2-05-364/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

28.09.2004 informeeris hageja kostjat e-posti teel (lisa 4), et kuigi esialgne pakkumine oli tehtud kaatrile mõõtudega 8 x 2,8 x 2,3 m, siis see pakkumine ei kehti, kuna kaatri mõõtmed ei ole sellised nagu esialgselt deklareeritud. Uus pakkumine on 8022.- EUR ning selline arve ka esitatakse. Kaater väljastatakse kliendile Egiptuses peale esitatud arve tasumist. Nimetatud kirjale kostja ei vastanud. 28.09.2004 esitas hageja kostjale arve summas 125 517.- krooni (lisa 5). Nimetatud arve osas tegi hageja 30.09.2004 kostjale kreeditarve summas 34 766,80 krooni. Seega jäi hageja nõudeks kostja vastu 90 750,20 krooni. 29.10.2004 informeeris hageja kostjat e-posti teel (lisa 7), et kostja saadetis jõudis 28.10.2004 õhtul sadamasse, kuid kostjal on endiselt tasumata hageja arve XXX miinus kreeditarve XXX. Kaupa ei väljastata kauba saajale enne kui võlg on tasutud. Nimetatud e-kirjale kostja ei vastanud. 03.11.2004 edastas kostja hagejale temale edastatud e-kirja, mille kohaselt on kaatriga juhtunud õnnetus sadamas. Samal kuupäeval sai hagejale teatavaks, et transporditud kaater on põlenud (vt e-kirjad, lisa 8). Hageja teavitas põlengust koheselt EAS-i (lisa 9). Samal päeval informeeris hageja kostjat, et kaater on terminalis süttinud. See info on antud edasi ka kostja poolt kasutatavale EWA- , kes kostja poolt määratuna pidi teostama edasivedu koos kõigi kohalike formaalsustega Egiptuses. Nimetatud e-kirjas (lisa 10) palus hageja järjekordselt arve summas 90 750,20 krooni tasumist. Nimetatud e-kirjale kostja ei vastanud. 03.11.2004 koostati Egiptuses ülevaatuse aruanne seoses toimunud kaatri põlenguga (lisa 11), kus muuhulgas on märgitud, et mootori elektrijuhtmed olid endiselt akudega ühendatud. Kostja võttis hagejaga ühendust alles 12.11.2004 edastatud kirjaga, leides, et kuni ei ole selgunud ekspertiisi tulemused ei saa kostja ega ka hageja firma asuda seisukohale veotasude maksmise kohustuses (lisa 12). 23.11.2004 teatas EAS hagejale, et kaatri põlenguga seoses on teostatud ekspertiis ning EAS ei võta enda kanda kaatri ladustamise kulusid. Hageja edastas vastava e-kirja (lisa 13) koos sellele lisatud esialgse aruandega (lisa 14) kostja volitatud esindajale. Aruande kohaselt toimus põleng 02.11.2004 umbes kell kuus hommikul. Aruandes leiti, et võimalik süttimise põhjus oli kaatris tekkinud elektrilühis, kuna kaatri aku oli ühendatud. Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi 20.12.2004 kirjas nr 3088 (lisa 15) palus hageja tasuda kostjal lastiveotasu summas 90 750,20 krooni. 28.12.2004 kirjaga (lisa 16) keeldus kostja maksmast hagejale tasu ja ütles üles hagejaga sõlmitud lepingu. Hageja vastas nimetatud kirjale samal päeval faksiteatega (lisa 17), milles märkis, et hagejal on õigus teostada pandiõigust vaidlusalusele kaatrile. 29.12.2004 kirjas (lisa 18) kostja ei nõustunud hageja seisukohaga. Tuginedes VÕS § 82 lg 1, 3 ja 7 leiab hageja, et käesoleva vaidluse puhul on määrav asjaolu, et pooled leppisid kokku, et veoraha peab olema makstud enne kauba saabumist sihtkohta. Seega võis hageja nõuda kostjalt oma kohustuse täitmist enne kauba sihtkohta toimetamist ja mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingu ülesütlemine ei välista hageja nõuet (vt ka VÕS § 195 lg 5, § 189 lg 1, § 111 lg 1). Kuna kostja ei ole täitnud veoraha tasumise kohustust ja ei ole veoraha tasumise kohustuse täitmist pakkunud ning ei ole andnud tagatist ega kinnitanud, et ta oma lepingust tuleneva kohustuse täidab, võib hageja keelduda kostjale kaatri valduse üleandmisest. Veoraha tasumata jätmisega rikkus kostja lepingut. Hageja teatab, et juhul kui kostja täidab kõik lepingust tulenevad nõuded, siis annab kostja hagejale üle kaatri valduse. Slleks on kostja kohustatud tasuma hagejale veoraha summas 90 750,20 krooni, mis on eelduseks kaatri valduse üleandmisele. Kostja vastus hageja hagiavaldusele 90 750,20 kr veotasu nõudes (tlk 142-156)

