lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-18753/20

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-18753/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1897
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 79 lg 1Isiku kohtualluvusTsMS § 80 lg 1Välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku kohtualluvusTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 3401 lg 2TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 372 lg 7Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012 art 4Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-18753/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-18753

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-18753

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

AK hagi SK vastu 2093,39 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.01.2017.a määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AK määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: SK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2017.a määrus. Saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.
2.Rahuldada AK määruskaebus.
3.Jätta AK tõendite kogumise taotlus rahuldamata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 382Hagi tagamine hagi esitamata
TsMS § 89 lg 1Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
TsMS § 97 lg 2Hagi kaaskostjate vastu ja mitu hagi sama kostja vastu
TsÜS § 14 lg 4Elukoht ja selle muutmine

1(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18753 Asjaolud

1.14.12.2016.a esitas hageja kostja vastu hagi kahju 2093,39 eurot hüvitamiseks ja viivise kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks ning palus hagi tagada. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled korteriomandi XXX osas kokku, et kostja tasub makseid kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikule kulule (50% ulatuses). Pooled ei jõudnud lepingu kirjaliku vormistamiseni. Kostja kohustus tasuma hagejale korteriomandiga seotud kulud Eestis viibimisel täies ulatuses ning Venemaal viibides osaliselt, s.o 50% korteriomandi arvetest. Hageja ei ole tasunud korteriomandiga seotud kommunaalmakseid alates 2012.a. Poolte vahel oli kokkulepe kostjale kuuluva korteriomandi tasuta kasutamiseks. Kostja ei täitnud enda kohustust ning on tekitanud hagejale kahju. Hageja on tasunud korrapäraselt kõik kommunaalmaksed alates 2012.a. Valdaja ei vastuta selliste teenuste eest, mis on suunatud korteriomandi säilitamisele, s.o korteriühistu poolt kogutavad maksed remondifondi, korteriühistu ülalpidamiskulud või maksed korteriomandi hooldamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista korteri kasutamisega seonduvad kulud, mis tuli tasuda korteriühistule, sh kommunaalteenuste tasu.
2.Harju Maakohus jättis 15.12.2016.a määrusega hagi käiguta ja palus hagejal esitada põhjendus hagi Eesti kohtule allumise kohta, täpsustada hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ja esitada täiendavad põhjendused hagi tagamise tagatise nõudmata jätmise osas või tasuda hagi tagamise tagatis.

Hageja esitas 19.12.2016.a hagi täpsustused.

4.Harju Maakohus keeldus 20.12.2016.a määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hagis esitatud andmetel asus kostja püsiv elukoht Vene Föderatsioonis, tuli kohtualluvuse kindlaksmääramisel kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). EestiVene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama muu hulgas tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Hageja viidatud õigusabilepingu art 40 praegusel juhul ei kohaldunud, sest viimane reguleerib kahjunõude menetlemist, mis on tekkinud õigusvastase teo tagajärjel. Nimetatud artiklit ei olnud võimalik analoogia korras kohaldada ka alusetule rikastumisele, sest alusetu rikastumise eelduseks ei ole teo õigusvastasus. Kuivõrd hageja on mitmel korral selgitanud, et kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis, ei olnud Eesti kohus praegusel juhul pädev asja menetlema, mistõttu tuli avaldus jätta menetlusse võtmata. Eelnevale lisaks ei olnud hageja kõiki määruses osundatud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, mistõttu oli alus ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 järgi hagi menetlemisest keelduda. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. Hagiavalduses ei olnud märgitud hagi eset, hagi alust ega tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kohus saab tagada üldjuhul üksnes hagi, mis on menetlusse võetud (RKTKm 3-2-1-124-04, p 17) ja hageja ei taotlenud hagi tagamist enne hagi esitamist, jättis maakohus taotluse hagi tagamiseks läbi vaatamata.
5.Hageja esitas 05.01.2017.a Harju Maakohutu 20.12.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.01.2017.a määrusega määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 20.12.2016.a määruse ja saatis asja hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18753

