Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

PAGE

2-05-24557

I.HAGIAVALDUSE SISU

25.05.2005 toimus Tartus liiklusõnnetus, kus X, juhtides sõidukit Volvo 340 reg märgiga 291 AJK, põhjustas liikluskahju sõiduki Audi A4 reg märgiga 829 TFF omanikule. Liikluskahju põhjustaja X lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Ergo Kindlustuse AS poolt on kindlustushüvitusena liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 11 653 krooni, millele lisanduvad kantud käsitluskulud summas 1747,95 krooni, s.o kokku summas 13 400,95 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 sätestatu alusel esitas Ergo Kindlustuse AS regressinõude kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kunas sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. § 48 lg 3 alusel nõuti regressinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja pretensiooni jättis kostja rahuldamata. Hageja palub kohtus tunnistajana üle kuulata Y. Hageja palub mõista kostjalt välja 13 400,95 krooni ning kohtukulud (tl 2-5). II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja vastuväited olid järgmised: 25. mail 2005.a toimus Tartus Turu – Riia tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada Y kuuluv sõiduauto. Kostja juhtis nimetatud päeval V.A. kuuluvat sõiduautot Volvo 340 ning ümberreastumisel ei märganud kõrvalreas liikunud sõiduautot Audi. Toimus kerge kokkupõrge tema juhitava sõiduki tagumise vasaku ning Audi esimese parempoolse nurga vahel, mille tagajärjel Audi esimene kaitseraud purunes täielikult. Kostja selgitab, et tema kokkupõrget ei märganud ning jätkas sõitu. Umbes 15 minutit hiljem peatasid teda politseinikud ja ta sai teada toimunud liiklusõnnetusest. Politsei fikseeris Volvo 340 vigastused ja vormistas väärteoprotokolli. 15. juunil 2005.a karistati kostjat Liiklusseaduse § 74’17 rikkumise eest rahatrahviga. Liiklusseaduse § 74’31 järgi kvalifitseeritava väärteo menetlus lõpetati, kuna kohtuväline menetleja leidis liiklusõnnetuses osalenud isikute seletusi ja Volvo vigastusi arvestades, et kostja võis liiklusõnnetuse toimumist mitte märgata ja seega ei lahkunud sündmuskohalt tahtlikult. Kostja toob välja asjaolu, et hageja ei ole oma hagis pidanud vajalikuks märkida, milliseid kehtivaid õigusakte kostja rikkus. Samuti on kostja märkinud, et kindlustusjuhtumi menetlemine Ergo Kindlustuse AS poolt on toimunud ebaobjektiivselt ning asjas kogutud tõendeid arvestamata. Soovides kindlustada regressiõigust väidab hageja, et kokkupõrge toimus Volvo esimese vasakpoolse ja Audi esimese parempoolse nurga vahel. Sellest eeldusest lähtudes on fikseeritud ka Volvo vigastused. Tähelepanuta on jäetud aga, et tegemist oli vanade roostejälgedega kriimustustega, mille tekitas auto omanik V.A. juba mitu aastat enne toimunud liiklusõnnetust. Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna liiklusõnnetuse aktis 25.05.2005 nr 266 on Volvo 340 (esimese osaleja) kahjude all selgesõnaliselt kirjeldatud: „mükse jälg taga vasakul stangenurgal ja küljel“, millega tutvumist on kinnitanud oma allkirjaga ka kannatanu Y. Nimetatud vigastus langeb kokku liiklusõnnetuses osalejate seletustega toimunud kokkupõrke asjaolude kohta. Kostja kinnitab, et tema lahkumine sündmuskohalt ei olnud tahtlik vaid oli tingitud asjaolust, et PAGE