07.02.2005 (dateeritud 04.02.2005) esitas hageja kostja vastu hagiavalduse 90 750,20 kr veotasu nõudes. Kostja ei tunnista esitatud hagi alljärgnevatel põhjustel. Hageja ja kostja sõlmisid e-posti vahendusel veolepingu kaubaks olnud kaatri transportimiseks Tallinnast Sharm el-Sheikhi, Egiptusesse. Pakkumused esitati hageja poolt 14.09.2004 ja 16.09.2004 ning nõustumus kostja poolt 20.09.2004. Veolepingu sõlmimise kuupäevaks tuleb lugeda kostja nõustumuse kuupäeva 20.09.2004. Veolepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja vedama kaatrit marsruudil Pirita, Eesti – Sharm el-Sheikh, Egiptus. Kostja kohustus tasuma veotasu 7145 EUR enne kauba saabumist kokkulepitud sihtkohta Sharm el-Sheikhi. Lepingu tingimuste kohaselt lepiti kokku kaatri vedamine 40` flat racki (haagise) peal (lisa 1 - foto). 23.09.2004 laadis kaatri omanik PJ kaatri hageja poolt etteantud haagisele (nn 40` flat rack) ning hageja sõiduk alustas kaatri transportimist Egiptusesse. 25.09.2004 väljastas hageja kombineeritud veokirja CBL (Combined Transport Bill of Lading) nr XXX (lisa 2), väljastas hageja 28.09.2004 kostjale ka veoarve nr XXX (hagiavalduse lisa 5) summas 125 517,03 krooni (8022 EUR), mis on 877 EUR võrra suurem kui veolepingus kokkulepitud hind 7145 EUR. Hinna erinevus tulenes kaatri mõõtudega seotud segadusest. 30.09.2004 kuupäeva seisuga väljastas hageja kostjale arve nr XXX (hagiavalduse lisa 6), millega vähendas kostja veomakse tasumise kohustust 34 766,75 kr võrra. Hageja soovis 20.09.2004 sõlmitud veolepingu tingimusi ühepoolselt muuta ja lõpetada vedu sadamas enne kokkulepitud sihtpunkti Sharm el-Sheikhis. Kuna kostja ei soovinud lepingut muuta, ei oma hageja poolt kostjale väljastatud 34 766,75 kr suurune kreeditarve muud õiguslikku tähendust, kui hageja ühepoolset soovi kostja veotasu suurust vähendada. 03.11.2004, 04.11.2004, 08.11.2004 ja 20.11.2004 väljastatud kahjuaktide (hagiavalduse lisad 11, 14) alusel on tõendatud kaatri põleng pärast hageja poolt kaatri veoks vastuvõtmist ja enne ettenähtud sihtpunktis üleandmist, st ajavahemikul, mil hageja veoks vastuvõetud kaatri eest kostja ees seaduse alusel vastutas. Ükski kahjuakt ei tõenda kaatri süttimist isesüttimise tagajärjel või muudel asjaoludel, mis hagejat põlengust põhjustatud kahju eestkostja ees vastutusest vabastaks. Siiski keeldus hageja kaatri edasitransportimisest kokkulepitud sihtpunkti ja nõudis alusetult kostjalt 90 750,20 kr veotasu maksmist. 12.11.2004 kuni 28.12.2004 püüdis kostja lahendada hagejaga esilekerkinud erimeelsusi rahumeelsel teel ja sel viisil, et pooled saaksid võimalikult suures ulatuses sõlmitud lepingut täita. Selgitavale kirjavahetusele lisaks esitas kostja hagejale 19.11.2004, 21.11.2004, 23.11.2004 ja 03.12.2004 konkreetsed nõudmised veo lõpetamise kohta ettenähtud sihtpunktis (lisad 3, 4, 5, 6). 