Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 01.12.1997 korteriühistu eluruumide teenindamise leping nr 66, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale hooldus- ja remonttöid. Hageja teostas kostjale teenuseid kuni 01.01.2001, mil kostja sõlmis teeninduslepingu uue teenuste osutajaga. Hageja kasutas Estonia pst. 13 elamu parendamiseks remondiks laekunud vahendeid, mida koguti alates 01. juulist 1994. Elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise aktiga 17.02.1999 kinnitas KÜ Estonia pst. 13, et seisuga 01.02.1999 oli korteriüüri, peale korterite erastamist teenustasu, koosseisus laekunud elamu remondiks 57 244,27 krooni, tegelikult oli kulutatud elamu remondiks 185 525,56 krooni. Peale akti allakirjutamist jätkas hageja elamu teenindamist kuni 31.12.2000.a. Korteriomanikega oli hagejal sõlmitud iseseisvalt teeninduslepingud, mille eest kostja ei kandnud vastutust ja hageja nõuab võlgnikelt iseseisvalt sisse võlgnevused. Seisuga 31.12.2000 jättis kostja hagejale tagastamata maja nr 13 parandamiseks kulutatud remondifondi summast 76 188,32 krooni. Kostja ei ole vaatamata kirjalikele meeldetuletustele võlgnevust tasunud. Hageja palub sisse nõuda kostjalt võlgnevus summas 76 188,32 krooni ning menetluskulud. Asja käik Ida-Viru Maakohtu 10. märtsi 2003 aasta kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldati hageja nõue täies ulatuses. Kostja esitas 20. märtsil 2003 kaja menetluse taastamiseks. Kohus oma 16. oktoobri 2003 määrusega jättis kaja käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus oma 04. märtsi 2004 kohtumäärusega jättis kaja läbi vaatamata, kuna kostja oli jätnud puudused kõrvaldamata. Viru Ringkonnakohus tühistas Ida-Viru Maakohtu 04. märtsi 2004 määruse ning saatis kaja samale kohtule läbi vaatamiseks. Kostja vastus Kostja oma vastuses, mis oli koos menetluse taastamise avaldusega esitanud, hagi ei tunnista, kuna kostjal ei ole võlgnevusi hageja ees. Korteriühistul ei saanud võlgnevusi tekkida enne korteriühistu loomist. Aktile allkirja andes teavitas hageja esindaja, et antud summad ei tähenda midagi ning võlgnevusi nõudma ei hakata. Kostjal ei ole ülevaadet laekumisest ega kulutustest, kuna raamatupidamisdokumendid asuvad hageja käes. Istungid Eelistungil, mis toimus 10.märtsil 2005 vähendas hageja võlgnevuse summat 13 088,90 krooni võrra ning hagisummaks jäi 62 099,40 krooni. Vähendamist põhjendab arvutusveaga, mis on kontrollimisel selgunud. Kostja esindaja seletuste kohaselt on välja toodud täiesti uued põhimõtted ning arvutused, millega kostja nõus ei ole. Eelistungil, mis toimus 31. oktoobril 2005 jäi hageja oma nõuete juurde ning on nõus maksegraafiku koostamisega. Kostja hagi ei tunnista ning sellise summaga ei ole nõus maksegraafikut tegema.