2-05-24557 ta ei saanud toimunust aru. Ristmiku kõrval asuval ehitusplatsil käis töö, seal töötati mehhanismidega, müra oli kõrgendatud, kostja juhitud autos mängis raadio. Süü puudumist kostja tegevuses kinnitab ka kostja väitel asjaolu, et ta ei püüdnud liiklusõnnetuses osalenud autot varjata ega peita ning jätkas samal õhtul liiklemist, kuni politsei tema juhitud auto kinni pidas. Põhjust sündmuskohalt lahkumiseks ei olnud, kuna kostja oli sündmuse ajal kaine, auto oli tehniliselt korras ja kindlustatud. Kõike eeltoodut on kostja püüdnud selgitada ka hagejale, esitanud oma vastuväited ning palunud Ergo Kindlustuse AS esindajatelt täiendavaid materjale. Hageja ei ole käitunud tema, kui oma kliendi suhtes heast tavast lähtudes ning on püüdnud iga hinna eest saavutada tagasimakset. Selle eesmärgi saavutamiseks on viivitatud kostjale materjalide väljastamisega ning esitatud enne läbirääkimiste lõppu kohtusse hagi. Hagi esitamisel on hageja lisatud tõendite valikul esitanud vaid neid materjale, mis viitavad tema tagasinõudeõigusele ning jätnud kajastamata need tõendid, mis kinnitavad kostja süü puudumist (kohtuvälise menetleja otsus, liiklusõnnetuse skeemid jms). Kostja palub kohtumenetluse käigus tunnistajatena üle kuulata R.L. ja V.A.. Kostja palub jätta Ergo Kindlustuse AS hagi täielikult rahuldamata ja panna kõik asjas kujunevad kohtukulud hageja kanda. Pooled esitasid järgmisi kirjalikke tõendeid:

III Kohtuistung Tunnistaja Y andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta sõitis 2005.a mai kuul, täpset päeva ei mäleta, kella 19-20 paiku vasakpoolses reas liikudes Riia mäest alla. Antud hetkel oli väljas valge ja selge ilm, vihmane ei olnud. Ta nägi, et paremapoolses reas, temast umbes poole autopikkuse võrra eespool liigub Volvo. Ootamatult, 7-10 meetri kaugusel ristmikust sõitis Volvo ilma eelnevalt suunda näitamata tunnistaja sõidurajale, vasaku nurgaga ette. Tunnistaja üritas enda sõnul pidurdada, aga ei jõudnud avariid ära hoida, sest Volvo sõitis liiga järsku. Tunnistaja hakkas pidurdama kui nägi punast tuld. Samaaegselt sõitis Volvo tema ritta ja peale kokkupõrget sõitis Volvo juht vahepeal peatumata kohe edasi ristmikule ning pööras sealt vasakule. Ristmikule sõitmise ajal põles fooris roheline tuli. Kokkupõrke tagajärjel lõhuti Audil ära esiosa, parem esitiib oli kriimustatud. Kõik klambrid olid ära lõhutud. Pamper kukkus auto küljest ära, seda nägi ka Volvot juhtinud isik kuid ta sõitis edasi, ega jäänud seisma. Volvos oli avarii toimumise ajal tütarlaps ja juht. Tunnistaja autos oli kolm isikut. Peale avariid käis

PAGE

2-05-24557 politseis ja Ergo kindlustuses. Ergo kindlustuses autot pildistati ja vaadati kõike järgmisel päeval. Seletusi politseile andis. Õnnetuse toimumisest oli tunnistaja oma ütluste kohaselt šokis.

Tunnistaja R.L. ütlustest nähtub , et avarii toimus Riia ja Vabaduse pst. ristil. Avarii toimumisest kuulis ta politseilt, kes nende auto kinni pidas. Politsei ütles, et on toimunud liiklusõnnetus. Teab ainult seda, mida politsei ütles. See, avarii tuli üllatusena. Politsei vaatas autot ja tegi pilte. Tunnistajale ei öeldud, kas nad leidsid avarii jälgi. Autol olid mingid väiksed mõlgid. Autot juhtinud X ka ei tundnud, et tegi avarii. Enne kui X hakkas vasakule keerama, siis tunnistaja vaatas ka taha ja nägi seda punast autot, see oli tunnistaja arvates kaugel ning selleks, et saaks toimuda avarii pidi Audi liikuma väga kiiresti. Valgusfoori all Volvo ei seisnud. Mäest alla kuni vasakule pööramiseni X poolt juhitud auto sõitis peatumata. Enne ristmikku, jalakäijate ristmiku ja Turu ristmiku vahel reastus X ümber, 5 autopikkust oli vast vahe teise autoga. Tundis, et oli jõnksatus, nagu oleks august läbi sõitnud, kuid ei pööranud sellele tähelepanu, kuna Tartu tänavad on halvad. 20 minutit võib-olla ka, et kauem möödus enne kui politsei neid kinni pidas. Enne kinnipidamist nad käisid poes.