20.12.2004 saatis hageja esindaja OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi kostja esindajale CMR OÜ-le nõude veotasu maksmise kohta (hagiavalduse lisa 15), millega hageja andis lõplikult mõista, et ta ei soovi lahendada vaidlust rahumeelsel teel ja lepingut täites. See asjaolu sundis kostjat kõrvaldama hageja ja kostja ebamäärase õigusliku seisukorra lepingust taganemise teel. 28.12.2004 saatis kostja hagejale avalduse lepingust taganemise kohta (hagiavalduse lisa 16). Ekslikult kasutas kostja lepingust taganemise avalduse tegemisel väljendit lepingu ülesütlemine. Kuivõrd lepingu erakorraline ülesütlemine saab toimuda üksnes kestvuslepingute suhtes, siis tuleb kostja ülesütlemise avaldust tõlgendada lepingust taganemise avaldusena VÕS § 188 lg 1 kohaselt. Juhindudes eeltoodust asjaoludest ei ole hagejal kostja vastu nõudeid. VÕS § 101 lg 1 p 4, § 114 lg 1 ja § 116 lg 1 ning lg 2 alusel kostja hagejaga sõlmitud lepingust taganenud. Kostja õigus lepingust taganeda on ilmne, sest hageja on selgesõnaliselt keeldunud kaatrit vedamast lepingus kokkulepitud sihtpunkti Sharm el-Sheikhi. VÕS § 186 p 5 ja § 188 lg 2 kohaselt on hageja ja kostja vaheline võlasuhe lõppenud. Kuivõrd kostja veotasu maksmise kohustus ei olnud kaatri jõudmisel sadamasse veel saabunud, siis puudub hageja nõudel lepingust või seadusest tulenev alus.

läheb kauba juhusliku hävimise risk üle teisele poolele, kui kaup on toimetatud kokkulepitud sihtkohta. Kuna vaidlusalune kaater oli toimetatud Egiptuses sadamasse FOT tarnetingimustel, siis läks sellega kostjale üle ka kauba juhusliku hävimise risk hetkest, mil kaup lossiti laevalt sadamas. Sarnane riski üleminek on ette nähtud ka Lloyds tarnetingimuse free out korral. Seega ei vastuta hageja vaidlusaluse kaatri põlemise eest Egiptuses sadamas asuvas terminaalis. Hageja esitatud raportid (vt hagiavalduse lisad 11 ja 14) kinnitavad, et kaatri süttimise põhjuseks oli elektrilühis, kuna kaatri aku oli ühendatud. Kuna kaatri põlengu põhjuseks oli esitatud raportite kohaselt kostja poolt kaatri akuklemmide lahtiühendamata jätmine, siis vastutab kaatri põlengu eest kostja. Väär on kostja seisukoht, et kuivõrd kostja esitas hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks (hagiavalduse lisa 16), mida kostja palub käsitleda avaldusena lepingust taganemiseks, ei ole hagejal kostja vastu nõudeid. Hageja leiab, et kostja poolt lepingust taganemine/lepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane, sest hageja ei ole lepingut rikkunud – hageja on vedanud vaidlusaluse kaatri vastavalt kokkulepitud ja konossemendis sätestatud tingimustele sadamasse. Kostjal puudusid seaduses või lepingus sätestatud alused lepingust taganemiseks või lepingu ülesütlemiseks VÕS § 188 lg 2 või § 195 lg 1 ja 2 mõttes. Samuti on väär kostja seisukoht, et poolte vahelisele õigussuhtele kohaldub CMR konventsioon. Kõnesoleval juhul olid pooled kokku leppinud mereveolepingus ning kaatri vedamises Egiptuses sadamasse, mistõttu CMR artikli 1 punkti 1 kohaselt ei kohaldu vaidlusalusele lepingule CMR. Asjaolu, et kaater oli kinnitatud veetavale alusele, ei tähenda, et tegemist oleks autotranspordiga. Hageja kohustus vedada kaupa piirnes kauba vedamisega meritsi Egiptuses sadamasse. Edasises vedamises autotranspordiga ei olnud pooled kokku leppinud. Väär on ka kostja seisukoht, et pooled sõlmisid ekspedeerimislepingu. Väljastatud konossemendid tõendavad hageja ja kostja vahel mereveolepingu sõlmimist. Seega on väär kostja väide, et hageja kui ekspedeerija vastutab kaatri põlengu eest. Kostja pidi tasuma hagejale kauba vedamise eest enne kauba saabumist sihtkohta. Kostja leiab, et seni kuni ei ole kaupa veetud sihtpunkti Sharm el-Sheikhi, ei ole kostjal kohustust hageja veotasu nõuet rahuldada. Selline kostja seisukoht ei ole loogiline: kui kaup oleks veetud