Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.juunil 2006.a. Tallinnas, Kentmanni tn kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-14162 ( tsiviilasja nr enne 01.01.2006.a. 2/220-7469/05
Tsiviilasi
EÜ(pankrotis) hagi L.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende hageja EÜ hageja lepinguline esindaja S.M esindajad kostja L.R kostja lepinguline esindaja M.P
Hagi rahuldada. Välja mõista L.Rlt EÜ( pankrotis) kasuks 943,78 krooni võlgnevuse katteks ja 100 krooni kohtukulude katteks riigituludesse. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 30.06.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt korraldas hageja Tallinn haldamist, sh elamu hooldamine ja elamu varustamine kommunaalteenustega. 26.10.1998 registreeriti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris elamuühistu ning EÜlõpetas viidatud elamu haldamise. Hageja raamatupidamise andmetel jättis kostja kommunaalteenuste eest 2370.42 krooni tasumata. Võlgnevus tuleneb 1998.a. novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998.a oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998.a. ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt nimetatud summa välja mõista. 22.09.2005.a. esitas hageja täiendatud hagiavalduse, kus selgitas, et elanikele esitati makseteatisi ajalise nihkega, s.t. näiteks augustis osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve septembris, septembris osutatud kommunaalteenuste eest oktoobris ja oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest novembris jne. Kostja võlgnevus hageja ees tuleneb 1998.a. augustist kuni oktoobrini (
oktoober kaasa arvatud ) osutatud kommunaalteenuste eest määratud maksete vähemtasumaisest. Hageja märgib täiendavalt, et hageja ei nõua kostjalt 1998.a. novembri eest kommunaalteenuste võlgnevust. Kostja ei ole võimalikku tasaarvestuse nõuet pankrotimenetluses ettenähtud korras esitanud. 06.02.2006.a. vähendas hageja nõuet 976.65 krooni võrra, võttes soojamõõtja paigaldamise osas tasaarvestuse omaks ja leides, et 353,15 krooni on kostjal tasutud, paludes seega kostjalt välja mõista täiendava seisukoha kohaselt 943,78 krooni 1998.a. oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest määratud makse võlgnevuse. Hageja ei nõua kostjalt eraomandi vormistamise tasu. Kostja vastus Kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidles kostja hagile vastu Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning leidis, et nõue on tõendamata. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et tal on hageja suhtes tasaarvestusnõue. Kostja tasus hagejale soojamõõturi paigaldamise eest 976.65 krooni ja eraomandi vormistamise eest 450 krooni, kuid hageja ei ole soojamõõturi osas kulutusi kandnud ning eraomandit vormistanud. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Kostja täiendavate kirjalike vastuste kohaselt leiab, et hagejal ei ole õigust hagi esitada, kuna tal puuduvad KÜ volitused nõude esitamiseks elamu korteriomaniku vastu, sest alates 01.11.1998.a. hakkas vastavale elamule haldus- ja kommunaalteenuseid osutama KÜ .KÜ pidi kohtuotsuse alusel hiljemalt 26.11.1998.a. kirjaliku akti alusel üle andma elamu , samuti üleantava elamu ja osamaksudega seonduvad varalised õigused ja kohustused. Kostja seisukoha kohaselt on kostjal hagejale ettemaks 353,16 krooni, mille eest ei ole hageja teenust saanud. Kohtu põhjendused Kohus, uurinud toimiku materjale, hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja korraldas elamu haldamist. 26.10.1998.a. registreeriti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris elamuühistu , milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust. Kohus ei nõustu kostja väitega selle kohta, et hagejal ei ole õigus kostja vastu nõuet esitada, kuna elamu tuli hiljemalt 26.11.1998.a. kirjaliku akti alusel elamuühistule koos üleantava elamu ja osamaksudega seonduvate varaliste õiguste ja kohustustega. Kohus leiab, et kohtule esitatud Tallinna Linnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2/3/25-1519/99 ning ka eluruumide erastamise seaduse § 21-9 sätetest nimetatu ei tulene. Vastava kohtuotsuse p 5 kohustab EÜ üle andma EÜ-le elamuühistu osamaksude omanike ( liikmete) nimekirja koos vastavate osamaksude suurustega 10.03.1999.a. seisuga ning otsused osamaksude ümberhindamise kohta alates EEK asutamisest. Eelnimetatud kohtuotsusega kohustati küll EK ( EÜ õiguseelneja) üle andma kogu elamuühistu puudutav dokumentatsioon, kuid osamaksudega seonduvate varaliste õiguste ja kohustuste üleandmine kohtuotsuses ei sisaldu. Ka leiab kohus, et kostja tuginemine eluruumide erastamise seaduse § 21-9 ei ole põhjendatud, kuna nimetatud seaduse säte jõustus alles 29.11.2000.a. Seega on kohus seisukohal, et kostja antud vastuväited hagile on põhjendamatud. Kohtu hinnangul on kostja võlgnevuse suurus 1998.a. oktoobrikuu eest hageja ees ja teenuste kostjale vahendamine kohtule esitatud lepingute, arvestusdokumentide, samuti esitatud koondtabeli ning arvetega tõendatud. Ka kostja ise märkis 18.jaanuaril 2006.a. toimunud kohtu korraldaval istungil, et 1998.a. oktoobri eest tasus ta makseid teisele asutusele ( tl 84). Mingeid
dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kostjal oleks hageja ees ettemaks, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks esitanud kostjale nõude eraomandi vormistamise tasu osas summas 450 krooni, mille kostja väidetavalt tasaarvestas. Kuigi hageja kostjalt antud summat ei nõua, peab kohus vajalikuks selgitada alljärgnevalt tasaarvestamisse puutuvat. TsK § 234 kohaselt lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega. Tasaarvestamiseks on küllaldane ühe poole avaldus. Kohtule vastavasisulist avaldust esitatud ei ole. PankrS § 99 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosolekul ja PankrS § 103 sätestatud korras. Halduri andmetel ei ole kostja poolt viidatud tasaarvestuse nõuet võlausaldajate üldkoosolekul kaitsmiseks esitatud. Seega on jäänud kostja väidetav tasaarvestuse nõue PankrS mõttes kaitsmata ning ei oleks viidatud põhjusel õigustatud. VÕSRS § 23 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1. juulit 2002. Arvestades võla tekke aega lähtub kohus seega TsK-s sätestatust. TsK § 477 lg 1 järgi, kui isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Eeltoodut kogumis arvestades kuulub hagi rahuldamisele ning 943,78 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMSRS § 3 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada nimetatud seaduse kuni 01.01.2006. a kehtinud redaktsiooni. Riigilõiv jääb TsMS § 60 lg 1 nimetatud redaktsiooni alusel kostja kanda, kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Riigilõiv tuleb välja mõista riigituludesse, kuna hageja oli Tallinna Linnakohtu 17.08.2005.a. määrusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt on riigilõiv rahuldamisele kuulunud nõudelt 100 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.