Tunnistaja V.A. teab , et X sai load 3-4 aastat enne õnnetust 18-aastaselt. Volvo, millega X sõitis, kuulub V.A. , ta usaldas pojale auto. Volitused autoga sõitmiseks olid tehtud. Auto oli läbinud tehnilise ülevaatuse märtsis. Normaalne auto, mis väljas toimub, see eriti sisse ei kosta. Autos oli raadio ja töötas. X on enne ka sõitnud selle autoga, V.A. ise autos ei olnud avarii toimumise ajal. Esimesel vaatlusel ei avastanud autol midagi. Volvo juhipoolse vasaku tiiva rattakoopa peal on näha nagu oleks värv maha tõmmatud. Puutejälgi nägin detailsel uurimisel taga. Auto parempoolsel esitiival olevad kriimustused, mis on näha ka kindlustuse poolt tehtud fotol, on V.A. enda poolt põhjustatud, kui ta 3-4 aastat tagasi hakkas väravast välja sõitma ja libamisi läks vastu posti. Kostja X andis kohtus ütlusi selle kohta,et ta vaatas enne manöövri sooritamist peeglisse. Tagant vaskpoolses reas sõitev auto oli kaugel, auto vahe oli mitu auto pikkust. Enne ristmikku keeras kohe ära, ei näinud midagi enam. Enne manöövri sooritamist vaatas küljepeeglisse. Pärast manöövri sooritamist ei vaadanud peeglisse. Pea võis pöörduda, seoses autoga vasakpöörde sooritamisega. Peale seda käisid koos R. L. Meltsiveski Konsumis. Kolksatus toimus, mõtlesid pärast R. L, et mis see võis olla. Manöövri järgselt kohe midagi ei arutanud, tundus, nagu keegi teeb mingit kõva lärmi või on auk. Avarii toimumisest aru ei saanud. Avarii ajal kokkupõrge võis olla tagumise vasakpoolse otsaga, sest seal olid kriimud. Hageja esindaja jääb hagi juurde. Hageja esindaja leiab, et kostja sooritas LE vastuolus oleva manöövri. Ta tegi seda valgel ajal, selge ilmaga. Teisele liiklejale tekkis kahju. Kostja ei eita, et tundis rappumist, kuulis kolksu, ei peatunud. Mittepeatumine saab kõne alla tulla raskelt hooletu juhi puhul. Ei saa nii olla, et isik muudkui manööverdab, pead ka PAGE