sihtpunkti, ei saaks hageja nõuda veotasu enne kauba jõudmist sihtpunkti. GOÜ vastuhagi GOÜ (vastuhagis Hageja) ja COÜ (vastuhagis Kostja) sõlmisid e-posti vahendusel kaubaveolepingu (edaspidi Veoleping) kaubaks olnud kaatri transportimiseks Tallinnast Sharm el-Sheikhi. Pakkumused esitati kostja poolt 14.09.2004 ja 16.09.2004 ning nõustumus hageja poolt 20.09.2004. Hageja sõlmis kostjaga veolepingu hageja ja PJ vahel 20.09.2004 sõlmitud transpordilepingu täitmiseks (lisa 1). Transpordilepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja korraldama PJ kaatri BAYLINER 2655 vedamist Tallinnast Sharm el-Sheikhi. Pärast poolte vahel veolepingu sõlmimise osas kokkuleppele jõudmist, võttis hageja PJ ees endale lepingulise kohustuse vedu läbi viia. Pirital võttis kaatri vastu kostja alltöövõtja Novas OÜ esindaja Urmo Novikov, kes 24.09.2004 hommikul e-posti teel teatas kostja esindaja K Kile kaatri vastuvõtmisest ja segadusest kaatri mõõtudega (lisa 2). 25.09.2004 väljastas kostja kombineeritud vedamise veokirja CBL –Combined Transport Bill of Lading No XXX, millega kostja kinnitab 23.09.2004 kaatri vedamiseks vastu võtmist. Hagejale edastas kostja nimetatud veokirja faksi teel alles 23.11.2004 kell 17.08 (lisa 3) ning sarnase veokirja B/L-No: XXX ka e-posti teel (lisa 4). Kuna kostja poolt hagejale e-posti teel saadetud veokirjal B/L-No: XXX on dokumendi võltsimistunnused, taotles hageja 07.02.2005 kostja poolt hagiavaldusele lisatud lisa 3 (B/L-No: XXX) osas algdokumendi esitamist. 28.09.2004 teatas kostja oma e-kirjas hagejale veotasu tõstmisest kuni 8022.- EUR, mis on ekvivalentne 125 517.- krooniga (lisa 5) ning väljastas hagejale veoarve, mis tõendab samuti kostja poolt hageja tellimuse täitmiseks võtmist – st kaatri transportimist Tallinnast Sharm el5

1.Vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust omavad faktilise asjaolud Hageja hinnangul on tõendamist leidnud järgmised faktilised asjaolud: 14.09.2004 esitas hageja lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostjale pakkumise kaatri Bayliner (mõõtudega 8 x 2,8 x 2,3 ning kaaluga ligikaudu 3000 kg) vedamiseks Tallinnast Piritalt Egiptusesse Sharm el-Sheikhi tingimusel, et veoraha peab olema makstud enne kauba saabumist sihtkohta. Pooltevaheliste suuliste läbirääkimiste tulemusena teatas kostja hageja pakkumise aktsepteerimisest, märkides oma nõustumuses siiski, et veohind on kokkuleppeliselt 7 145.EUR, st faktiliselt esitas kostja muudatustega nõustumuse VÕS § 21 tähenduses. 20.09.2004 sõlmis kostja vastuhagist nähtuvalt kauba transpordilepingu Peter Järvesooga. 24.09.2004 selgus hagejale asjaolu, et kostja poolt edastatud kaatri mõõdud ei vasta tegelikkusele ning kauba tegelikud gabariidid on märkimisväärselt suuremad kostja poolt avaldatust, mis omakorda mõjutas otseselt pooltevahelise lepingu tingimusi, sh kokkulepitud veohinda marsruudil – Sharm el-Sheikh. Hageja teatas koheselt kostjale, et ei saa poolte vahel kooskõlastatud tingimustel vedu täies ulatuses teostada ning on valmis varem kokkulepitud tingimustel teostama üksnes kaatri mereveo sadamasse. 25.09.2004 väljastaski hageja kostjale veodokumendi CBL nr XXX, millest üheselt nähtub, et poolte vahel on saavutatud kokkulepe üksnes (mere)veo teostamiseks sadamasse, kusjuures analoogsed on ka Hapag-Lloyd poolt 25.09.2004 väljastatud konossemendile nr XXX kantud andmed. 27.09.2004 hageja ning EWAvahel toimunud elektronkirja vahetuse tulemusena ilmnes hagejale asjaolu, et tingituna kostja poolt esitatud ebaõigest kaatri gabariitidest kallineks vedu marsruudil – Sharm el-Sheikh kaks korda. Vastavast asjaolust teavitas hageja 28.09.2004 elektronkirja vahendusel kostjat ning informeeris, et algselt kokkulepitud veo teostamine oleks võimalik 877.- EUR võrra kõrgema veoraha eest. Kostja teatas, et ei soovi kasutada hageja teenuseid kaatri veo korraldamisel sadamast Sharm elSheikhi, mistõttu teatas hageja 30.09.2004 elektronkirjaga (lisa 3) EWA- , et hageja on vastutav veo eest üksnes kuni sadamani (Free Out tingimusel) ning edasiste toimingute iseseisvaks korraldamiseks on kostjale edastatud EWA- kontaktandmed. Asjaolu, et kostja võttis ühendust EWA- iga kaatri iseseisvaks transportimiseks sadamast Sharm el-Sheikhi, on tõendatud EWAesindaja hr Koheli 06.11.2004 elektronkirjaga (lisa 4), milles viimane märgib, et kostja on EWAiga veo korraldamise asjus ühendust võtnud, kuid veo teostamist seni tellitud ei ole. Asjaolu, et faktiliselt leppisid pooled (pärast kaatri tegelikest gabariitidest tulenevate lisakulude selgumist) kokku üksnes mereveo teostamises sadamani, tõendab ka see, et 30.09.2004 krediteeris (hagiavalduse lisa 6) hageja kostjale 28.09.2004 väljastatud arvet nr XXX (hagiavalduse lisa 5) 2 222.- EUR ulatuses, s o ülegabariidilise veo vedamise eest marsruudil Sharm el-Sheikh tasumisele kuulunud veoraha ulatuses. Kohtueelse kirjavahetuse käigus on kostja ise tunnistanud seda, et kaatri transport sadamast Sharm el-Sheikhi eeldas kostja poolt uue veo tellimist hagejalt, mis kinnitab hageja seisukohta, et pooled olid kokku leppinud üksnes kaatri vedamises sadamasse. 29.10.2004 saabus merevedu teostanud laev sadamasse ning 29.10.2004 lossiti kaater sadama konteinerterminaali platsile, millest hageja teavitas kostjat elektronkirja teel (hagiavalduse lisa 7) ning palus tasuda võlgnetava veoraha summas 90 750,20 Eesti krooni. 03.11.2004 edastas kostja hagejale EWA- ilt laekunud elektronkirja (hagiavalduse lisa 8), mille kohaselt oli kaater 02.11.2004 hinnanguliselt kell 06.00 süttinud ning tules kahjustada saanud (hagiavalduse lisa 14).

6.Hageja ei ole esitanud kostjale ega kohtule mistahes võltsimistunnustega dokumente Kostja vastuhagis esitatud seisukoht, justkui oleks hageja edastanud kostjale elektronkirjaga võltsimistunnustega konossemendi nr XXX (vastuhagi lisa 4), on arusaamatu ning meelevaldne. Hageja kinnitab, et ei ole vaidlusaluses konossemendis sisalduvat mistahes informatsiooni kostja eest varjanud ega seda „valge markeriga üle värvinud“. Kostjale on edastatud kõnesolev dokument sellisel kujul, nagu see hagejale laekus. Tarbetute vaidluste vältimiseks esitab hageja laevaomaniku GmbH poolt 25.09.2004 väljastatud konossemendi (mereveo lastikirja) nr XXX algdokumendi kujul Tallinna Linnakohtu istungil tutvumiseks. Hageja palub: 1) jätta GOÜ vastuhagi COÜ vastu kaotsiläinud kauba eest hüvitise summas 430 000.- Eesti krooni nõudes täies ulatuses rahuldamata; 2) rahuldada COÜ põhihagi GOÜ vastu võlgnevuse summas 90 750,20 Eesti krooni täies ulatuses ning mõista GOÜ-lt COÜ kasuks välja 90 750,20 Eesti krooni; 3) mõista GOÜ-lt välja menetluskulud, sealhulgas COÜ kulud õigusabile EAS kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest EAS jääb oma seisukoha juurde, et kindlustusvõtja ei ole täitnud kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid ning on sõlminud veolepingu vedajaga, kellel puudus ekspedeerija vastutuskindlustusleping. Kui kindlustusandja oleks olnud teadlik, et Getren Logistic OÜ-l puudub kehtiv ekspedeerija vastutuskindlustusleping oleks kindlustusandja keeldunud veosekindlustuslepingut sõlmimast. Vastavalt Londoni Kindlustusandjate Instituudi (ILU) klauslite CL 252 ICC (A), 1/1/82 klausli 16.2 tingimuste kohaselt peab kindlustusvõtja tagama kindlustusandja regressinõuet vedajate või muude isikute vastu. Kindlustusandjale ei ole siiani esitatud dokumente, mis tõendaksid, et kindlustusvõtja poolt on tagatud regressinõue vedajate või muude isikute vastu kahju toimumise kohas kehtiva seaduse, tava ning praktika kohaselt. Seega on kindlustusandja regressinõue jäänud tagamata. Ka nimetatud asjaolu vabastab kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest. Mootorkaatri põlengu ekspertiisiaktis nr 10A/11/04A (lisa 6) peatükis „põlengu põhjused“ leiab

ekspert, et kuna mootorkaatri elektritoite juhtmed olid ühendatud elektriallikaga (aku), siis selle tõttu oli tekkinud lühis, mis oli põlengu põhjuseks. ILU klauslite CI 252, OCC(A), 1/1/82 klausli 4.3 tingimuste kohaselt ei kata kindlustus kahjusid, kadumist või kulusid, mis on tingitud veose ebapiisavast või sobimatust pakkimisest või selle ettevalmistamisest. Klausli 4.3 kohaselt loetakse „pakkimise“ juurde kuuluvaks ka veose lastimist konteinerisse või transpordivahendile, kui selline lastimine teostatakse enne kindlustuse kehtima hakkamist või kindlustusvõtja või tema nimel tegutsevate isikute poolt. Seega kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kuna: 1) lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja ei informeerinud kindlustusandjat asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmimise tingimuste osas; 2) kindlustusandja regressinõue on jäetud tagamata; 3) veos on pakitud ebapiisavalt või sobimatult. Kindlustustingimuste C100.2002 p 20.4.2 kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitise maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja rikub kindlustuslepingus toodud kohustusi. Lähtudes eeltoodust on EAS otsustanud jätta kindlustusvõtja taotluse kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata. EAS-i 10.04.2006 vastus GOÜ vastuhagile (tlk 293) Kolmas isik nõustub hageja (vastuhagi suhtes kostja) poolt esitatud vastuväidetega ning leiab, et COÜ ei ole vastutav kahju eest, mille hüvitamist endale nõuab GOÜ. Kolmanda isiku täiendava vastuväite kohaselt vaidlusaluse huvipaadi Bayliner 2655 Ciera numbrimärgiga AMA-770 omanikuks kahjujuhtumi toimumise hetkel ehk 02.11.2004 oli Ü AS. Seega sai kahju tekkida ainult Ü AS-ile, kui kahjustatud vara omanikule. GOÜ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et see kahju (430 000.- krooni) oleks temale tekkinud või et tema oleks selle kahju tänaseks hüvitanud ning selle läbi asunud kahju kannatanu asemele õigussuhtes hagejaga. GOÜ-l lasub kohustus tõendada nõudeõiguse olemasolu summas 430 000.- krooni. Asjaolu, et GOÜ-le on esitatud PJ nõue summas 430 000.- krooni, ei tõenda seda, et GOÜ-le on läinud üle Ü AS-ile kuuluv kahjude hüvitamise nõue. Kolmanda isiku hinnangul ei ole esitatud vastuhagi põhjendatud ja see ei kuulu rahuldamisele. Tunnistaja K K( K) ütlustest ilmneb, et GOÜ (edaspidi Kostja) soovis vedada kaatrit Eestist Egiptusesse ja küsis tunnistajalt hinnapakkumist veo korraldamiseks. Hinnapakkumine oli küsitud konkreetsele kaatrile konkreetsete mõõtmetega. Tunnistaja arvates pidi kaatri kõrgus olema 2,3 meetrit, millest lähtuvalt tegi tunnistaja kostjale hinnapakkumise kaatri veoks Tallinnast Sharm el-Sheikhi. Pärast kaatri laadimist veokile märkas autojuht, et tõenäoliselt ei ole mõõtmed korras ning ülemõõtmisel selgus, et kaatri kõrgus on enam kui 2,3 meetrit. Kui mõõtmed osutuvad suuremaks, siis võib juhtuda, et mõõtmed ületavad seadusega ette antud gabariite. Tunnistaja informeeris sellest kostjat ja teatas veohinna muutumisest. COÜ Egiptuse partner oli sunnitud kasutama kaatri veoks madalamat veovahendit ehk haagist, mis on tunduvalt kallim kui tavalised transpordivahendid. Tunnistaja informeeris suuliselt kostjat hinna suurenemisest. Kuivõrd hr Rahula oli kohapeal käinud ja silma järgi mõõtes leidnud, et kaatri mõõtmed on õiged, vaidlustas ta kaatri mõõtmed e-kirjaga. Mõõtmisel mõõdulindiga, mis toimus pärast seda, kui kostja esindajad olid maha võtnud kaatri kaare, näitas mõõtmine, et kaatri kõrgus on 3,1 meetrit. Mõõtmine ei olnud teostatud tunnistaja poolt. COÜ seisukoht oli, et 3,1 meetri kõrgust kaatrit sama hinna eest Sharm el-Sheikhi vedada ei saa ning sellest informeeriti ka kostjat. Kostjale tehti ettepanek toimetada kaater sadamasse ning edasise autoveo Sharm el-Sheikhi korraldaks kostja ise. Lõpuks kostja sellega ka nõustus. Nõusoleku andis TRja küsimust arutati telefoni teel. Pärast seda palus kostja soovitada firmat, kes Egiptuses tegeleb autovedudega, soovitati EWA- . 3 päeva pärast kaatri jõudmist sadamasse kaater süttis. Kostjat informeeris sellest EWA-Grupp. Veoraha nõudmisel enne kauba kohaletoimetamist on välja kujunenud praktika, et raha makstakse enne viimast veoetappi. Kui raha ülekandmist ei toimu, siis ei saa kaupa kliendile üle anda. Kaup jääb sellisel juhul seisma ja seisupäevade eest nõutakse ka lisaraha. Tasumist ei ole

toimunud, kuid see oleks pidanud toimuma sadamas. Kauba väljaandmise korralduse saab anda vaid COÜ. Tunnistaja ettepanek kostjale oli, et ehk soovib kostja ise korraldada edasist vedu sadamast Sharm el-Sheikhi. TRvastas tunnistaja ettepanekule „olgu“. COÜ ei seadnud kostjat ühepoolselt fakti ette, et nad ei soovi kaatrit sadamast edasi vedada, vaid oleksid olnud nõus edasiveoga, kui kostja oleks seoses kaatri teistsuguste mõõtmetega nõustunud uue hinnapakkumisega. Tunnistaja Gunnar Eelmäe ütluste kohaselt ajavahemikul 14.09. kuni 20.09.2004 sõlmis GOÜ esindaja TRCOÜ-ga veolepingu kaatri veoks Tallinnast Sharm el-Sheikhi. Läbirääkimisi veo kohta pidas TR. Tunnistajal K Kiga kontakti ei olnud. Kogu info pärineb meilidelt GOÜ-le. Kuna tunnistaja töötab TRga ühes kontoris, siis suuremaid asju nad arutavad omavahel. GOÜ-s töötas juhtumi ajal TR, raamatupidaja ja tunnistaja. Sharm –el Sheikhi ei ole nad vedu kunagi korraldanud. Kaup laaditi peale 23.09.2004 Pirital. Laadimise juures viibis TR. Kaatri pealelaadimisel tekkis lahkheli kaatri väidetava kõrguse osas. Olukord lahendati TRja kaatri omaniku Peeter Järvsoo tegevuse tulemusena. Kaatrilt eemaldati kaatri kõrgem konstruktsioon, millega tagati kaatri nõutud kõrgus. Lepiti kokku, et kaatri ülemõõtmine toimub sihtkohas Sharm el-Sheikhis. Kokku leppisid TRja K K. Kokkuleppest teavitas tunnistajat TR, kes teatas, et probleem on lahendatud. Kaater laaditi ümber 25.09.2004 Muuga sadamas. Kuna tunnistaja Gunnar Eelmäe ütluste kohaselt ei ole ta ise kauba peale laadimisest ega kaatri kõrguse osas tekkinud lahkhelide lahendamisest osa võtnud ning teab nimetatud asjaoludest vaid TRjutu järgi, siis hindab kohus tunnistaja Eelmäe ütlusi kui TRütlusi. Pooltevahelise lepingu õiguslik kvalifikatsioon, uuritud tõendid, kohtuotsus 04.02.2005 esitas COÜ hagiavalduse (edaspidi nimetatud hageja) hagiavalduse GOÜ (edaspidi nimetatud kostja) vastu 90 750,20 krooni nõudes. 18.11.2005 esitas kostja vastuhagi avalduse hageja vastu kahjuhüvitise summas 430 000.- krooni nõudes. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadest nähtuvalt soovivad vaidluse osapooled kvalifitseerida nende vahel kaatri vedamiseks saavutatud kokkulepet: 1) lepinguna mereveo teostamiseks; 2) veolepinguna CMR konventsiooni tähenduses; 3) ekspedeerimislepinguna. CMR konventsiooni kohaldamine eeldab, et üheaegselt on täidetud kõik CMR artikli 1.1 sätestatud tingimused s o: 1) kaubavedu toimub sõidukiga CMR konventsiooni artikli 1.2 tähenduses; 2) kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht asuvad erinevates riikides, millest vähemalt üks riik peab olema ühinenud CMR konventsiooniga; 3) kaubavedu toimub tasu eest. Kuna käesoleval juhul ei ole täidetud esimene ning peamine CMR konventsiooni kohaldamise eeldus, siis puudub ka õiguslik alus ning võimalus CMR konventsiooni kohaldamiseks. Asjaolu, et platvormkonteiner toimetati pealelaadimiskohast Piritalt lähtesadama (Muuga sadam) territooriumile autotranspordiga, ei muuda toimunud vedu autoveoks CMR konventsiooni tähenduses, sest sellisel juhul ei ole täidetud CMR konventsiooni kohaldamise teine eeldus, st kauba vastuvõtmise (Pirita) ja üleandmise (Muuga) koht ei asu erinevates riikides. KMSS § 25 kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku või kahjustamise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni, kusjuures vastavalt KMSS § 23 p 2 on kaup saajale üle antud, kui kaup on lastiveolepingus ettenähtud juhul sihtsadamas saajale kättesaadavalt ladustatud või hoiule antud. VÕS-i ekspedeerimislepingut reguleerivatest sätetest ning EEA üldtingimustest tulenevalt on ekspedeerija vastutus reguleeritud analoogiliselt. Ka ekspedeerija vastutab kauba kaotsimineku, kauba väärtuse vähenemise ja kauba kahjustumise eest kauba veoks ülevõtmise ja kohaletoimetamise vahelisel ajal, st kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. Käesoleva vaidluse puhul on määrav asjaolu, et pooled leppisid kokku, et veoraha peab olema

tasutud enne kauba saabumist sihtkohta. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist (VÕS § 82 lg 7). Kostja on rikkunud veoraha tasumata jätmisega lepingut ning hagejal on tekkinud nõue kostja vastu lepingu täitmiseks ning veotasu summas 90 750,20 krooni sissenõudmiseks (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega võib hageja endiselt nõuda kostjalt lepingust tuleneva veoraha tasumise kohustuse täitmist. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei ole täitnud veoraha tasumise kohustust ega veoraha tasumise kohustuse täitmist pakkunud või andnud tagatist või kinnitanud, et tema oma lepingust tuleneva kohustuse täidab, võib hageja keelduda kostjale kaatri valduse üleandmisest. Kostja tuginemine kaatri väidetavale kaotsiminekule ei ole asjakohane. Kaater asub alates 29.10.2004 sadamas ning kaatri asukoht on kostjale teada. Kaatri kättesaamine on kostjale teadaolevalt vaid sõltuvuses veoraha tasumisest hagejale. KMSS § 25 kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku või kahjustamise eest, mis on toimunud kauba vedamiseks vastuvõtmisest kuni kauba üleandmiseni. KMSS § 23 p 2 kohaselt kaup on saajale üle antud, kui kaup on käesoleva seaduse § 20 lg 4 p 1 nimetatud juhul või muul lastiveolepingus ettenähtud juhul sihtsadamas saajale kättesaadavalt ladustatud või hoiule antud. Kohus leiab, et kuna pooled sõlmisid veolepingu kaatri vedamiseks sadamasse Free Out tingimusel ning arvestades asjaoluga, et puudub vaidlus, et kaater on 29.10.2004 nõuetekohaselt toimetatud sadamasse, siis lõppes hageja vastutus nii KMSS, CMR konventsiooni kui ka VÕS-i kohaselt 29.10.2004.