6.Harju Maakohus keeldus 25.01.2017.a määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis hagiavalduses sisalduva hagi tagamise taotluse läbi vaatamata ning jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis jätkuvalt, et asi ei allu Harju Maakohtule. Hageja on mitmel korral kohtule esitatud menetlusdokumentides tuginenud asjaolule, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Tallinna Ringkonnakohus asus oma 18.01.2017.a määruses seisukohale, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades kohaldub ainult juhul kui kohtusse pöörduv isik (hageja) või kostja on Vene Föderatsiooni kodanik. Ringkonnakohus leidis, et käesoleval juhul nimetatud õigusabileping, vaatamata kostja elukohale Vene Föderatsioonis, ei kohaldu kuna nii hageja kui ka kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. Tallinna Ringkonnakohus juhtis oma 18.01.2017.a määruses tähelepanu ka sellele, et olukorras, kus ei kohaldu ükski välisleping ega Euroopa Liidu määrus, tuleb kohtualluvuse väljaselgitamisel kohaldada TsMS-s sätestatud kohtualluvuse reegleid. TsMS § 79 lg 1 sätestab üldise reegli, mille kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Sellest üldisest reeglist sätestab seadus hulga erandeid. Nimelt saab valikulise kohtualluvuse sätete kohaselt (TsMS 13. peatükk) kohus arutada asja ka olenemata kostja tegelikust elukohast. Kohus leidis, et praegusel juhul ei kohaldu ükski TsMS 13. peatükis sätestatud valikulise kohtualluvuse norm. Tegemist ei saanud kohtu hinnangul olla sealhulgas ka TsMS §-s 94 nimetatud olukorraga. Nimelt on hageja esitatud asjaoludest järeldatav hageja nõue tulenevalt alusetust rikastumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul lähtuda üldise kohtualluvuse normidest. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks kodanik, kellele laieneks TsMS § 80 kohaselt eksterritoriaalsus või kes oleks välisriigis töötav avalik teenistuja. Kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis, ei ole Eesti Vabariigi kohus tulenevalt TsMS § 79 lg-st 1 pädev asja arutama. Kuivõrd asi ei allu Eesti kohtule, ei võtnud kohus TsMS § 371 lg 1 p-i 2 alusel avaldust menetlusse. Kohus tuvastas, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule, seega ei edastanud kohus TsMS § 372 lg 7 ja § 75 järgi avaldust teisele kohtule. Kohus märkis täiendavalt, et hagi menetlemisest tuleks keelduda ka TsMS § 3401 lg 2 järgi, kuna hageja ei ole kõiki kohtu osundatud puuduseid kõrvaldanud. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavaldus ei vasta nimetatud nõuetele ka pärast puuduste kõrvaldamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamist enne hagi esitamist. Seetõttu jätab kohus hageja taotluse hagi tagamiseks läbi vaatamata.
7.08.02.2017.a esitas hageja Harju Maakohtu 25.01.2017.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja tagada hagi. Kostja puhul on tegemist EV kodanikuga (ID-kaardi nr XXXXXXXXXXXX). Kostja sissetulek Venemaal on ca 12 000 RUB kuus (ehk ca 170 eurot kuus). Seega on ebatõenäoline, et kostja täidab vabatahtlikult kohtulahendit. Hageja viitas TsMS §-le 86, rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-dele 32 ja 33, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklile 4, Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-13008. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2017.a määruse kohaselt tuleb maakohtul asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel hinnata, kas praegusel juhul kohaldub mõni TsMS-is sätestatud valikulise kohtualluvuse norm. Kusjuures TsMS § 80 lg 1 rakendamiseks tuleb hagejal esitada kohtule tõendid selle kohta, et kostja on kodanik, kellele laieneb eksterritoriaalsus või on kostja välisriigis töötav avalik teenistuja. Esimese astme kohus polnud ülalmainitud viisil tegutsenud. Seejuures on hageja kinnitanud kohtule, et kostja näol on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, kellel on vahelduv elukoht (nii Eestis kui ka Venemaal).