2-05-24557 ei pööra. Hoolas juht oleks aru saanud kui midagi juhtus. Hageja on seisukohal, et tuleb lähtuda sellest kuidas juht peab käituma antud olukorras. Kostja oli hoolimatu ja tema lahkumist sündmuskohalt saab lugeda süüliseks. Hageja esindaja leiab , et antud asjaolu tõendab tunnistaja Y ütlus selle kohta, et X nägi pamperi äratulekut ja keeras pead. Hageja esindaja on seisukohal, et tunnistaja R. L ütlusi selle kohta, et tema ei tundnud midagi ja ei saanud avarii toimumisest aru, ei saa lugeda millekski, kuna kõrvalistuja võib üldse ajalehte lugeda. Juht pidi tundma avariid, eriti tähelepanelik tuli juhil olla kuna manööver toimus keelatud kohas. Pamper( põrkeraud) on suur ese ja tuleb suure kolinaga küljest ära. Hageja esindaja on ka seisukohal, et asjaolu, et politsei ei ole pidanud vajalikuks isikut karistada, siis ei võta see õigust hagejal nõuda kahju. Kostja esindaja leiab , et antud juhul ei ole vaidlust, et X kahju tekitas. Politsei on asja menetlenud, isik lahkus kohalt, kuid ei rikkunud õigusakte. Kui vaadata materjale, mis on politsei ja kindlustuse poolt koostatud, siis seal on vastuolud sees. Kostja hagiga nõus ei ole. Hagi põhineb sellel, et X põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas varalise kahju ja lahkus sündmuskohalt. Kindlustusandjal on tagasinõudeõigus kui sõiduki juht lahkus sündmuskohalt. Tagasinõudeõigus on LkindlS § 48 p.7 lg 2 järgi seotud kindlustusvõtja süülise käitumisega. Viimasest lõigust hageja pool hoidub kõrvale. Hageja peab tõendama ära, kas X rikkus liiklusakte ja kui rikkus, siis milliseid. Juht peab peatuma, osutama kannatanule abi jne. Isik peab aru saama, et toimub liiklusõnnetus. Kui ta aru ei saa, siis selliseid tõendeid ei ole. Tunnistajana üle kuulatud Y tundus, et X vaatas tagasi ja pidi nägema. Tunnistaja ütles ka seda, et ta oli šokis. Ei ole tõendatud, kas X poolt pea pööramine aset leidis ja kas sellisel määral, et pidi X nägema, kuidas avarii toimus. Tehes vasakpööret juht vaatab vasakule, sest ta vaatab oma potentsiaalset sõidusuunda. Mitte millegagi pole ümber lükatud X seletus, et ta ei näinud, mis toimus. Tunnistaja R.L. viibis autos ja ei märganud mis toimus. Kaassõitja ei pea midagi nägema ja kuulma. Enamus inimesi istub autos avatud silmade ja kõrvadega. Kui oleks toimunud märgatav kokkupõrge, oleks tunnistaja ka pidanud aru saama. Politsei on jõudnud ka samasugustele järeldustele, kuna menetlus X suhtes on lõpetatud väärteomenetluses. X ei saanud aru, mis toimus ja ei pidanud aru saama. Pole alust kahelda, et politsei on midagi halvasti teinud. Politseile antud seletuses tunnistaja ei räägi midagi pea pööramisest. Ta kirjeldab liiklusõnnetust, mis toimus ja seda, et õnnestus auto number fikseerida. Politsei on koostanud õnnetuse kohta skeemi. Volvo on sooritanud ohtliku manöövri ja teinud seda enne ristmikku, enne vasakpööret. Volvo vasak tagumine tiib on kokku puutunud Audiga. See toimus vahetult enne ristmikku, kus juht keskendub manöövrile. Kas selle ristmikul midagi üldse kuulda oli on kostja esindaja seisukoha kohaselt kaheldav, sest siis ehitati uut kaubamaja. Kui tagumine tiib läks vastu, siis ei ole kindel, et Volvo juht pidi seda märkama. Kindlustus on asunud teisele seisukohale ja lasknud joonistada teistsugused skeemid. Volvo on järsult keeranud vasakpoolsesse ritta ja puutunud kokku esimese tiivaga. Kindlustusandja peaks ka omapoolseid kohustusi täitma, mitte kõrvale hiilima. X ei ole lahkunud sündmuskohalt. See on tõendamata. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning kohtukulud jätta poolte endi kanda.

