L S hagi Viru Vesi AS vastu lepingu nr 1/2155 oluliste tingimuste kehtivuse tunnustamiseks, lepingu oluliste tingimuste täitmise kohustamiseks ja 10.05.2005.a veega varustamise katkestuse õigusvastaseks tunnistamiseks.
esindajad
Hageja: L S (isikukood xxx; elukoht: xxx) Hageja nõustaja: N Z (isikukood xxx) Kostja: Viru Vesi AS (registrikood xxx; asukoht: xxx); Kostja esindaja: R K (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
25. oktoober 2006. a
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
L S hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada 10.05.2005.a Koidula 8 korterelamu, sh korteriomandi xxx (kinnistu xxx) veega varustamise katkestamine Viru Vesi AS poolt õigusvastaseks. Ülejäänud nõuete osas, s.o. tunnistada lepingu nr 1/ 2155 oluliste tingimuste kehtivust perioodil alates 01.02.2001.a kuni 10.05.2005.a poolte vahel ning kohustada Viru Vesi AS täitma hagejaga sõlmitud lepingut nr 1/2155 olulistes tingimustes kuni uue lepingu sõlmimiseni, jätta hagi rahuldamata.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.AS Järve Vesi ja S ́i (hageja abikaasa) vahel on 25.09.1996.a sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise leping nr 1/2155, mille kohaselt Järve Vesi müüb Abonendile e. S ́ile majandus-olme vajadusteks joogivett ja võtab Abonendilt puhastamiseks kanalisatsiooni vastu heitveed.
2.Lepingu 2. osas on fikseeritud Järve Vesi kohustused, sh. kohustus varustada Abonenti joogivee ja vastu võtta ja puhastada heitveed (lepingu punkt 2.1.1) ning Abonendi kohustused, sh kohustus tagada tema valduses olevate veetorude ja kanalisatsioonisõlmede puutumatus ja remont (lepingu punkt 2.2.1) lekete likvideerimise kohustus (lepingu punkt 2.2.5), tasumise kohustus (lepingu punkt 3.1).
3.Lepingu muutmist ja lõpetamist reguleerib lepingu punkt 5.1, mille kohaselt leping on sõlmitud kindlaksmääramata ajaks ja jõustub selle allakirjutamisest. Juhul soovitakse lepingut muuta või lõpetada, teatab kui üks pool sellest teisele poolele kirjalikult 15 päeva ette.
4.xxx elumajas (katastritunnus 32212:001:0023; elamu- ja ärimaa pindalaga 2207 m) on 40 korteriomandit. Korteriomandi katastritunnusega 32212.001:0023 (kinnistu nr xxx, korteri nr xx) omanik on L S (kinnistu suurus on 539/23349 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr xx üldpinnaga 53,9 m2).
5.xxx majas korteriühistut (korteriühistuseaduse (KÜS) § 2) asutatud ei ole. Korteriomandite valitsemist teostavad korteriomanikud ühiselt (korteriomanike ühisus, KOS § 8). Valitsejat (KOS § 20) nimetatud ei ole.
6.10.05.2005. a peatas (sulges) Viru Vesi AS xxx asuvale elumajale veevarustuse teenuse osutamise. Viru Vesi AS tugines sellele, et alates 2003. a novembrist ei ole xxx maja korteriomanikud nõustunud sõlmima vee-ettevõtjaga ÜVVKS nõuetele vastavat lepingut, nõudes lepingute sõlmimist iga korteriomanikuga eraldi.
7.Lepingut, mille üheks pooleks oleksid kõik xxx korterelamu korteriomanikud ühiselt, sõlmitud ei ole.
8.Ida-Viru Maakohtu 07.06.2005.a määrusega oli hagi tagamiseks keelatud Viru Vesi AS-il kuni vaidluses tehtava lahendi jõustumiseni veevarustuse ja kanalisatsiooni väljalülitamine korteris asukohaga xxx. Viru Ringkonnakohtu 12.10.2005.a määrusega oli jäetud Viru Vesi AS erikaebus rahuldamata ja Ida-Viru Maakohtu 07.06.2005.a määrus muutmata. II Hagiavalduse sisu
9.L S esitas kohtule 17.05.2005. a hagiavalduse Viru Vesi AS vastu lepingu nr 1/2155 tingimuste täitmise kohustamise nõudes.
10.Hagi aluseks on alljärgnevad asjaolud:
10.1.Poolte vahel on sõlmitud leping nr1/2155.