3(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18753 Korteriomand, mille omanik on kinnistusraamatusse kantud kostja, asub Eestis. Hagi ese on kinnisvara hooldamisest tulenevad nõuded. Hageja viitas TsMS § 382 lg-le 3. Esimese astme kohus jättis ebaõigesti kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2, mille kohaselt võib isiku elukoht olla ühel ajal mitmes kohas. Hageja märkis, et vastavalt rahvastikuregistri andmetele on kostja elukoht XXX, Tallinn. Elukoht Venemaal TsÜS § 14 lg 4 järgi ei välista Eesti elukohta.

8.22.02.2017.a määrusega jättis Harju Maakohus hageja määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
10.Hagiavalduses on kohtu ette toodud mh asjaolud, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub maksed kommunaalteenuste eest vastavalt tegelikule kulule (50% arvetest) ning et kuigi hageja tasus korrapäraselt kõik kommunaalmaksed alates 2012.a, siis kostja ei täitnud enda kohustusi. Nimetatud asjaoludest on võimalik välja lugeda, kas hageja tugineb mh sellele, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille alusel hageja oli kohustatud tasuma kostja eest kommunaalmaksed ja seejärel arvetest 50% tagasi nõuda. TsMS § 89 lg 1 ja 2 järgi võib teenuse osutamise lepingust tuleneva hagi esitada koha järgi, kus teenust osutati. Seega juhul kui kostja nõue tuleneb teenuse osutamise lepingust, siis saab hagi esitada ka Eesti kohtusse. Vajadusel saab kohus küsida hageja käest täpsustusi. TsMS § 97 lg 2 kohaselt kui samast asjaolust tulenevalt võib sama kostja vastu esitada mitu hagi, võib hagid esitada ka kohtusse, kuhu võiks esitada üksnes ühe või mõne samast asjaolust tuleneva nõudega hagi.
11.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtul oli õigus keelduda hagi menetlemisest TsMS § 3401 lg 2 alusel. Ringkonnakohus on ka varasemalt käesolevas asjas tehtud 18.01.2017.a lahendis märkinud, et juhul kui kohus leiab, et hagi menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, mida maakohus ei ole täitnud ka 25.01.2017.a määruses. Maakohus palus 15.12.2016.a hagi käiguta jätmise määruses mh täpsustada hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid ning nimetada neid kinnitavad tõendid. Asjaolude osas palus maakohus täpsustada, millal pooled väidetava kokkuleppe sõlmisid ning kuidas saab järeldada suulise lepingu olemasolu, kui pooled pidid sõlmima kirjaliku lepingu, kuid selleni ei jõudnud, ning millest järeldab hageja, et ta võis korterit kasutada. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolude selgitamata jätmine ei ole alus, et keelduda hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja toonud välja, et ta on kasutanud korterit suulise tasuta kasutamise kokkuleppe alusel alates 2012.a. Seega ei pruugi omada tähtsust, millal täpselt pooled kokkuleppe sõlmisid, seda juhul, kui lepingu olemasolu kui sellise õnnestub tõendada. Juhul, kui lepingu olemasolule tuginev lepingupool ei suuda esile tuua ja tõendada, millal täpselt leping sõlmiti, ei anna alust järeldada, et poolte vahel lepingut ei olnud, kui poolel õnnestub lepingu olemasolu muul viisil tõendada, näiteks selle läbi, et pooled lepingut täitsid. See, et hagis on välja toodud, et lepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tähenda seda, et lepingut ei sõlmitud suuliselt. Hageja on selgelt ka välja toonud, et korteri kasutamise õigus tuli poolte kokkuleppest. Samuti ei ole alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ka tõendite märkimata jätmine. Hageja ei pruugi suuta esitada kõikide asjaolude osas tõendeid, kuid see ei tähenda, et hagi menetlusse võtmisest saab keelduda. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231

4(5)

Tsiviilasi nr 2-16-18753 lg 2 lause 1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest 25.01.2017.a määruses toodud põhjendustel. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne lahendi tegemist, sh tuleb maakohtul teha uuesti vajalikud menetlustoimingud ja lahendada esitatud taotlused.

12.Maakohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja kodakondsust. Seega puudub vajadus ka koguda tõendeid selle asjaolu osas ning hageja taotlus tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldamata.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja