2-16-12308/21 - Ühinguõigus - Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.15.08.2016.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid tühistada kostja üldkoosoleku 07.07.2016.a otsuse p 3.3, mille kohaselt otsustati, et ka hagejad peavad hüvitama kostjale menetluskulud seoses tsiviilasjas nr 2-14-51980 tehtud lahendiga. Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad 13.05.2014.a maakohtusse hagi kostja vastu korteriühistu 28.03.2014.a üldkoosoleku otsuse p 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nimetatud otsuse tühistamiseks. Hagi rahuldati, hagejate menetluskulud jäid kostjate kanda ja kohus mõistis 12.01.2016.a lahendiga kostjalt hagejate kasuks välja 2412 eurot õigusabikuluna ja 250 eurot riigilõivu hüvitiseks, s.o kokku 2662 eurot. 07.07.2016.a toimus korteriühistu üldkoosolek, kus arutati seoses väljamõistetud kohtukuludega ühistu kohustuse täitmist. Hageja I palus ühistumaksete tasaarvestuse aluseks võtta hagejate poolt tehtud avaldused, selgitades, et ühistu tehtud arvutus võtab arvesse ka nende korterite ruutmeetrid, kelle kasuks kohtukulu välja mõisteti. Ühistu arvutuse puhul tekiks olukord, kus hagejate poolt korteriühistule kaasomandi korrashoiuks makstud ühistumaksu kasutatakse teiste korteriomanike huvides mittesihipäraselt. Hageja I palus teha tasaarvestused hagejate arvestuse alusel, et vältida tekkinud erimeelsuse üle võimalikku kohtuvaidlust. Ühistu esimees EA pani hääletusele kolm tasaarvestuse varianti: 1) üldse mitte midagi hagejatele tagasi maksta; 2) maksta kulud tagasi ühistu tehtud arvutuse alusel; 3) maksta kulud tagasi hagejate poolt tehtud arvutuse alusel. Ühistu enamus hääletas ühistu arvutuse poolt, otsustades, et ühistus on 748 ruutmeetrit elamispinda ja sellest tulenevalt otsustati, et 2662-eurone miinus (menetluskulu summa) jagatakse kogu kinnistu korteriomandite reaalosade täisruutmeetritega samal alusel nagu seda on ka makstud: 2662/784 = 3,4 eurot ruutmeetri kohta. Hagejate reaalosade ruutmeetreid on kokku on 227,9 m2, seega nende makstud osa sellest ettenägematust kulust on 774,86 eurot. Kokku korterite Tiigi tn 2-1, Tolli tn 12- 1 ja 4 ühistumaksu vähendatakse 227,9 ruutmeetrit × 3,4 eurot = 774,86 euro võrra. Vastavalt hageja I puhul 415,48 eurot (122,2 m2), hageja II puhul 180,88 eurot (53,20 m2) ja hageja III puhul 178,5 eurot (52,50 m2). Selle tulemusel peavad korteriühistult hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamises osalema ka hagejad ise. Seega on otsus ebaseaduslik. Kostja vastuväited

3.Pärnu Maakohus tegi 14.10.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja on hagejatele 12.01.2016.a määrusega väljamõistetud menetluskulud ära tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistu oli õigustatud vabastama hagejaid ühistumaksu maksmisest seniks kuni teised ühistu liikmed on kohtumenetluses välja mõistetud ja kostjatele makstud menetluskulu ühistule ära maksnud. Kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei pane hagejatele kohustust. Kohus on seisukohal, et hagejate-poolsest osalusest kulude kandmisel saaks rääkida, kui menetluskulu oleks olnud otsuse tegemise ajal hagejatele maksmata ja seda oleks soovitud tasaarvestada sellega, et hagejad majanduskulu menetluskulude ulatuses ei maksa. Antud juhul oli menetluskulu kostja poolt hagejatele juba varem makstud, mistõttu ei saa rääkida korteriühistu otsuse vastuolust korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikega 1 ja 2. Ka ei ole asjakohane hagejate välja toodud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, milles Riigikohus asus seisukohale, et ühistu ei tohi nõuda ühistu vastu kohtusse pöördunud liikmetelt ühistumaksu tasumist ühistu õigusabi kulude katmiseks. Vaidlustatud otsusega ühistu seda ei teinud, vaid vabastas hagejad ühistumaksust, kuid samal ajal on neil võimalus saada n-ö vilja võrdsetel alustel teistega. Antud juhul on ühistu üldkoosolek otsustanud, et kantud õigusabi kulu maksavad korterite omanikud, kes hääletasid tühistatud otsuse poolt. Samas on hagejad vabastatud majandamiskulude tasumisest 774,86 euro ulatuses. Kohus leidis, et selline igakuistest majandamiskulude maksmisest vabastamine on hagejatele tehtav soodustus. Hagejad on nende kasuks välja mõistetud menetluskulu kätte saanud. Selle ühistule tagastamine toimus maksete tegemisega teiste korteriühistu liikmete poolt, kes selleks on vastu võtnud otsuse. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hagejatele on selgitatud, et nad vabastatakse nn ühistumaksust 9,58 kuuks ehk ajaks, kui teised omanikud tasuvad nn kahju õigusabi tasu näol ja selle tulemusena jääb neil maksmata kokku 774,86 eurot. Ühistumaksudest saadu arvel oli 2016.a plaanis värvida maja fassaad, mida ka tehti ja mille täielikult tasus ühistu liige Kuressaare Kommunaalprojekt. Sellega on sisuliselt kaetud eeltoodud kohtuvaidluses kantud ja hagejatele välja makstud menetluskulud (vaidlus toimus Kommunaalprojekti huvides) ning ühistu liikmete makstu läheb arvesse tavapärase ühistumaksena. Seetõttu on pigem ebaõiglane hagejate vabastamine nende maksmisest ja ühistumaksu tagasi nõudmine hagejate poolt on põhjendamatu ja ebamõistlik. Hagejad ei ole oma taotlust korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle tühistamiseks põhjendanud ei sisu ega vorminõuete rikkumisega või vastuoluga seaduste või põhikirjaga. Ka ei riku nimetatud otsus kohtu hinnangul hagejate õigusi. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-16-12308 korteriühistule osaliselt summasid, mille arvel nendele endile hüvitas ühistu kohtuvaidluses tekkinud menetluskulud. Antud juhul kogutakse vaidlustatud otsusega kapitali taastamiseks ainult osaline summa (2662 eurot - 744,86 eurot, s.o 1917,14 eurot) kuigi 2662-eurone miinus oleks pidanud olema jagatud täies ulatuses ainult nende liikmete vahel, kes eelmises kohtuasjas hagejatena ei osalenud. Hagejate ühistumaksu vähendati (tasaarvestus) vaidlustatud koosoleku otsusega ainult 774,86 euro võrra, kuigi menetluskulu tasumise kohustus hagejatele korteriühistu poolt oli 2662 eurot ning sellest tulenevalt osalevad hagejad sisuliselt maksete kogumises, mida korteriühistu maksis välja neile endile menetluskulude katteks. Väär summa 774,86 eurot saadi seetõttu, et menetluskulu summa tasumiseks võeti arvesse kogu kinnistu korteriomandite reaalosade täisruutmeetrid samal alusel nagu seda oli ka makstud, st ka hagejatele kuuluvad korteriomandi pinnad. Maakohus on hinnanud valesti tõendeid (korteriühistu üldkoosoleku otsust) leides, et tegemist oli liikmetele ühistumaksu osas hagejatele soodustuse määramisega ja seega ei riku see hagejate õigusi. Kohus ei ole järeldanud otsuses, et tegemist oli korteriühistu poolt õigusabikulude katteks väljamakstud summade tagasimaksmisega ühistule, ja et hagejaid tuleks vabastada seega tasaarvestuse korras ühistumaksetest kogu menetluskulu summa ulatuses, s.o 2662 eurot. Kogumata osas on osalenud hagejad ka ise maksete tasumises, mis neile on menetluskulude hüvitisena välja makstud. Maakohus on valesti kohaldanud KOS § 13 lg 1 ja 3, mille osas on Riigikohus juba nentinud, et korteriomanik ei pea hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Ühistu tasus menetluskulu hagejatele ülekandega olemasolevatest vahenditest, mida olid tasunud ka hagejad juba omapoolsete maksetega. Selle ebaõiglase olukorra lahendamiseks otsustati üldkoosolekul, millisel viisil vabastatakse hagejad menetluskulude kandmises osalemisest ning arutluse all oli tasaarvestus hagejate tulevikumaksetega. Vaidlust ei olnud selles, kas hagejad peavad või ei pea osalema nende menetluskulude kandmisel, mis mõisteti välja nende endi kasuks vaidluses ühistuga. Vaidlus ja otsustus üldkoosolekul seisnes selles, kuidas antud summat arvestada ja mis summas tasaarvestus hagejatele tuleb teha. Kohus ei arvestanud selle asjaoluga. Tasaarvestus tehti vales summas, sest menetluskulude summa taastamiseks jagati kohustus ka hagejatele kuuluvaid korteriomandeid arvesse võttes. Seega