PAGE

2-05-24557 IV Kohtu põhjendused, kohtukulude jaotus ja resolutsioon Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et liiklusõnnetus toimus. X tunnistab õnnetust. Vaidlus on selles, kas X lahkus sündmuskohalt liiklusakte rikkudes või mitte. Seega tuleb analüüsides tõendeid selgitada, kas X lahkus sündmuskohalt lahkumine oli süüliselt õigusakte rikkudes või mitte. Riigikohus on väljendanud oma 11. oktoobri 2005.a otsuses nr 3-2-1-97-05 seisukohta, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel tekib kindlustusandja tagasinõudeõigus siis, kui sõidukijuht oleks õigusakte rikkudes süüliselt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkunud. Kohus soostub ka hageja seisukohaga, et LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel esitatud regressihagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa iseenesest olla see, et autojuhti ei ole väärteomenetluses karistatud sündmuskohalt põgenemise eest. Regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Hageja väidete kohaselt lahkus X sündmuskohalt peale seda, kui oli näinud ja saanud aru, et toimus liiklusõnnetus, rikkudes sellega otseselt LE § 227 sätteid. Nimetatud väidet tõendavad tunnistaja Y ütlused. Lisaks hageja väidab, et isegi juhul, kui kostja otseselt ei näinud, et Audi küljest kukus pamper ( põrkeraud) ära, kostja tundis rappumist ja kolksu ja hoolsa autojuhina oleks pidanud aru saama, et tehes ohtlikku manöövrit võis toimuda avarii ning seega oleks pidanud seisma jääma ja välja selgitama mis juhtus. Seda enam, et pamper on suur asi ja selle kukkumine pidi kindlasti olema autosse kuulda. X seda aga ei teinud. Kostja väitis, et ta ei saanud aru, et toimus avarii. Ta tundis küll rappumist ja kolksatust, kuid kuna tee kõrval oleval ehitusplatsil toimus valju müra tekitav töö ja Tartu tänavad on auklikud, samuti tundus talle manöövrit sooritama hakates, et Audi on temast veel kaugel, siis ta ei saanud aru, et toimus kokkupõrge. Seetõttu jätkas ta sõitmist. Väärteomenetluse lõpetamise otsusest 15.06.2005 väärteoasjas nr. 2602,05,006663 nähtub, et politsei poolt on menetlus lõpetatud põhjusel, et materjalidest ei nähtu X käitumises väärteo koosseisu, s.o tahtliku lahkumise koosseisu. Otsuse kohaselt võis X mitte tunda kokkupõrget teise sõidukiga. Kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud, et X oleks teadlikult või tahtlikult lahkunud. Hageja viide LE § 227 rikkumisele on jäänud paljasõnaliseks. Auto pamperi kukkumise müra kuulmine on hinnanguline ja paljasõnaline, seda eriti olukorras ja kohas, kus sõidutee kõrval toimuvad valju müra tekitavad ehitustööd ja autos mängib raadio, mis samuti summutab väljast kostuvat müra. On üldteada asjaolu, et sündmuse toimumise ajal toimusid sündmuskoha kõrval Tartu Kaubamaja ehitustööd. Ka on tunnistaja V. A oma ütlustes kohtule kinnitanud, et autos oli sündmuse ajal raadio, mis oli töökorras. Tunnistaja Y ütlused kohtule, et peale kokkupõrget M. X pööras pead ja nägi kuidas pamper( põrkeraud) kukkus ei tõenda veenvalt, et X tõepoolest tajus õnnetust ja vasakule vaadates ka nägi pamperi kukkumist. Kostja sooritas ristmikule sõites vasakpööret ja seega on loogiline, et ta ka vaatas vasakule, see aga ei tähenda, et ta jälgis ja nägi pead vasakule pöörates just tema järel sõitnud Audit. PAGE

2-05-24557

Liikluspolitsei poolt koostatud liiklusõnnetuse akti nr 266 kohaselt toimus liiklusõnnetus kuna X juhtides sõidukit manöövri sooritamisel ei veendunud selle ohutuses reastumisel teise ritta, riivates külge seal liikunud sõidukile. X autol on liikluõnnetuse akti kohaselt mükse jälg taga vasakul stange nurgal ja küljel. Vasakul esitiival olevaid kriimustusi liiklusõnnetuse aktis nimetatud ei ole. Tartu politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna poolt koostatud liiklusõnnetuse akt on koostatud sündmuse toimumise päeval peale sõiduki kinnipidamist. Ergo Kindlustuse AS poolt koostatud sõiduki ülevaatuse akti nr 605050273 kohaselt on X juhitud autol fikseeritud vigastustena esistange kinnitused katki ja vasak esitiib vigastatud. Aktist ei nähtu, millised vigastused vasakul esitiival esinevad. Kostja vastuväite ja tunnistaja V.A. ütluste kohaselt on vasakul esitiival olevad kriimustused tekitatud V.A. poolt mitu aastat varem, ning nimetatud kriimustused on roostetamisjälgedega, mis viitavad sellele, et kriimustused ei ole tekkinud hiljuti. Kui analüüsida Y ning R.L. poolt kohtus tunnistajana antud ütlusi ja kostja kohtus antud ütlusi, siis nähtub, et Y ütluste kohaselt asus kostja poolt juhitav auto tema autost pool auto pikkust eespool ajal, mil hakkas ootamatult, suunda näitamata manööverdama Y sõidurajale. Y sõnade kohaselt sõitis X tema autole ette vasaku nurgaga. Y ei ole oma ütlustes konkreetselt nimetanud, kas X sõitis talle ette vasaku esimese või vasaku tagumise nurgaga. Y selgitab oma ütlustes ka, et nähes, et X sõidab talle ootamatult ette, ta pidurdas, samuti pidurdas ta seetõttu, et ristmikul põles fooris punane tuli. X ei seisnud üldse rohelise tule süttides, sõitis edasi. R.L. on oma ütlustes selgitanud, et kui X hakkas sooritama pööret vasakule, vaatas ka tema tagasi ja nägi punast autot kuid see oli tema arvates veel kaugel. X on oma ütlustes selgitanud, et ta vaatas enne manöövri sooritamist peeglisse. Auto oli kaugel, vahe oli mitu auto pikkust. Enne ristmikku X oma ütluste kohaselt keeras ja keeras ka kohe ristmikult vasakule. Peale manöövri sooritamist enam peeglisse ei vaadanud. Seega, kui lähtuda Y ütlustest, et X juhitud Volvo sõitis Y sõiduautost Audi pool auto pikkust eespool ja hakkas siis reastuma Y auto ette, samaaegselt Y pidurdas, siis selleks, et toimuks kokkupõrge Y auto parema esiosa ja X juhitud auto vasaku esiosa vahel, oleks X pidanud sõitma Y ette risti või oleks kokkupõrge pidanud toimuma juba ristmikul, kus X keeras vasakule. Samuti oleks sellisel juhul olnud mõlema auto vigastused teistsugused ning sel juhul on ka vähetõenäoline, et õnnetuse põhjustanud juht ei märka õnnetust, sest õnnetus toimub otse tema vaateväljas. Sel juhul ei oleks ka juhil vajadust endast tahapoole vaadata, et veenduda, kas toimus kokkupõrge. Eeldades, et X vahetas sõidurada, olles poole auto pikkuse võrra Y autost eespool, liikudes ise edasi otse suunaga ristmikule ja Y samaaegselt pidurdas sellega oma sõidukiirust X omaga võrreldes veelgi vähendades, on tõenäoline, et kokkupõrge sai toimuda ja toimus Y poolt juhitava Audi esiosa ja X poolt juhitava Volvo vasaku tagumise külje ja stangenurga vahel, ajal, mil X oli jõudnud osaliselt ümberreastuda. Antud versiooni kinnitab ka liiklusõnnetuse akt, kus on fikseeritud Volvo 291 AJK vigastused: mükse jälg taga vasakul stangenurgal ja küljel. /Ka Y ütlus selle kohta, et X ei seisnud ümberreastumisele ja kokkupõrkele järgneval ajal kuni rohelise tule süttimiseni üldse, viitab sellele, et X sooritas ümberreastumise vahetult ristmiku juures ja vahetult enne rohelise tule süttimist ning peale ümberreastumist oli ta autoga sellises

