2-16-12745/41 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.Xxxx(hageja) esitas 24.08.2016 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja kaasomandis 4/6 kinnistust asukohaga Xxxx Tallinn, katastritunnus xxxx(kinnistu), millest 3/6 mõttelisest osast kuulus hagejale ning 1/6 mõttelisest osast kuulus kostjale (omandamise alus 15.09.2006 ja 03.03.2008 sõlmitud asjaõiguslepingud). 23.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja Swedbank AS-iga laenulepingu nr xxxx(laenuleping). Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenulimiidiks 95 920 eurot, lepingu p-i 2.2 kohaselt oli laenulimiidi kasutamise sihtotstarve 4/6 suuruse mõttelise osa kinnistust ost. 13.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa, millega refinantseeriti kostja laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused 31 996 euro ulatuses. Peale laenulepingu lisa sõlmimist oli laenulimiit 127 925 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 08.08.2008, mis lahutati 08.11.2013. 17.11.2015 sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi kaasomandi lõpetamise osas tsiviilasjas nr 2-15-5375. Kompromissi alusel andis kostja nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks hagejaga selliselt, et kinnistust kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa kaasomandist anti üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulus hageja ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist. Kompromissi p-s 1.2 leppisid osapooled kokku, et hageja võtab kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes Swedbank AS-i ühelt poolt ning hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kompromissi sõlmimise päevaks täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot. Hageja leiab, et laenulepingust tulenevad kohustused on poolte solidaarkohustused. Kostja ei tasunud omapoolseid makseid, väljaarvatud mõnel juhul. Hageja esitas 01.04.2014 kostjale kirja, kus kinnitas, et hageja on siiani kandnud kõik kohustused laenumaksetega seonduvalt ja keeldub seda edaspidi tegemast. Kostja tasus peale eelnimetatud kirja saamist osaliselt laenumakseid pangale, kuid lõpetas omapoolse kohustuse täitmise, mille tagajärjel Swedbank AS saatis 29.10.2014 võlateatise. Hageja tasus pangale kostja poolt tekitatud võlgnevuse ja jätkas laenumaksete tasumist. Alates 08.11.2013 kuni tsiviilasjas nr 2-15-5375 kompromissi jõustumiseni on hageja tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi 9170,85 euro ulatuses, millest 4585,43 euro ulatuses on hageja tasunud kostja laenulepingust tulenevaid nõudeid. Seega on kostja võlgnevus hageja ees koos viivisega kokku 5376,78 eurot, millest 4585,43 eurot on põhivõlgnevus ning 791,35 eurot viivis.

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad kostja vastu laenulepingust tulenevad nõuded. Hageja ja kostja omavahelisest sisesuhtest tulenes, et hageja tasub kõik laenulepingust tulenevad kohustused, sest selliselt tasus hageja oma kinnistu kaasomandi osa eest, mis oli suuremas osas soetatud kostja rahaliste vahendite arvelt. Just seepärast kinnitas hageja ka 03.03.2008 asjaõiguslepingu p-s 2.2.1, et „kingisaaja on lepingu eseme kaasvaldajana teadlik lepingu eseme suurusest, piiridest, tehnilisest ja ehituslikust seisukorrast, samuti lepingu esemega seonduvatest võimalikest rahalistest kohustustest kolmandate isikute ees ning kohustub need ise tasuma, nõudmata seejuures talle tekkivate kulude hüvitamist kinkijalt.“ Tegemist oli seltsinglaste vahelise suhtega, milles hageja võttis kohustuse tasuda kõikide kinnistuga seotud kohustuste eest ainuisikuliselt, sest selliselt panustas hageja seltsingvarasse. Kõik kohustused, mille täitmist hageja hagiavalduses käesolevas tsiviilasjas kostjalt nõuab, on seotud kinnisasjaga, mille osas on pooltel sõlmitud nii notariaalne kokkulepe kui ka kohtulik kompromiss, et hageja kannab need kohustused ise. Seega ei ole hagejal kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 alusel laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja ja kostja vahel 03.03.2008 sõlmitud asjaõiguslepingu p 2.2.1 kohaselt puudub hagejal kostja vastu ka kinnistuga seotud kuludest tulenev nõue. Lisaks ei kasutanud kostja kinnistut alates 2013. a septembrikuust ning hageja vahetas kostja teadmata ära kinnistu lukud, millest tulenevalt puudus kostjal kinnistule ka ligipääs. Seega on alates 2013. a hageja kasutanud kinnistu kaasomandi osa ainuisikuliselt ehk hageja on saanud kinnistu kaasomandi osa ainuvalduse eest kasutuseeliseid. Lisaks leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja ja kostja vahel on tsiviilasjas nr 2-15-5375 olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Maakohtu põhjendused

17.25.08.2016 määrusega on kohus andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud hageja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 525 eurot tasumisest (kd I tl 8283). 18.01.2017 määrusega on kohus andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (kd II tl 33-34). Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 264 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates on põhjendatud määrata kindlaks tasu 120 eurot (sh käibemaks). Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi ja 30 min (5 tundi kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine ja 30 min istungil osalemine), nagu on märgitud õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluses. Kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks ei saanud kuluda nimetatud aega. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi, mille eest tuleb justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused" § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 esimese lause kohaselt maksta 120 eurot (sh käibemaks). TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud, so riigilõiv summas 525 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 120 eurot, kokku 645 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.