10.2.08.10.2004.a paigaldati hageja korterisse veemõõturid, mille alusel maksab hageja kostjale vee– ja kanalisatsiooniteenuste eest. Hageja on kõik esitatud arved tasunud ja kostjal selles osas pretensioone ei ole.
11.Hageja esitas 05.04.2006.a avalduse hagiavalduse täiendamiseks, milles palub tunnustada lepingu nr 1/2155 kehtivust olulistes tingimustes. Samuti palub hageja kohustada kostjat täitma hagejaga lepingu nr 1/2155 olulisi tingimusi kuni uue lepingu sõlmimiseni poolte vahel.
12.12.05.2006.a esitas hageja avalduse hagiavalduse täiendamiseks, milles palub muuta hagi nõudeid. Hageja nõueteks on: 1) Tunnistada lepingu nr 1/2155 oluliste tingimuste kehtivust perioodil alates 01.02.2001.a kuni 10.05.2005.a hageja ja kostja vahel; 2) Välja mõista kostjalt kohtukulud; 3) Kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud lepingut nr 1/2155 olulistes tingimustes kuni uue lepingu sõlmimiseni hageja ja kostja vahel; 4) tunnistada 10 mail 2005.a korteriomandi xxx (kinnistu xxx) veega varustamise katkestus kostjal poolt õigusvastaseks. III Kostja vastus
13.Kostja hagi ei tunnista.
14.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited ja õiguslikud põhjendused.
14.1.Hagiavalduses väidab hageja, et poolte vahel kehtis veevarustuse ja kanalisatsooniteenuste osutamise leping nr 1/2155. Samas on hagiavaldusele lisatud AS Järve Vesi ja kellegi S ́i vahel 25.09.1996.a sõlmitud leping 1/2155 veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks. Lepingu pooleks on märgitud S mitte aga S.
14.2.Kohtla-Järve Linnakohtu 12.12.2000.a otsusega tsiviilasjas 2-685/00 oli välja kuulutatud AS Järve Vesi pankrot. Viru Kommunaalteenuste AS asutati 11.04.2000.a. Viru Kommunaalteenuste AS ühendati Viru Vesi AS-iga 12.09.2003.a. Äriseadustikust tulenevalt
saab seadusjärgne õigusjärglus (õiguste ja kohustuste üleminek) tekkida äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Samuti saab seadusjärgne õigusjärglus tekkida ettevõtte müügi korral. Teatud tingimuste täitmisel võib tekkida ka lepinguline õigusjärglus. Viru Kommunaalteenuste AS omandas avalikul enampakkumisel AS Järve Vesi (pankrotis) pankrotivara 15.03.2001.a sõlmitud pankrotivara ostu-müügilepingu alusel. Tulenevalt 2001.a kehtinud PankrS § 78 lg 1 ja TMS alusel ei läinud vara müügi korral enampakkumisel ostjale üle varaga seotud õigused ja kohustused. Seega on ebaõige hageja väide, et poolte vahel on kehtiv leping.
14.3.Vee-ettevõtja kliendist selgitab kostja järgmist. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi tekstis ÜVVKS) § 8 lg1 järgi on veeettevõtja klient kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vastavalt KOS § 1 lg2 on kaasomandi esemeks seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja punkti 3.1.13 kohaselt sõlmitakse teenusleping vahetult ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sh kinnistuomanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Seega saavad kostja kliendiks olla korteriomanikud ühiselt, keda üldjuhul esindab KOS § 20 lg1 kohaselt valitseja või kõigi korteriomanike poolt volitatud muu isik. 14.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooni väljalülitamise alused olid alljärgnevad. Hageja väidab, et kostja lülitas ühepoolselt lepingut rikkudes korterist asukohaga xxx välja veevarustuse ja kanalisatsiooni. Kostja ei ole kunagi hageja korterist veevarustust ja kanalisatsiooni välja lülitanud. Tehniliselt ei ole kostjal võimalik korterelamu üksikut korterit majasisestest kommunikatsioonidest välja lõigata ning kostjal puudub isegi ligipääsu õigus nimetatud kommunikatsioonidele. 10.05.2005.a peatati xxx asuvale korterelamule veevarustuse teenuse osutamine (kanalisatsiooni ei ole tehniliselt võimalik ilma trasse lõhkumata välja lülitada). Teenuse osutamise peatamine oli tingitud asjaolust, et alates novembrist 2003.a ei ole xxx maja korteriomanikud nõustunud sõlmima kostjaga ÜVVKS nõuetele vastavat lepingut, nõudes individuaallepingute sõlmimist iga korteriomanikuga. Lisaks lepingu puudumisele oli korteriomanikel tekkinud 01.05.2005.a seisuga võlgnevus kostja ees summas 28 501,30 krooni. Kostja teatas oma 03.12.2003.a kirjas hagejale, et korteriomanikud peavad sõlmima kostjaga ühise veevarustus- ja –kanalisatsiooniteenuse müügilepingu. Samuti teavitas kostja oma 27.04.2005 kirjas hagejat veevarustuse peatamisest juhul, kui korteriomanikud ei sõlmi lepingut ja ei tasu tekkinud võlgnevust. Veevarustus lülitati välja tervel xxx majal eeltoodud põhjustel. Kanalisatsiooni ei ole xxx majas kunagi välja lülitatud. Hageja on hagiavalduses väitnud, et majas xxx puudub korteriühistu, seega ei ole kostja poolt nõutavat lepingut sõlmida võimalik. IV Eelistungid
15.Eelistungil 12.04.2006.a hageja (nõustaja kaudu) selgitas, et S on hageja abikaasa. Korteri omanik on hageja. Ühislepingut Maja xxx ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Kostja on osutanud teenust alates 01.02.2001.a
16.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et esitatud leping on sõlmitud AS-iga Järve Vesi, kellel puudub kostjaga igasugune seos, mis võiks aluseks olla selle lepingu üleminekuks AS-ile Viru Vesi. Kuna Järve Vesi pankrotistus, korraldati konkurss, mille võitis kostja õiguseellane Viru Kommunaalteenuste AS. Kostja ja xxx korteriomanike vahel on pidevalt vaidlus kirjaliku lepingu sõlmimise osas. Kostja väidab, et tal on korteriomanikega ühine leping peaaegu sõlmitud, olulistes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Kostja on vastavalt ÜVVKS § 7 lg1 kliente veega varustanud, korteriomanikud on pidevalt vett ja kanalisatsiooni tarbinud. Kuna ühendustorud on korteriomanike kaasomandis, siis kostja leiab, et vastavalt ÜVVKS § 8 lg1 on korteriomanikud olnud alates 01.02.2001.a kostja kliendiks ühiselt ja poolte vahel on tekkinud lepinguline suhe. Vastavalt ÜVVKS § 16 lg 2 kohustus kostja oma teenust müüma.
17.Eelistungil 02.06.2006.a hageja (nõustaja kaudu) toetas hagi, selgitades, et leping ei ole seotud kindla isikuga. Lepingu võis sõlmida ka hageja või tema poeg. 18 Kostja esindaja hagi õigeks ei võtnud, selgitades, et antud juhul ei saa hageja nõuda lepingu, mida ta ise sõlminud pole, kehtivust. Lepingu teiseks pooleks on Järve Vesi, kellega AS-iga Viru Vesi õigusjärglust pole. V Kohtuistungid
19.Kohtuistungil 11.09.2006.a hageja (nõustaja kaudu) selgitas, et kui rääkida lepingu nr 1/2155 olulistest tingimustest, siis peetakse silmas lepingut kokkuleppe mõttes ja kokkuleppe olulised tingimused vastavad lepingus toodud punktidele. Poolte vahel olid alates 01.02.2001.a kuni hagi esitamiseni suhted, milliste olulised tingimused on analoogsed lepingus toodud olulistele tingimustele.
20.Kostja esindaja hagi õigeks ei võtnud ja jäi oma kirjalike vastuväidete juurde.
21.Kohtuistungil 25.10.2006.a hageja (nõustaja kaudu) toetas hagi, selgitades, et lepingu sõlmimise vabaduse põhimõte on hageja jaoks piiratud. Vesi on selline kaup, milleta elada ei saa ning selles küsimuses pole hagejal valikut. Kuna veega varustamise kohustus on omavalitsusel ja tema määrab veeettevõtja oma haldusaktiga , siis sellega võtab riik endale vastutuse selle ettevõtja tegude eest, kellele ta määras selle kohustuse. Sellest on ka kohustus kontrollida veeettevõtja heausklikust. Vaatamata hageja pöördumistele mitmetesse instantsidesse, ei võtnud keegi endale vastutust, et hinnata veeettevõtja tegude heausklikust.
