2-15-7937
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-7937
Otsuse avalikult teatavaks 12. aprill 2017 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Swedbank P&C Insurance AS hagi A. A. vastu 3903, 58 euro nõudes
Hagi hind
3903, 58 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (RK 11269248, asukoht Liivaia 12, 15039 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Triin Kivipõld (e-post [email protected]) Kostja: A. A. (IK xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Indrek
A.
(e-post
23.03.2017
2-15-7937 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-15-7937 võimalik leida. Kokkuvõttes olid kahjude taastamiseks tehtud tööd ning kulutused vajalikud ning põhjendatud. Kostja väited, et OÜ Brevanor poolt teostatud tööde maksumus oli põhjendamatult kallis, on oletuslikud ning tõendamata. Kostja toodud kinnisvarakuulutused on 2016 aasta seisuga, mitte 2013 aasta kahjujuhtumi toimumise aja seisuga. Teiseks, ei ole võimalik erinevate kinnisvarakuulutustega tõendada remontööde maksumust teatud ajahetkel.
2-15-7937 vastutusest ka asjaolu, et hooletult käitus üürnik, kes kasutas korterit. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et KOS § 11 lg 1 p-de 1 ja 2 sätestatut järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Seega vastutab kostja ka tema tahte kohaselt korteriomandi reaalosa kasutanud üürnike käitumise eest. Ka TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneb, et isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Korteriomanikuna peab kostja üürilepingut sõlmides arvestama riskidega, mis võivad tuleneda ka üürnike rikkumistest, ega saa korterit üürile andes vabaneda korteriomaniku kohustuste täitmisest (RKTKo 3-2-1-129-13 p 33). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja väide, et üürnik, vastutab KOS § 11 lõikes 1 nimetatud korteriomaniku kohustuste eest ja ka hageja ees.
2-15-7937 mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Tähendust ei oma kostja viide hageja üldtingimustes sätestatule, mille järgi arvatakse hüvitisest maha kahjustunud hoone kulumile vastav osa kindlustusjuhtumi eelse seisuga. Eelviidatud üldtingimus reguleerib rahalise hüvitise väljamaksmist, mitte asja taastamise kulude hüvitamist. Üldtingimuste kohaselt on ehitise taastamine selle viimine kindlustusjuhtumi eelsega sarnasesse seisundisse ning kindlustusandjal on õigus valida taastamistööde teostaja ja taastamisviis.
2-15-7937 Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot 23.03.2017 istungile. Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 325 eurot ja sõidukulu 17 eurot (bussipiletite maksumus), kokku 342 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.