Eelistungil, mis toimus 14. märtsil 2006 jäi hageja haginõude juurde, kuna hageja on teostanud remonttöid, mille eest on jäänud tasu saamata. Kostja haginõuet ei tunnista ning lähtub viru RK otsusest, et korteriühistu saab vastutada ainult korteriühistu võlgade eest, mitte korterielanike võlgade eest, mis on tekkinud enne korteriühistu loomist. Kostja on seisukohal, et tema võlgnevus moodustab 2555,23 krooni, mis on tekkinud peale korteriühistu moodustamist. Eelistungil, mis toimus 09.05.2006 jäi hageja oma väidete juurde. Kostja esitas kohtule vastuväite, kostja viitab Vabariigi Valitsuse 12.08.1993 määrusele nr 254, mille kohaselt võetakse korteriüüri suuruse kindlaksmääramisel arvesse omaniku poolt tehtavaid kulutusi. Hageja poolt tehtud tööd on kinnitatud tariifide alusel. Asja käik Hageja esitas 30. mail 2006 kohtule kostjapoolsele vastuväitele vastuse, mille kohaselt on arvestuste tegemisel lähtutud määrusest, seega seaduspäraselt. Hageja esitas 27. juulil 2006 kohtule täiendavad materjalid, mille kohaselt on tehtud lisakulutusi alates 01.01.1994 – maamaks; alates 01.07.1994 – remondifond; alates 01.01.1995 – hoonete kindlustus; alates 01.01.1996 – hoonete amortisatsioon. Kostja oma 13.09.2006 vastuses täiendavaid materjale ei tunnista, kuna jääb arusamatuks miks arvestas hageja ainult 0,35 krooni korteri pinna ruutmeetrilt remondifondi kui elamu Estonia pst 13 puhul on 2,5% elamu soetamismaksumuse korral on remondifondi suuruseks 0,8 elamu ruutmeetrilt kuus. Hageja on arvestanud määruses ettenähtust väiksema summa, kui elanikele esitatud tõendite kohaselt on see summa suurem. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt on 1,125% hoone bilansilisest maksumusest 1179,63 krooni kuus. Samas on hageja arvestanud ainult 1103 krooni. Hageja oma arvestustes näitab, et on esitanud arveid 3342,6 m2üüripindade kohta. Järelikult on hageja esitanud veel kellelegi arveid 57 ruutmeetri ulatuses. Hooneregistri andmetel on korteripindade suuruseks 3285,6 m2. Kuna hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt esitatud väidetele, seega saab seda lugeda , et hageja on vastuväidetega nõu ja seda saab lugeda kostja väidete õigeksvõttu. Eeltoodust lähtuvalt palub jätta hagi rahuldamata ja hüvitada kostja menetluskulud. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 14.09.2006 vähendab hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 55 000,42 krooni. Hageja esindaja seletuste kohaselt on hagisummat vähendatud remondifondi summast. Ülejäänud põhjendused ja vastuväited palub hageja kohtul arvesse võtta ning hagi rahuldada. Kostja esindaja seletuste kohaselt on hageja korduvalt hagisummat vähendanud, väites, et arvestuses on tehtud viga. Kostja on seisukohal, et viga on tunduvalt suurem ning arvutusviga on 44 345,58 krooni. Seega jääb lõplikuks jäägiks 31 842,74 krooni. Hageja on ise tõendanud, et remondifond on täies ulatuses laekunud. Seega on valesti arvestatud laekumisi mitte kulutusi. Teine arvutusviga on sisse tulnud Vabariigi Valitsuse määruse tõlgendamisest, mille kohaselt on üüritariifid 50% remondikulutustest. Seega hageja poolt arvestatud 2,5 % peaks olema 1,25%. Korteriühistu ja hageja vahel ei ole kunagi üürilepingut olnud, millele hageja viitab. Korteriühistul ei ole olnud soovi võtta üle korteriomanike võlg. Hageja viitab üleandmise akti p. 4, mille kohaselt alates 01.07.2004 kuni akti vormistamiseni on laekunud elamu remondiks 57 244,24 krooni. Samal ajavahemikul on remondiks kulunud 185 525,56 krooni. Sama akti p 5 kohaselt on antud kokkulepe tühine, st. pooled ei ole milleski kokku leppinud. Hageja viitab EES § 15 lg 1, kuid see

§ kehtib kuni korteriühistu loomiseni, seega ei puuduta see korteriühistut. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning välja mõista hagejalt menetluskulud, millise nimekirja ta esitas kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinus kostja vastu nõue ajavahemiku l. 01.12.1997 kuni 01.01.2001.a. 01.12.1997.a. sõlmitud lepingu järgi. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 162 on toodud kohustise mõiste ja § 163 kohustuse tekkimise alused. Kohustis tekib lepingutest või muudest alustest. 