22.Kostja esindaja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja oli ostnud korteri enne veevarustusekanalisatsiooni lepingu sõlmimist. Kostja esindaja nõustus osaliselt hageja väitega, et lepinguvabadus on antud juhul mõlema poole jaoks piiratud. Hageja on viidanud alates 01.02.2001.a kehtinud TsÜS § 59 lg1 ja leidnud, et selle alusel on tekkinud õigusjärglus V S ja hageja vahel. Nimetatud seadusesäte loob ainult eeldused õigusjärgluse tekkimiseks, samas peab õigusjärgluse aluseks olema õigusakt või tehing. Hageja poolt tehtud viide PKSle ei reguleeri sellise õigusjärgluse tekkimist. Õigusjärgluse tõendamiseks Viru Vesi AS ja Järve Vesi AS vahel on hageja viidanud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele, kuid ka nimetatud seadus ei loo aluseid õigusjärgluse tekkimiseks. Järelikult võis õigusjärglus
tekkida tehingu alusel, kuid vastavalt 01.01.2001.a kehtinud TsÜS le oleks tehingut saanud muuta samas vormis, milles ta oli sõlmitud. Seega oleksid pooled pidanud sõlmima lepingu, millest oleks pidanud välja tulema, et nad soovivad V S ja AS Järve Vesi vahelise tehingu üle võtta. Sellise tehingu sõlmimise kohta pole ühtegi tõendit esitatud. Hageja on pidanud ebaseaduslikuks veevarustuse peatamist 10.05.2005.a, põhjendusel, et eksisteeris leping 1/2155. Kostja nõustub, et hagejal oli koos teiste korteriomanikega kostjaga lepinguline suhe. Veevarustuse peatamise põhjuseks oli lepingulistest suhetest tuleneva kohustuse rikkumine ehk korteriomanikud polnud solidaarselt täitnud kohustust maksta tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Kohtla-Järve linnas 2005.a kehtinud eeskirja p 5.17 kohaselt on veeettevõtjal õigus peatada teenuse osutamine. Eeltingimuseks sellele on lepingut rikkunud poole teavitamine ja kohalikult omavalitsuselt seisukoha küsimine. Vastavad nõuded on kostja poolt täidetud. VI Kohtu põhjendused
23.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel kehtib V S ja Järve Vesi AS vahel 25.09.1996.a sõlmitud leping, kas korterelamus xxx asuva korteri omanik saab olla veeettevõtja kliendiks ÜVVKS mõttes ning kas veevarustuse katkestamine kostja poolt 10 mail 2005.a oli õigusvastane.
25.Käesolevas vaidluses on tuvastatud järgnevad asjaolud:
25.1.Poolte vahel kirjalikku lepingut veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks sõlmitud ei ole.
25.2.xxx majas korteriühistut asutatud ei ole; korteriomandite valitsemist teostavad korteriomanikud ühiselt (korteriomanike ühisus); valitsejat nimetatud ei ole.
25.3.10.05.2005. a peatas kostja xxx asuvale elumajale veevarustuse teenuse osutamise.
25.4.lepingut, mille üheks pooleks oleksid kõik xxx korterelamu korteriomanikud ühiselt, sõlmitud ei ole, kuna ei ole saavutatud kokkulepet lepingu olulistes tingimustes;
25.5.kostja ei vaidlusta asjaolu, et korteriomanike ja kostja vahel on alates 01.02.2001.a faktilise tegevuse tulemusena tekkinud lepinguline suhe, Viru Vesi AS on võimaldanud korteriomanikel teenust tarbida, korteriomanikud on teenust tarbinud ja selle eest ka osaliselt tasunud (VÕS § 9).
26.Kohus märgib esmalt seda, et ÜVVKS (analoogiliselt elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse ja telekommunikatsiooniseaduse vastavate sätetega) sätestab erinevalt lepinguvabaduse printsiibist lepingu sõlmimise kohustuse, samuti reguleerib ÜVVKS imperatiivselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute tingimusi (sh seda, kes saavad olla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu poolteks), seda, kellega vee-ettevõtja on kohustatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse lepinguid sõlmima ning seda, kuidas toimub seaduse rakendamine (ÜVVKS § 16). 25.09.1996.a sõlmitud lepingu kehtivus pooltele
27.Hageja leiab, et pooltevahelisi suhteid reguleerib V S ́i ja AS Järve Vesi 25.09.1996.a sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamise leping.
vahel
27.1.Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a., kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui nimetatud seadusest ei tulene teisti.
