Tsiviilasi nr.2-06-3771
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
18.september 2006.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-3771
Tsiviilasi
AS X hagi K.D. vastu 3 034.52 krooni väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS X Hageja volitatud esindaja : Helena Purga (Lindorff Eesti AS; asukoht : Hobujaama tn.4, Tallinn; 10151) /ilmumata/ Kostja: K.D. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X ja K.D. vahel 19.aprillil 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
kakssada seitsekümmend viis krooni ja kolmkümmend kaheksa senti) tasuma hagejale vastavalt alljärgnevale maksegraafikule : Kostja tasub võlgnevuse alates 15.05.2006.a. igakuiste osamaksetena. Osamakse suurus on 500,00 (viissada) krooni. Viimase osamakse tasumine toimub 15.11.2006.a. summas 275.38 krooni (kakssada seitsekümmend viis krooni ja kolmkümmend kaheksa senti). Makse Osamakse tähtpäev EEK 15.05.2006 500,00 15.06.2006 500,00 15.07.2006 500,00 15.08.2006 500,00 15.09.2006 500,00 15.10.2006 500,00 15.11.2006 275,38 3 275,38 kokku
nr.2-06-3771,
seoses
Tagastada AS-ile X viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis (125) krooni. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja K.D. kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 22.02.2006.a. on kohtule laekunud AS X hagi K.D. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viiviste, kogusummas 3 034.52 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-4/. Poolte taotlus 18.09.2006.a. on kohtule laekunud hageja volitatud esindaja avaldus, milles ta teatab enda istungile ilmumata jäämisest seoses enda hõivatusega. Esindaja kinnitab, et on väljastanud kostjale kompromissilepingu, kuid kuigi viimane on asunud seda kohaselt täitma, pole kostja hagejale kompromissilepingu eksemplari tagastanud. Esindaja avaldab, et juhul kui kostja esitab kohtule tema poolt allkirjastatud kompromissilepingu, palub hageja kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. Juhul kui kostja keeldub kompromissi sõlmimisest, palub hageja esindaja lahendada asi ilma tema osavõtuta kohtuistungist ning mõista kostjalt välja seisuga 18.09.2006.a. võlguolevad summad : viivis summas 634.52 krooni ning menetluskuludena esindajakulu summas 151.86 krooni ja riigilõiv summas 250 krooni. Kostja esitab kohtule tema poolt allkirjastatud kompromissilepingu, kinnitades, et lepingu tingimused on talle arusaadavad ning vastavad tema vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu allkirjastatud eksemplari hagejale mittetagastamist põhjendab kostja sellega, et ta arvas piisava olevat tema poolt võlgnevuse tasumist kompromissilepingu tingimuste järgselt. Kostja palub kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Pooled on avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel ning pooled on kohtule kinnitanud, et kostja on asja menetluse vältel asunud hagejale võlgnetavat summat tasuma. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on istungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel
alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni /tl.18/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et kohtu määratavad täiendavad kohtukulud kannab kostja. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.
A.Kaldma kohtunik 18.09.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.