulude või kahju tekkimise. Kostja ei pea vajalikuks kutsuda tunnistajana kohtusse L. V. d, kuna antud tunnistaja on esimese astme kohtus oma tunnistuse andnud ning L. V. ütlustega ei ole võimalik tõendada hagejal tekkinud kahju kostjalt väljamõistmise õiguslikke aluseid.
Kostja ja tunnistaja vande all seletuste andmiseks puudub vajadus. Kostja esindaja vande all seletuse andmist seadus ette ei näe. Asjas puudub avalik huvi. Kohus on järginud TsMS §-de 45 ja 200 sätteid. Hageja 23.05.2006 avalduse rahuldamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud.
7.M. S. vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vastuapellatsioonkaebus võetud ringkonnakohtu menetlusse valesti. Vastuapellatsioonkaebus tugineb tõendamata ja valedel väidetel ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse, korteriühistuseaduse ja ostu-müügilepingu väärtõlgendustel. Aegumise kohaldamise nõue on vale ja asjatundmatu tulenevalt TsÜS § 146 lg 4 ja 5. 10 235.45 krooni nõude aluseks on riigikogu seaduseelnõu 1023SE (jõustunud) seletuskiri. 300 krooni nõude põhjendatuse kohta on viide kohtu seisukoha p 3, 4. Kuna kostja esitab jätkuvalt KÜS § 7 lg 3 väärtõlgendusi, siis taotleb hageja ekspertarvamust KÜS § 7 lg 3 autoritelt Kaupo Paalilt ja Kaido Kolkilt. Ekspertarvamuse küsimused: 1) Kas KÜS § 7 lg 3 vabastab võõrandaja maksekohustusest? 2) Kas KÜS § 7 lg 3 annab õiguse korteri võõrandajale peale ostu-müügilepingu sõlmimist kokkuleppeks korteriühistu esindajaga (tegevdirektoriga) võlgnevuse mittetasumiseks? Hageja taotleb tunnistaja ja kostja ning tema esindaja poolt ütluste andmist vande all, et takistada menetluse risustamist tõendamata ja valede ütlustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
1.Ringkonnakohus leiab, et M. S. i apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud 300 kr nõude osas aegumise kohaldamise kohta. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega muudab maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldavas osas ja tühistab maakohtu otsuse 300 kr väljanõudmise osas.
2.M. S. i väited, mille kohaselt maakohus hindas tõendeid ebaõigesti sh tunnistaja L. V. ütlusi, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis tunnistaja L. V. ütlustele hinnangu, ning ringkonnakohtule ei ole esitatud kaalukaid väiteid, mis annaksid aluse tunnistaja ütlusi teisti hinnata.
3.M. S. taotleb kahjuna välja mõista jõustunud tsiviilasjas kantud menetluskulud. TsMS § 173 lg 5 kohaselt menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. M. S. i nõutud kulutused tekkisid enne nimetatud sätte jõustumist, kuid põhimõte, et menetlusosaline peab õiguskaitse valima sh menetluskulude suurust arvestades igas hagiasjas eraldi, kehtis tsiviilkohtupidamises ka M. S. i osas varasemate kohtulahendite tegemise ajal. Seega jõustunud kohtulahendi alusel kulusid kandma kohustatud isik ei saa hilisemalt haginõudega kohtulahendiga väljamõistetud kulutuste hüvitamist nõuda kolmandatelt isikutelt. M. S. pidi arusaama, et tema vastu esitatud nõue tuleneb seadusest ning tal oli võimalus oma kahjusid kohustust täites oluliselt vähendada. Asjaolu, et hageja ei tunnistanud enda vastu suunatud nõuet ja vaidlustas kohtulahendi, ei saa käsitleda sellise kahjuna, mida kostja oleks kohustatud teises tsiviilasjas hüvitama.
4.Põhjendamatud on apellandi väited, mille kohaselt tal oli nõude esitamise õigus L. V. vastu. Asja materjalidest nähtub, et maakohus lõpetas määrusega M. S. i hagis L.V. vastu 23 099.55 kr nõudes. Nimetatud määrus oli eraldi edasikaevatav, ning kohtuotsust vaidlustades ei saa enam esitada väiteid, et jõustunud kohtumäärus oli ebaõige.
A. S. i apellatsioonkaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Apellandi väide, et nõue on aegunud, ei ole põhjendatud. Maakohus on kohaldanud VÕS § 1041 sätestatud alusetu rikastumise regulatsiooni. Ringkonnakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel seotud poolte ega ka maakohtu antud õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohtul on õigus leida, et asjas tuvastatud asjaolude suhtes kuulub kohaldamisele muu materiaalõiguslik regulatsioon. Ringkonnakohus leiab, et hagi osaline rahuldamine alusetu rikastumise sätete alusel ei ole põhjendatud ning kohaldamisele kuulub VÕS § 101 lg 1 p 3, mis annab hagejale õiguse nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja kohustus tasuda korteriühistule korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest, tuleneb KÜS § 7 lg 3. Samas puudub asjas vaidlus, et kostja oli vaidlusaluse summa 10 235.45 krooni lepingust tulenevalt võlgu korteriühistule. Tegemist on VÕS § 65 lg 2 sätestatud solidaarvõlgnikega, kuna nii hageja korteriomandi omandajana, kui võõrandaja pidid täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võis võlausaldaja nõuda ühe korra. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõppeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Ringkonnakohus leiab, et kuna tagasinõue esitati A. S. i vastu, siis tuleb hinnata, millal aeguks korteriühistu nõue A. S. i vastu. Korteriühistu nõue A. S. i vastu tulenes tehingust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ringkonnakohus leiab, et kuna A. S. ei tasunud korteriühistule oma võlgnevust ja deklareeris korteriomandi müügilepingus, et võlgnevus puudub, siis on tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega, ning hageja nõue ei ole aegunud.
6.Apellant A. S. i väited, et ta tasus vaidlusaluse võla hagejale enne müügilepingu sõlmimist, ei ole maakohtule esitatud tõendite alusel tõendamist leidnud, ning pooled ei ole uusi tõendeid esitanud, mistõttu maakohtu järeldus selles osas on õige.
7.Apellandi väite, et võlanõude arvestus on ebaõige, kuna korter anti üle 20.10.2000, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna tegemist on uue asjaoluga, millele pool maakohtus tuginenud ei ole, samuti on pooltel vaidlus selle üle, millal korter üle anti.
8.Apellandi väide, et hageja nõue 300 kr luku avamise tasu osas on aegunud, on põhjendatud. Hageja väitel pöördus ta ukse luku avamiseks OÜ X firma poole ning arve/kviitung X asuva korteri luku avamise kohta on hagejale esitatud 25.10.2000. Pooled leppisid korteriomandi võõrandamise lepingu p 4. 1 kokku, et lepinguobjekti valdus antakse üle hiljemalt 20.10.2000 (tl 13). Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled vaidlevad asjaolude üle, mis leidsid aset 20.25.10.2000 aastal, ning asjas puuduvad tõendid, mis annaksid aluse tuvastada, et kostja tahtlikult keeldus objekti üleandmast, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, seega on hageja nõue selles osas aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna põhiosas jäävad apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, siis tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.