27.2.Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 165 lg1 kohaselt leping loetakse sõlmituks, kui poolte vahel- vastavatel juhtudel ka nõutavas vormis - on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides.
27.3.Alates 01.10.1996.a kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 59 lg1 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud ning lg 3 kohaselt õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt.
27.4.Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 91 lg 4 kohaselt tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud.
27.5.Kohtule ei ole esitatud kirjalikke tõendeid selles, et 25.09.1996.a sõlmitud lepingut oleks kirjalikult muudetud, selliselt, et lepingupoole AS Järve Vesi asemel oleks lepingu pooleks muutunud Viru Kommunaalteenuste AS või Viru Vesi AS ning Abonendi (V) S asemele oleks lepingupooleks astunud L S.
27.6.Viru Kommunaalteenuste AS asutati 11.04.2000.a. Viru Kommunaalteenuste AS ühendati Viru Vesi AS-iga 12.09.2003.a (tl 96-97,118-119). Äriseadustikust tulenevalt saab seadusjärgne õigusjärglus (õiguste ja kohustuste üleminek) tekkida äriühingute ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Samuti võib seadusjärgne õigusjärglus tekkida ettevõtte müügi korral (ÄS § 5 lg 2, lg3, lg 4). Viru Kommunaalteenuste AS omandas avalikul enampakkumisel AS Järve Vesi /pankrotis/ pankrotivara 15.03.2001.a sõlmitud pankrotivara ostu-müügilepingu alusel (tl 39 -42). Vastavalt 2001.a kehtinud Pankrotiseaduse § 78 lg1 müüdi pankrotivara Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kuni 01.01.2006.a kehtinud Täitemenetluse seadustiku alusel ei läinud vara müügi korral enampakkumisel varaga seotud õigused ja kohustused ostjale üle. Vastavalt ÄS § 5 lg 8 nimetatud paragrahvi 2.-4. lõikes sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule sundtäitmise ja pankrotimenetluse käigus. Seega ei saanud Viru Kommunaalteenuste AS (kostja õiguseellane) AS Järve Vesi (pankrotis) vara ostmisega AS Järve Vesi õigusjärglaseks, kelle suhtes oleks 25.09.1996.a sõlmitud leping nr 1/2155 kehtinud.
27.7.Hageja viited Põhiseaduse §-ile 27, mille kohaselt abikaasad on võrdõiguslikud ning PKS §-ile 20 lg 2, mille kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga, on käesolevas vaidluses asjakohatud, kuna need ei ole iseenesest aluseks õigusjärgluse tekkimisele. Asjaolu, et L S korteri asukohaga xxx omanikuna kasutas oma abikaasa poolt 25.09.1996.a sõlmitud lepingu alusel veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust, ei muuda teda iseenesest selle lepingu
pooleks, kuna lepingupoole muutmiseks on vajalik teise lepingupoole kirjalik nõusolek (TsÜS § 91 lg 4).
27.8.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kuigi poolte vahel olid alates 01.02.2001.a faktilise tegevuse tulemusena lepingulised suhted, mis vastasid olulises osas 25.09.1996.a lepingus märgitule, ei kehtinud leping nr 1/2155 pooltele, kuna see oli sõlmitud teiste isikute vahel. Seega puudub kohtul alus hageja nõuete, milleks on lepingu nr 1/2155 oluliste tingimuste kehtivuse tunnustamine ja lepingu oluliste tingimuste täitmise kohustamine, rahuldamiseks.
28.Vee-ettevõtja klient.
28.1.Vastavalt ÜVVKS § 7 lg 1 vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist (sõnastus alates 01.01.2006. a). / lg 1 sõnastus kuni 31.12.2005. a: klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja/.
28.2.ÜVVKS § 7 lg 2 kohaselt kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõikes 2 sätestatu alusel (sõnastus alates 01.01.2006. a). /lg 2 sõnastus kuni 31.12.2005. a: vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras/.
28.3.ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks (sõnastus alates 01.01.2006. a). / lg 1 sõnastus kuni 31.12.2005. a: vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga/.
28.4.ÜVVKS § 8 lg 3 kohaselt ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel.