sihtkapitali ei taastata sisuliselt 744,86 euro ulatuses ja selles summas tehtud menetluskulu hüvitamises on ka hagejad ise endile väljamakstud summade kogumises ebaseaduslikult osalenud. Koosoleku otsuse p 3.3. tekitab hagejatele kahju, sest paneb neid maksma ühistu menetluskulusid, mille tasumises nad osalema ei pea. Maakohtu otsus on põhjendamata, st ei ole arusaadav ega üheselt järgitav, kuidas on maakohus lahendis märgitud otsustuseni jõudnud ning kuidas asjas esitatud tõendeid hindab. Antud vaidluses ei ole asjakohased maja fassaadi värvimise asjaolud, sest vaidlustatud koosoleku punkt neid kulusid ja küsimusi ei käsitle. Fassaadi remont ei puutu asjasse ka seetõttu, et hagejad ei ole kostjaga ega Kuressaare Kommunaalprojektiga sõlminud kokkuleppeid ega soovinud kingitusi seoses fassaadi remondiga. Vastustaja seisukoht

7.Hagejad palusid hagiavalduses tühistada korterühistu üldkoosoleku 07.07.2016.a otsuse p 3.3, kuna see on vastuolus KOS § 13 lõigetega 1 ja 2 ning kehtiva Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt ei pea korteriühistu liikmed, kelle kasuks on korteriühistult menetluskulude hüvitis väljamõistetud, selle tasumisel ise osalema. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei vaidle pooled selle üle, et hagejad ei pea võtma osa hagejate õigusabikulude kandmisest. Menetlusosalised on aga erinevalt aru saanud vastuvõetud otsuse sisust ehk kas vaidlustatud otsuse tulemusel hagejad võtavad osa hagejate õigusabikulude kandmisest või mitte. Iseenesest ei vaidlustanud hagejad seda, et otsustati neid ühistumaksust vabastada, vaid et seda tehti liiga väikses ulatuses ning et selle tulemusel osalevad hagejad siiski enda õigusabikulude kandmises. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja kostjaga, et vaidlustatud otsuse tulemusel ei võta hagejad osa enda õigusabikulude kandmisest ehk puudub vastuolu KOS § 13 lõigetega 1 ja 2 ning Riigikohtu järeldustega tsiviilasja nr 3-2-1-89-13 otsuses. Sihtkapitalist, mille kogumisel on ka hagejad osalenud, hagejatele hüvitise maksmise tulemusel osalesid hagejad enda õigusabikulude kandmises, kuid üldkoosoleku 07.07.2016.a otsusega muudeti seda. Hagejad on ise kinnitanud ning pooled ei vaidle selles osas, et hagejatele on tsiviilasjas nr 2-14-51980 väljamõistetud menetluskulud hüvitatud sihtkapitali vahenditest, mille tasumisel osalesid kõik korteriomanikud, sh hagejad. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kõigi korterite kogupindala on 784 m2 ning et hagejatele kuulus kokku 227,90 m2 (sh hagejale I 122,20 m2, hagejale II 53,20 m2 ja hagejale III 52,50 m2). Samuti ei ole käesolevas asjas vaidlust, et vähemalt 2262 eurot on sihtkapitali eelnevalt tasutud kõigi korteriomanike poolt vastavalt neile kuuluvatele ruutmeetritele. Seega koguti 2662 eurot sihtkapitali (mille arvelt hiljem hagejatele hüvitati 2662 eurot) kokku selliselt, et iga korteriomanik tasus ümardatult 3,4 eurot m2 kohta (2662 eurot ÷ 784 m2). Selles arvutuses on õige kasutada kõikide korteriomandite reaalosade täisruutmeetreid, kuna vastasel juhul ei saaks välja arvutada, mis oli iga korteriomaniku (sh hagejate) osa väljamakstud hüvitise kogumises. Seega sihtkapitali makstud summa 2662 euro osas osalesid hagejad kokku ümardatult 774,86 euroga (3,4 eurot × 227,90 m2) ja ülejäänud korteriomanikud 1887,14 euroga (2662 eurot – 774,86 eurot). Seega on hagejatele sihtkapitalist tasutud 2662-euro suuruse makse tegemisel teiste korteriomanike poolt hagejatele tasutud 1887,14 eurot (summa, mille tasumisel ei ole hagejad osalenud) ning hagejate endi poolt 774,86 eurot. Kuivõrd hagejad aga ei oleks pidanud osa võtma nendele tasutud hüvitise maksmisel oleks hagejatel õigus nõuda korteriühistult 774,86 eurot või saada selle summa ulatuses vabastus edaspidiste ühistumaksete tegemisest. Vaidlusaluse otsusega otsustati hagejad vabastada selle summa ulatuses ühistumaksete tegemisest. Seega kokkuvõttes vaidlustatud otsuse tulemusel ei võta hagejad osa enda õigusabikulude kandmisest.