Kohtuasja number
2-05-16576 (endine nr 2/230-23667/05)
Otsuse kuupäev
18.september 2006
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
VK hagi NS vastu vara ebaseaduslikust valdusest vabastamiseks ja väljatõstmiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
31.august 2006
Istungil osalenud isikud
Hageja VKja kostja NS
Resolutsioon Hagi rahuldada. Lugeda tuvastatuks VK omandiõigus eluruumile ning mõista välja NS valdusest nimetatud eluruum VK valdusesse, kohustades NSl vabastada eluruum 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eluruumi vabastamise kohustuse täitmata jätmisel tõsta NS eluruumist eluruumi vastu andmata.
, välja teist
Välja mõista NSlt VK kasuks riigilõiv 60 EEK (kuuskümmend krooni). Välja mõista NSlt riigilõiv 33 940 EEK (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada nelikümmend krooni) riigituludesse Riigilõiv makstakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Ühispangas, viitenumber 2900072592.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. ostis VK korteri asukohaga . Hageja on kantud omanikuna ka Ehitusregistrisse. Nimetatud korteris elab NS, kellel puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Kostja ei ole alates tasunud üüri ega maksnud kommunaalkulude eest, mistõttu on võlgnevus kasvanud
55 881 kroonini. Hageja on korduvalt palunud kostjal eluruum vabastada, kuid kostja seda senini teinud ei ole. Eelnevast lähtudes ja juhindudes AÕS § 80 lg 1 ,2 palub hageja välja mõista kostja valdusest eluruum 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kostja jätab eluruumi vabastamise kohustuse täitmata, tõsta ta eluruumist välja koos kõigi temaga koos elavate isikutega teist eluruumi vastu andmata. Kostja vastuväited. Kostja leiab, et korter kuulub tema pojale JZ ning hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu järeldus. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab temale kuuluva eluruumi väljamõistmist kostja ebaseaduslikust valdusest tuginedes AÕS § 80 lg 1 ja 2. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Eraldi nõuet omandiõiguse tunnustamiseks AÕS § 80 lg 2 alusel hageja esitanud ei ole, kuid hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et tema on eluruumi omanik ja et kostja valdus on õigusliku aluseta. Seega on sisuliselt tegemist vindikatsiooninõudega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates (Riigikohtu otsus 3-2-1-30-03) võib nõue, tunnustada oma omandiõigust, olla esitatud eraldi nõudena, kuid ei pea tingimata selliselt esitatud olema. Kui kohus leiab, et hageja on asjaolusid tõendanud, siis tuvastab ta hagi rahuldades muuhulgas ka hageja omandiõiguse. VK omandiõigus eluruumile on tõendatud ehitise mõttelise osa müügilepinguga (lk 4-6), mille kohaselt hageja omandas 78/10000 mõttelist osa asuvast ehitisest (korter ), koos oluliste osadega ja päraldistega. Ehitusregistri andmetel seisuga on ehitise omanikuks hageja VK. Vaidlus puudub selles, et kostja üksi valdab hagejale kuuluvat korterit. AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljanõudmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja ei ole oma vastuväiteid haginõudele tõendanud. Kostja väite kohaselt on eluruumi omanik käesoleval ajal tema poeg YZ, kuid kohtule esitatud tõenditest see ei nähtu. Kõik tõendid, mis viitavad YZ seotusele eluruumiga , on dateeritud enne müügilepingu sõlmimist hagejaga, ning ei tõenda YZ omandiõigust vaidlusalusele eluruumile pärast . Kostja ei ole tõendanud ka asjaolu, et temal on õigus eluruumi vallata võlaõiguse või muu kehtiva õiguse alusel. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seaduse kohaselt on vindikatsiooninõue suunatud asja väljaandmisele, kuid kuna antud vaidluses on tegemist korteriga, siis on hageja õigustatud nõudma eluruumi vabastamist kostja ebaseaduslikust valdusest ning eluruumi vabastamise kohustuse täitmata jätmisel kostja välja tõstmist eluruumist teist eluruumi vastu andmata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus asub seisukohale, et tegemist on varalise nõudega, millise esitamisel oleks tulnud hagejal maksta riigilõivu hagetava vara väärtusest lähtuvalt. Müügilepingus on näidatud vara müügihinnaks 676 000 krooni. Nimetatud summalt tulnuks tasuda riigilõivu 34 000 krooni. Hageja on tasunud 60 krooni. TsMS § 50 lg 3 kohaselt kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni ja riigi kasuks riigilõiv 33 940 krooni.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.