28.5.ÜVVKS § 8 lg 4 kohaselt sõlmitakse leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel ning eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
28.6.ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu (sõnastus alates 01.01.2006. a). /lg 5 sõnastus kuni 31. 12. 2005. a: kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel/.
28.7.Eeltoodust tuleneb, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitujaks ning sellest tulenevalt ka vee-ettevõtja kliendiks saab olla kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja.
28.8.Kostja selgituste kohaselt on kinnistu xxx veevärk liidetud linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 5).
28.9.KOS § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosale, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on kinnistut moodustava maatüki osas korteriomanikud kaasomanikud. TsÜS § 54 lg 1 ja § 55 lg 1 järgi saab kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni lugeda ehitise ja ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks, mis ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2).
28.10.Hageja väidab, et ta on iseseisvaks veeettevõtja kliendiks, kuna korteriomandil nr xxx on oma veevärk ja kanalisatsioon, mida ta kasutab individuaalselt ning mida hageja saab ühendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kohtu arvates on selline seisukoht ekslik.
28.11.Riigikohus on 30.11.2005. a lahendis nr 3-2-1-106-05 (AS Narva Vesi vs KÜ Daumani 18) märkinud: „Kolleegium leiab, et ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte aga iga korteriomandit. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt, sest üldteadaolevalt ei ole korteriomandite reaalosade hulgas tavaliselt eraldi veevärki ja kanalisatsiooni, mille nad saaksid ühendada ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kuni /kaks meetrit/ kinnistu piirist väljaspool nagu sätestab ÜVVKS § 3 lg 1“.
28.12.Viidatud riigikohtu lahendis leidis Riigikohus, et korteriomanikud saavad vee-ettevõtja kliendiks olla üldjuhul ühiselt, sealhulgas korteriühistu tegevuse kaudu, kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel.
28.13.Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõiste on sätestatud ÜVVKS § 11: kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.
28.14.Riigikohus on 30.11.2004. a lahendis nr 3-2-1-111-04 (KÜ Kalevi 16 korteriomanikud vs AS Kohtla-Järve Soojus) analüüsinud seda, kas korteriomanikud saavad olla soojusvõrguga sõlmitava liitumislepingu ja soojuse müügilepingu pooleks. Kohus märkis, et kaugkütteseadus ei reguleeri selgelt isikute ringi, kellega võrguettevõtja võib ja saab sõlmida liitumislepingu ja müügilepingu. Riigikohus märkis otsuses: „kuna liitumislepingu täitmiseks peab olema kõigi kaasomanike nõusolek, on võrguettevõtja kohustatud liitumislepingu sõlmima üksnes kõigi korteriomanikega kui tarbijapaigaldise kaasomanikega ühiselt. Kuna kaasomandi käsutamise õigus on vaid omanikel, saavad liitumislepingust tulenevaid kohustusi täita üksnes omanikud“. Müügilepingu sõlmimise võimalikkuse ja kohustuslikkuse osas märkis kohus järgmist: „müügilepingu nagu iga muu võlaõigusliku lepingu võib sõlmida põhimõtteliselt iga isik, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta. Lepingu täitmise võimalikkus või
võimatus ei oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 järgi lepingu kehtivusele tähendust. Kolleegium teeb eelnevast järelduse, et seadus ei keela võrguettevõtjal sõlmida soojuse müügilepinguid ka kortermajade puhul korteriomanikega eraldi. Kolleegiumi arvates ei tähenda aga korteriomanikega eraldi soojuse müügilepingu sõlmimise võimalus seda, et võrguettevõtja oleks selleks ka kohustatud. Võrguettevõtja peab KKütS § 8 lg-te 1 ja 2 ning § 14 lg 1 järgi tagama tarbijatele soojusenergia müümise. Seadus ei sätesta aga võrguettevõtjale kohustust sõlmida müügilepinguid tarbijatega igal võimalikul viisil nagu tarbijad seda soovivad. /---/ Kui müügilepingud oleksid sõlmitud muude isikutega kui liitumisleping, ei pruugi liitumistingimused tarbijaid siduda. Korteriomanikega eraldi sõlmitud müügilepingute järgi soojuse eest tasumata jätmisel ei saaks võrguettevõtja tehnilistel põhjustel (tarbijapaigaldis on terviklik süsteem) kasutada talle seadusega antud õigust katkestada soojuse andmist võlglase suhtes, kui teised korteriomanikud on lepinguid täitnud. Seega asub kolleegium erinevalt ringkonnakohtust seisukohale, et kuigi võrguettevõtjal on õigus sõlmida soojuse müügileping hagejatega kui korteriomanikega eraldi, ei saa teda selleks kohustada. Müügilepingu sõlmimist võivad esmajoones nõuda korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu“.