PAGE

2-05-24557 asendis, et sai sujuvalt edasi sõita ristmikule ja seal sooritada vasakpööre. Esiotsade vahelise kokkupõrke puhul oleks sujuv edasi liikumine olnud raskendatud. / Tähelepanuta ei saa jätta kostja ja V.A. poolt nimetatud asjaolu, et kriimustused vasakul esitiival on varasemad ja need kriimustused on roostejälgedega. Hageja poolt esitatud fototabel on mustvalge ja kostja väited roostejälgedega kriimustuste kohta ei ole ümber lükatud. Samuti ei ole tähtsusetu asjaolu, et hageja poolt esitatud sõiduki ülevaatuse akt ja fototabel on tellitud 26.05.2005.a , s.o. päev peale sündmuse toimumist. Akti koostamise ja sõiduauto Volvo fotografeerimise kuupäeva aktist ei nähtu. Akti tellimise ajaks oli möödunud sündmusest ööpäev ning miski ei välista, et ööpäeva möödudes võivad õnnetuses osalenud autol olla tekkinud selleks ajaks veel uued, mõne teise avarii vigastused. Hageja poolt koostatud aktis ei ole mainitud ega vaadeldud kordagi kostja poolt juhitud auto vasakul tagaosas olnud vigastusi. Seega ei saa pidada hageja poolt esitatud sõiduki ülevaatuse akti nr. 605050273 ja sellel lisatud fototabelit usaldusväärseks tõendiks ega eelistada seda politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse aktile. Hinnates kogutud tõendeid kogumis peab kohus tõendatuks, et liiklusõnnetus toimus Y juhtitud sõiduauto Audi parema esiotsa ja X juhtiud sõiduauto Volvo vasaku tagumise külje ja stangenurga vahel. Samuti on kohus seisukohal, et X ei saanud aru, et tema juhitud sõiduauto Volvo 291 AJK oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ja seega ka liikluskahju. Seega ei lahkunud X sündmuskohalt rikkudes süüliselt õigusakte . Hageja on esitanud kohtukulude taotluse (tl. 80 ) . Kohus leiab , et kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda.

Kohtunik

PAGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.