173 lg 1 sätestas ,et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kohtule on esitatud leping nr. 66 korteriühistu eluruumide teenendamiseks Korteriühistu Estonia 13 ja AS Tammiku Maja vahel. Leping on sõlmitud 01.12.1997. /tl.3-4/. Lepingu p. 5 kohaselt on pooled seisuga 01.12.1997.a. fikseerinud, et pooltevaheliselt üürilepingust tulenevalt omanik, st. korteriühistu võlgneb haldajale 15 465.90 krooni. Remondifondi võlg 111 533.05 krooni . Kostja on kohtus vaidlustanud antud summad ja võlgnevuse olemasolu, kuna võlg on tekkinud enne korteriühistu moodustamist. Võlgnevus oli tekkinud ajal, mil iga korteriomanik pidi maksma oma võlgnevused. Korteriühistule sellist kohustust ei ole lepinguga pandud. Kohus nõustub kostja väitega, kuna kohtule on esitatud kandeotsus, mille kohaselt Korteriühistu Estonia pst.13 on registreeritud 21.11.1997.a./tl.5/. Seega ei saanud tekkida võlgnevus korteriühistu eksisteerimise ajal. Ka nõustub kohus kostja väitega, et lepinguga ei ole pandud kostjale kohustust võlgnevuse tasumise kohta. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et lepingu p. 5 toodud võlgnevuse tekkimise alus ei saa olla poolte vahel lepingu sõlmimiseni kehtinud üürileping, kuna niisugust lepingut ei ole kunagi poolte vahel sõlmitud ja kohtule esitatud ei ole. Kuni 01.07.2002 kehtinud TSÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on leping. Kohtule on esitatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on koostatud 17.02.1999.a.,mille kohaselt OÜ Tammiku Maja on andnud üle Korteriühistule Estonia pst. 13 elamu haldamise ja majandamise. /tl.14/. Akti p. 4 kohaselt on 01.01 1994 kuni akti vormistamiseni korteriüüri koosseisu laekunud elamu remondiks 57 244.27 krooni ja samal ajal on elamu remondiks tegelikult kulutatud 185 525.56 krooni. Aktis ei ole toodud, mil moel pooled on otsustanud enammakstu osas lahendada, kuna rida akti p. 5 osa „Pooltevaheline kokkulepe“ ja „ Muud kokkulepped“ mingeid kokkuleppeid ei sisalda, st,. read on tühjad. Aktile on alla kirjutanud nii üleandja kui vastuvõtja. /tl. 14/. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi poolte vahel sõlmitud lepingut, mis ülekulutatud summa maksmist reguleeriks. Riigikohus lahendis 3-2-1-9-04 on väljendanud seisukohta, et üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitud remondikulude võlgnevuse summat võib vaidlustada ja samuti on võimalik tõendada võla puudumist. See tuleneb ka eluruumide erastamise korrast. Kostja on tõendanud, et tal võlgnevus puudub ja nimetatu on tõendatud ka hageja poolt esitatud tõenditega katuse remondi teostamise kohta, milleks hageja väitel kulus remondifondi raha. Kohtule on esitatud Eraettevõtte „Sügis „ akt Estonia pst.13 katuse remondi kohta. Akti kohaselt on remont teostatud ja töö on vastu võetud mais 1996, st. enne kui korteriühistu oli registreeritud /tl.91-95/. Sel ajal kostja ja hageja vahel ei saanudki olla ühtki lepingut.

Riigikohus samas lahendis on märkinud, et Elamu üleandmise-vastuvõtmise akt on Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 (eluruumide erastamise korraldamise kohta) kinnitatud eluruumide erastamise korra p 91 25. oktoobrist 1999. a kehtiva sõnastuse järgi kohustuslik dokument, mis vormistatakse elamu üleandja ja vastuvõtja vahel elamu kohta käivate dokumentide üleandmise kohta. Sama korra p 92 kohaselt peab akti p-s 4 olema fikseeritud üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja seal lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. Viidatud korra p 93 teise lause kohaselt ei ole lahkarvamused akti sisu osas akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks. Kuna lahkarvamused akti sisu osas ei võimaldanud aktile allakirjutamisest keelduda, oli kostjal õigus vastuväites tugineda võla puudumisele. Elamu üleandmise-vastuvõtu aktis on märgitud küll summad, mis on laekunud remondifondi ja summad, mis on kulutatud remondifondist, kuid aktis, mis on koostatud 17.02.1999 .a. ja poolte poolt allkirjastatud poolte vahel mingeid kokkuleppeid nimetatud summade tasumise kohta ei ole tehtud / tl.14/. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 444, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 30. aprillil 2001. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jätab kohus hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja esindaja esitas taotluse hagejalt kohtukulude väljamõistmiseks. Kostja kohtukuludeks advokaadi poolt esitatud õigusabi summas 3 540 krooni ning tõlgi kulud summas 1 000 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. TsMS § 53 kohaselt eksperdil ja tõlgil on õigus saada tasu kohtu ülesandel tehtud töö eest. Irina Slugina osales protsessis kostja tõlgina. Tõlgi poolt esitatud arve kohaselt on kostja tasunud tõlketeenuste eest 1 000 krooni. Seega leiab kohus, et antud hagi puhul on põhjendatud advokaadi tasu suurus summas 3 540 krooni ning vandetõlgi kulud summas 1 000 krooni, mis kuuluvad väljamõistmisele hagejalt.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.