28.15.Tallinna Ringkonnakohtus on menetletud korteriomaniku vaidlust vee-ettevõtjaga veevarustuse ja kanalisatsiooni individuaalse lepingu sõlmimise õiguse tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-2/96/03; Pals vs AS Tallinna Vesi). Nimetatud vaidluses soovis enamus korteriomanikest sõlmida vee-ettevõtjaga lepingu ilma vahendajata (korteriühistu). Ringkonnakohus märkis: „Kuivõrd korteriomandi omanikele kuulub mõtteline osa kinnistu veevärgist ja kanalisatsioonist, siis ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul ei ole võimalik mõttelist osa sellest süsteemist juba tehnilistel põhjustel ühendada. Lisaks sellele ÜVVKS § 15 sätestab müüdava vee ja ärajuhitava heitvee arvestuse korra, mille lõike 1 järgi ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. Ka sellest sättest tuleneb, et kinnistul peab olema üks veearvesti. Teistsuguse korra sisseseadmine oleneb tehnilistest võimalustest ja poolte kokkuleppest.“
28.16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oli alates 01.02.2001.a ettevõtja, s.o. Viru Vesi AS kliendiks ühiselt koos kõigi teiste xxx korteriomanikega.
29.Veevarustuse katkestamine Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas veevarustuse katkestamine kostja poolt 10.05.2005.a oli õiguspärane.
29.1.VÕS § 2 sätestab võlasuhte mõiste: (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
29.2.VÕS § 6 sätestab hea usu põhimõte: (1) Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
(2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
29.3.VÕS § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte: (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
29.4.Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte on sätestatud ka TsÜS § 138 lg 1 ja lg 2.
30.1.Kostja on tuginenud veevarustuse katkestamisel VÕS §-le 101 lg2, §111, ÜVVKS §-le 8 lg 3, §-le 13 lg 3 ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.1999.a määrusega nr 3 kinnitatud Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja (edaspidi tekstis Eeskirja) p-le 3.1.17.
30.1.1.VÕS § 101 lg 2 tulenevalt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
30.1.2.VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. 30.1.3 Eeskirja (tl 43-59) punkti 3.1.17 kohaselt, kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist veeettevõtja poolt omades selleks linnavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.
31.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal oli seadusest tulenev alus veevarustuse katkestamiseks.
31.1.Esmalt märgib kohus seda, et veeettevõtja on konkurentsiseaduse § 15 tähenduses olulist vahendit omav ettevõtja, kellele kohaliku omavalitsuse üksus võib määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.
31.2.Konkurentsiseaduse § 16 p 6 sätestab, et turgu valitseval ettevõtjal ei ole õigust keelduda lepingu sõlmimisest. Nimetatud keeld tuleneb avalikust kohustusest pakkuda teatud teenust, mille kättesaadavuse tagamine on ühiskonnaliikmete üldistes huvides. Veega varustamine on üldteadaolevalt elutähtis teenus. Eeskirja punkt 3.1.1 kohaselt tagab kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.
31.3.Teiseks märgib kohus, et õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on üldreeglina võlgniku vastutus kohustuse rikkumise eest. Kõige üldisemalt tähendab vastutus õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalust õiguse rikkumise korral, kitsamas tähenduses mõistetakse vastutuse all kohustuse rikkumise etteheidetavust. Õiguskaitsevahendi kasutamise eesmärk on kõrvaldada kohustuse rikkumisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ning saavutada olukord, milles kahjustatud isik oleks olnud siis, kui kohustus oleks nõuetekohaselt täidetud. Ülesütlemise või lepingust tagamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamine kohustuse rikkumise korral (VÕS § 101 lg1 p 4), samuti kohustuse täitmisest keeldumine (VÕS § 111 lg1) eeldab esmalt kohustuse rikkumise fakti olemasolu.
31.4.Kostja esitab veevarustuse katkestamise alusena ÜVVKS §-st 8 lg 3 ja Eeskirja p-st 3.1.17 Kohtu arvates, ei anna ÜVVKS § 8 lg 3 (vaata kohtuotsuse punktid 30.4) iseenesest juhul, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel pole kirjalikku lepingut sõlmitud, alust veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks keeldumiseks.
31.5.05.05.2005. a kirja (tl 253) kohaselt on hagejale teatatud, et 10.05.2005.a toimub vastavalt Eeskirja punktile 3.5.1 ja 3.5.2 vee-ettevõtjal lepingu puudumisel xxx korterelamu veevarustuse sulgemine. Viru Vesi AS 06.05.2005.a käskkirjaga nr 27 (tl 252) oli lõpetatud alates 10.05.2005.a veevarustuse andmine xxx korterelamule.
31.6.Eeskirjade p-d 3.5.1 ja 3.5.2. käsitlevad omavolilist veekasutust ja heitvee kanaliseerimist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja oli alates 01.02.2001.a faktiliselt osutanud xxx korterelamule veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust ning tema ja korteriomanike vahel eksisteerisid faktiliselt lepingulised suhted, on kohatu väita, et xxx korteriomanikud kasutasid teenust omavoliliselt.
31.7.Kohtu arvates ei ole ka teenuse osutamise peatamine 10.05.2005. a põhjendusel, et alates 2003. a novembrist pole korteriomanikud nõustunud sõlmima ühist lepingut, nõudes lepingute sõlmimist iga korteriomanikuga eraldi, põhjendatud Korteriomanike ja veeettevõtja vaheline vaidlus ühise lepingu sõlmimise tingimuste üle ei saa olla aluseks vee müügi peatamiseks või lõpetamiseks.
31.8.ÜVVKS § 8 lg 4 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud Eeskirja sisunõuded, sh vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise ning taastamise korda (p 6). ÜVVKS § 8 lg 4-1 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 6 nimetatud vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Eeskirja (t lk 43-59) punktis 3.1.7 on reguleeritud juhtumid, mille esinemisel vee-ettevõtjal on õigus kliendiga leping lõpetada. Kohus leiab, et veevarustuse katkestamist ei saa olukorras, kus korteriomanikud ja vee-ettevõtja vaidlevad ühise lepingu tingimuste üle, hageja ühe korteriomanikuna kasutab teenust ja tasub teenuse eest, lugeda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvaks. Veega varustamise katkestamist tuleb pidada äärmuslikuks abinõuks, mille rakendamist tuleb tõsiselt kaaluda ning seda õigust ei tohi kuritarvitada. 31.9 Kostja on veevarustuse katkestamine põhjusena esitanud asjaolu, et korterelamu xxx korteriomanikud omasid võlgnevust tarbitud teenuste eest (tl 137 – 163, 248, 257,286). Hageja väiteil temal võlgnevust ei ole. Juhul, kui võlgnevus on ajutine või vaieldav, ei saa veevarustuse katkestamist, kui äärmuslikku abinõu, rakendada.
31.10.Seega ei tulenenud kostja õigus veevarustamist katkestada otseselt ÜVVKS-st, ega ka VÕS-st. Eeltoodu alusel leiab kohus, et korterelamu xxx, sh hagejale kuuluva korteriomandi veevarustamisega katkestamine 10.05.2005.a ei olnud seadusega kooskõlas.
32.Ühise lepingu sõlmimisest.
32.1.Ühise lepingu sõlmimise vaidluse kohta on Viru Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-0515176. Seega annab kohus nimetatud vaidluses tehtavas kohtulahendis hinnangu selle kohta, kuidas jaotada ja mõõta osutatud teenust ning kas käsitleda korteriomanike osa- või solidaarvõlgnikena. Seetõttu puudub kohtul antud tsiviilasja raames võimalus ilma vastava nõude olemasoluta anda hinnangut ühise lepingu sõlmimise osas.
33.Kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks ei ole võlgnevus ega ka see, kuidas toimub tarbitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste mõõtmine, ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut asjaoludele ning tõenditele, mis puudutavad poolte poolt hagi aluseks oleva asjaoluna väljatoodud probleeme seoses veevarustuse – ja kanalisatsiooni teenuse mõõtmisega (tl 179184, 203,205, 206, 207, 268, 269, 282, 287-292, 359 pöördel – 363 pöördel).
34.Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud kirja (tl 60 – 61), kuna hageja väiteil pole ta seda kirja kätte saanud ning kostja seda asjaolu ümber lükanud ei ole. VII Menetluskulude jaotus
35.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
36.Kuni 01.01.2006.a kehinud nende endi kanda.
TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.