Asjaõigus › Omandiasjad

Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit P. K. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud neljale AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt P. K. on AS Kagu-Eesti Turvas nelja aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit M. L. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud seitsmele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt M. L. on AS Kagu-Eesti Turvas seitsme aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit V. L. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud kuueteistkümnele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt Ivar Loid on AS Kagu-Eesti Turvas kuueteistkümne aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit A. R. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud viiele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt A. R. on AS Kagu-Eesti Turvas viie aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit J. R. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud kahele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt J. R. on AS Kagu-Eesti Turvas kahe aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit E. S. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud neljale AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt E. S. on AS Kagu-Eesti Turvas nelja aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit M. S. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud kolmele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt M. S. on AS Kagu-Eesti Turvas kolme aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Tunnustada OÜ Ketal Võru (registrikood 10769150) omandit E. V. (isikukood) nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud ühele AS Kagu-Eesti Turvas (registrikood 10125398) aktsiale; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt E. V. on AS Kagu-Eesti Turvas nelja aktsia omanik selliselt, et samade aktsiate omanikuna kantakse registrisse OÜ Ketal Võru. Kohtuotsuse täitmisel tühistada Võru Maakohtu 13.jaanuari 2003.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2314/2002 kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus Poolte kohtukulud jäävad nende kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus 2 (11)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on kostjad 13.veebruaril 2003.a. esitanud hagejale avalduse, milles teatatakse, et nad ei ole 20.06.2002.a. sõlminud OÜ Ketal Võru mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut, sest pooled ei olevat kokku leppinud kõikides lepingu olulistes tingimustes. Kostjad leiavad, et isegi juhul, kui vastav leping oleks sõlmitud, on see tühine kui olulise eksimuse mõjul tehtud tehing. Hageja sõlmis kostjatega igaühega eraldi 20.06.2002.a. osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega kostjatest igaüks eraldi andis hagejale üle neile kuulunud AS Kagu-Eesti Turvas aktsia või aktsiad. Üleantavate aktsiate hulk oli üheselt määratletud 20.06.2002.a. lepingu punktis l ning selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval tõendil. Hageja omandas sõlmitud mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingute alusel AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad ning kohustus uued osanikud pärast osakapitali suurendamist sisse kandma osaühingu osanike nimekirja ehk väljastama osaühingu osad. Seega on lepingus üheselt fikseeritud mitterahalise sissemaksena üleantav lepingu objekt, milleks on AS Kagu-Eesti Turvas aktsia. Lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval tõendil on märgitud, et mitterahalise sissemakse üleandja on OÜ Ketal (Võru) osaku katteks üle andnud vastava hulga aktsiaid (ühe aktsia nimiväärtuseks on 3500 krooni), kusjuures mitterahalise sissemakse eest saadava osaku (osaühingu osa) koguväärtus kattub üleantavate aktsiate nimiväärtuste summaga. Seega on alusetud 13.02.2003.a. hagejale esitatud kostjate avaldustes toodud väited, nagu puudunuks lepingus kokkulepe vastusaadava objekti ja osa nimiväärtuse suhtes. Asjakohatud on kostjate avalduses toodud väited, nagu polnud lepingus võimalik piisavalt üheselt aru saada, millise äriühingu osa aktsia(te) eest vastu saadakse. Lepingus ja selle lisas nr l on piisavalt üheselt määratletud vastusaadava osa(ku) olemus ja asjaolu, et tegemist on OÜ Ketal Võru osaga. Tõendi pealkirjast nähtub, et osak kuulub OÜ Ketal Võru -järelikult moodustab osa vastava osaühingu osakapitalist. OÜ Ketal Võru oli kantud mitterahalise sissemakse üleandmise hetkeks äriregistrisse, mistõttu hageja olemasolu oli igaühe jaoks kontrollitav. Seega kostjad pidid olema teadlikud, et AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate võõrandamisega omandavad nad OÜ Ketal Võru osad. Kostjad pidid aru saama nende poolt tehtava tehingu tsiviilõiguslikust olemusest, milleks oli vara (aktsiate) omandiõiguse loovutamine mitterahalise sissemaksena eesmärgiga saada vastu osalus (osa) äriühingus, kellele mitterahaline sissemakse loovutati. Meelevaldsed on kostjate poolt esitatud väited, nagu mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu allakirjutamisel olid kostjad olulises eksimuses osaühingu asutamisel olemise suhtes. Avaldajate väidetel said nad hiljem teada, et OÜ Ketal Võru oli asutatud juba 18.07.2001.a. ning aktsiate üleandmise hetkel tegutsev majandusüksus. Äriregistri kanded on avalikud ning igaühel on õigus tutvuda registri andmetega. Seega tuleb lugeda, et mitterahalise sissemakse üleandmise tehingu sooritamisel olid või pidid kostjad olema teadlikud asjaolust, et OÜ Ketal Võru on juba asutatud. Samuti ei nähtu kostjate avaldustest, millega on põhjendatud kostjate meelevaldne väide, et kui nad oleksid teadnud ülalpool nimetatud dokumendile alla kirjutades, et osaühing on tegelikult juba üle ühe aasta tagasi asutatud ning tegutseb, siis ei oleks nad sellisele dokumendile alla kirjutanud. Ei ole arusaadav, mille poolest on kostjate jaoks atraktiivsem asutatava osaühingu osa kui juba asutatud ning aasta aega tegutsenud osaühingu osa. Teiseks on eksimuse alusel tehingu vaidlustamine aegunud, kuivõrd mitterahalise sissemakse üleandmise tehingut olnuks kostjatel võimalik vaidlustada 6 kuu jooksul tehingu sõlmimisest või eksimusest teada saamisest. Kui kostjad jäävad tehingu tühisuse tunnustamise nõude juurde eksimuse alusel, taotleb hageja tühistamise aegumise tuvastamist. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt esitatud tehingu tühistamise avaldused on alusetud, mistõttu hageja nõuab 20.06.2002.a. sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise

3 (11)

lepingute kehtivuse tunnustamist kostjate suhtes. Hageja on seisukohal, et 20.06.2002.a. sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud on kehtivad. Lepingu sõnastusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe aktsiate üleandmiseks. Samuti on tõendatud nii lepingul poolte allkirjadega kui ka lepingu lisaga l, et üleandjad on hagejale aktsiad ka üle andnud. Seega on nimetatud tehingutega hagejale üle läinud varem kostjatele kuulunud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate omandiõigus. Hagejale teadaolevalt on AS Mikskaar esindajad kasutanud pahatahtlikult ära AS Kagu-Eesti Turvas ja OÜ Ketal Võru juhatuse liikmete kogenematust ja õigusalaste teadmiste puudumist ning mõjutanud neid parandama Väärtpaberite Keskregistris AS Kagu-Eesti Turvas aktsiaraamatu kanded, mille tagajärjel kanti AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad need omandanud OÜ Ketal Võru väärtpaberikontolt tagasi kostjate ajutistele väärtpaberikontodele. Kuivõrd AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad on ebaõigesti registreeritud kostjate ajutistele väärtpaberikontodele, tuleb Väärtpaberite Keskregistris kanded parandada, mille tagajärjel oleksid kanded õiged. Hageja taotleb tunnustada 20.06.2002.a. OÜ Ketal Võru ja AS Kagu-Eesti Turvas (KET) endiste väikeaktsionäride vahel sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute kehtivust; tunnustada kohtuotsuse alusel hageja omandiõigust 20.06.2002.a. sõlmitud osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu alusel üle antud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiatele; parandada kohtuotsuse alusel Väärtpaberite Keskregistri kanded alljärgnevalt: aktsionär OÜ Ketal Võru, registrikood 10769150, aktsiate arv 255; aktsionär AS Mikskaar, registrikood 10168344, aktsiate arv 228; aktsionär N. P. , isikukood 36710066521, aktsiate arv 66. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt 06.12.2002 esitas KET EVK-le avalduse, mille rahuldamisel oleks viidud vastavusse EVK ja hageja andmed KET aktsionäride kohta. EVK 27.12.2002 avaldust ei rahuldanud. 13.02.2003 vaidlustasid kostjad KET aktsiate võõrandamise hagejale. Hageja palub kohtul tunnustada hageja omandit kostjate nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud Aktsiaselts Kagu-Eesti Turvas aktsiatele; kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt kostjad on Aktsiaseltsi Kagu-Eesti Turvas aktsiate omanikud selliselt, et nende aktsiate omanikuna kantakse registrisse hageja.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei tunnista hagi. Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse § 9 järgi kehtib aktsiatele analoogne süsteem kinnistutega: kes on kantud registrisse, see on aktsiate omanik. Kostjad on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistrisse AS Kagu Eesti Turvas aktsia(te) omanikuna. Kostjad leiavad, et nad ei ole hagejaga sõlminud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut ning nad ei ole hagejale aktsiaid üle andnud. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus peab olema vähemalt fikseeritud objekt, mis antakse üle, ning objekt, mis selle eest vastu saadakse. Mõlemad objektid peavad olema piisavalt selgelt määratletud, et oleks võimalik üheselt aru saada, millega on tegemist. Antud juhul ei ole selgelt määratletud, millise osaühingu osaga on tegemist ning samuti puudub kokkulepe osa nimiväärtuse suhtes. Lisaks eelnevale ei ole määratletud lepingu teine pool. Dokumendile on alla kirjutanud O. P. juhatuse liikmena, kuid ei ole fikseeritud, millise äriühingu juhatuse liikmena ta allkirjastas selle dokumendi. Juhul, kui lepingu lisa on allkirjastatud varasemal kuupäeval kui leping, siis pidi nimetatud asjaolu olema teada lepingu sõlmimise momendil ning antud dokumendi oleks saanud fikseerida üheselt lepingus. Lepingus ei ole selgelt fikseeritud, milline dokument on lepingu lisaks. Lepingu lisad tuleb allkirjastada lepingu poolte poolt. Kohtule esitatud tõend, mida hageja käsitleb lepingu lisana nr l ei ole allakirjutatud koos lepinguga e lepingu lisana. Lisaks on nimetatud dokumendis määratletud teise poolena OÜ Ketal, mitte OÜ Ketal Võru. Kuivõrd lepingus ei ole selgelt fikseeritud teist lepingu poolt, siis puudub üks lepingu subjekt ning sellist lepingut ei saa lugeda sõlmituks. Antud juhul väljendavad kostjad tahet anda üle

4 (11)

vastava aktsiatähe valdus. Kuivõrd kostjad ei andnud hagejale üle aktsiatähte, siis puudus kostjal tahe anda üle talle kuuluvat AS Kagu Eesti Turvas aktsiat. Hageja poolt kohtule esitatud lepingu lisa 1 on allkirjastatud alaealise J. R. poolt, kes on piiratud teovõimega isik, mistõttu tema poolt tehtud tehing on TsÜS § 11 lg 1 kohaselt tühine. Isegi juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et kostjad on sõlminud OÜ Ketal Võru osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, siis leiab kostja, et selline leping on tühine, sest see oleks sõlmitud olulise eksimuse tõttu. Dokumendis pealkirjaga Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise leping fikseeritakse, et käesolev leping on sõlmitud poolte vahel sätestamaks mitterahalise sissemakse üleandmist asutaja poolt loodavale osaühingule. Eelpool fikseeritud sõnastusest saab üheselt järeldada, et mitterahaline sissemakse antakse üle asutamisel olevale osaühingule. Samas on OÜ Ketal Võru asutatud 18.juulil 2001.a., s.o. rohkem kui üks aasta enne Osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu päises fikseeritud kuupäeva. Asutamisel oleval osaühingul ei ole veel kohustusi. Samas üle aasta tegutsenud osaühingul on enamasti tekkinud kohustused, mis võivad olla väga suured, mistõttu enne sellise osaühingu osa omandamist tutvutakse tavaliselt osaühingu majandusolukorraga. Kui kostjad oleks teadnud ülalpool nimetatud dokumendile alla kirjutades, et osaühing on tegelikult juba üle ühe aasta tagasi asutatud ning tegutseb, siis ei oleks nad sellisele dokumendile alla kirjutanud. Seega olid kostjad nimetatud dokumendile alla kirjutades olulises eksimuses. Kostjad said teada asjaolust, et tehingu teiseks pooleks on 18.juulil 2001.a. asutatud OÜ Ketal Võru alles 2002.a. detsembrikuus. Hageja väide, et register on avalik ning kostjatel oli igal ajal võimalus kontrollida registriandmeid ei ole põhjendatud. Kui isikud on veendumusel, et osaühing on asutamisel, siis ei ole mõistlik eeldada, et nad peaksid kontrollima registrist, kas selline väidetavalt asutamisel olev äriühing on tegelikult asutatud. Tehingu tühistamise teate saatsid kostjad hagejale 13.veebruaril 2003.a. Seega on tehingu tühistamise teade saadetud tähtaegselt. Kuigi hageja on seisukohal, et OÜ Ketal Võru on aktsiad juba 2002.a. suvel üle antud, ei ole hageja nimetatud asjaolu oma raamatupidamises siiamaani kajastanud. Hageja esindajad on hiljem teinud kostjatele ettepanekuid kostjatele kuuluvate AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate võõrandamiseks hagejale. Kostjad ei ole andnud valdust aktsiatele üle hagejale, samuti ei ole nad kokku leppinud omandiõiguse üleminekus. Hagejal ei ole tekkinud omandit vaidlusalustele aktsiatele. Kostjad on seisukohal, et kuivõrd Tartu Maakohtu registriosakond ei aktsepteerinud OÜ Ketal osaku eest tasumise tõendit, sest see ei olnud korrektselt vormistatud, siis ei oma nimetatud dokumendid käesolevas menetluses tähtsust. Isegi juhul, kui kostjad andsid oma aktsiad hagejale üle 20.06.2002, siis ikkagi ei saa hageja nõuda aktsiaid kostjatelt, sest ta on hiljem olnud nõus aktsiate loovutamisega kostjatele. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud osaühingu asutamisotsuse (I kd., tl 7-9); Tartu Maakohtu kohtunikuabi määruse (I kd., tl 11); OÜ KETAL osaku eest tasumise tõendid (I kd., tl 12-58); osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud (I kd., tl 59-104); kostjate avaldused hagejale (I kd., tl 165-184); AS Mikskaar esindaja Anto Kasaku ettepaneku aktsiate müügiks (II kd., tl 158); väljavõtte AS Kagu-Eesti Turvas põhikirjast (III kd., tl 63-64); äriregistri teabesüsteemi väljatrüki (III kd., tl 65-67); O. P. avalduse Tartu Maakohtu Registriosakonnale ja 20.juuni 2002.a. otsuse OÜ KETAL VÕRU osakapitali suurendamise kohta (III kd., tl 68-70); AS Kagu-Eesti Turvas lihtaktsiate omanike nimekirjad 10.10.2002 ja 28.04.2005 seisuga (III kd., tl 71, 73); AS Kagu-Eesti Turvas 26.juuni 2003.a. üldkoosolekul osalevate aktsionäride nimekirja (III kd., tl 72).

5 (11)

Kostjad on kohtule esitanud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiaraamatu koopia (II kd., tl 140-144); O. P. kirja R. A. (II kd., tl 145-146); koopiad aktsiatähtedest (III kd., tl 6-15); OÜ KETAL VÕRU 2002.a., 2003.a. ja 2004.a. majandusaasta aruannete koopiad (III kd., tl 16-38); prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia (III kd., tl 39-41); AS KaguEesti Turvas kirja AS Eesti Väärtpaberikeskusele, AS Kagu-Eesti Turvas aktsionäride nimekirja ja OÜ Ketal Võru nõusoleku (III kd., tl 43-47). Kostjad leiavad, et nad ei ole hagejaga sõlminud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut, sest pooled ei ole kokku leppinud kõikides lepingu olulistes tingimustes, ning nad ei ole hagejale aktsiaid üle andnud. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 165 lg l järgi loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on sellisteks tunnistatud seadusega või on vajalikud antud liiki lepingutes. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 61 lg l on tehingus oluline isikute tahe, mis väljendatakse tahteavalduses. Kohus nõustub hagejaga, et asja materjalidest nähtuvalt sõlmis hageja kostjatega igaühega eraldi 20.06.2002.a. osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega kostjatest igaüks eraldi andis hagejale üle neile kuulunud AS Kagu-Eesti Turvas aktsia või aktsiad. Üleantavate aktsiate hulk oli üheselt määratletud 20.06.2002.a. lepingu punktis l ning 20.06.2002.a. lepingu lisaks oleval tõendil. Paljasõnalised on kostjate väited, et lepingu lisal puuduvad poolte allkirjad, sest lepingu lisad (tõendid) on poolte poolt allkirjastatud. Hageja selgituse kohaselt omandas ta sõlmitud mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingute alusel AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad ning kohustus uued osanikud pärast osakapitali suurendamist sisse kandma osaühingu osanike nimekirja ehk väljastama osaühingu osad. Lepingutes on fikseeritud mitterahalise sissemaksena üleantav lepingu objekt, milleks on AS Kagu-Eesti Turvas aktsia. Lepingu lisaks oleval tõendil on märgitud, et mitterahalise sissemakse üleandja on OÜ Ketal (Võru) osaku katteks üle andnud vastava hulga aktsiaid (ühe aktsia nimiväärtuseks on 3500 krooni), kusjuures mitterahalise sissemakse eest saadava osaku (osaühingu osa) koguväärtus kattub üleantavate aktsiate nimiväärtuste summaga. Hageja sellesisulist tahet kinnitab OÜ KETAL VÕRU osaniku O. P. 20.juuni 2002.a. otsus (III kd., tl 69-70). Väheveenev on kostjate väide, et ei olnud piisavalt arusaadav, millise osaühingu osa eest tasuti. Kui esialgselt vormistatud tõenditel on tõesti OÜ KETAL ja puudub sõna VÕRU, siis sõlmitud lepingutel on OÜ KETAL VÕRU pitsat. Paljasõnalised ja tõendamata on kostjate esindaja väited, et need pitsati jäljendid on lepingutele hiljem pandud. O. P. on äriregistri kandest (I kd., tl 10) nähtuvalt OÜ KETAL VÕRU juhatuse liige. Tunnistaja I. P. ütlustest nähtuvalt tuleneb nimi KETAL Kagu-Eesti Turvas asutajaliikmed esitähtedest. Seega said olla OÜ KETAL VÕRU osanikeks AS Kagu-Eesti Turvas asutajaliikmed ja ei ole tõendatud, et oleks olnud teist sellist äriühingut, mille tõttu kostjad oleksid võinud olla osaühingu nimes eksitusse viidud. Vastavalt asjaõigusseaduse § 92 lg 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui pooled on kokku leppinud omandi üleandmises ja võõrandaja annab asja valduse omandajale üle. Vastavalt poolte vahel 20.juunil 2002.a. sõlmitud lepingute p 3 anti sissemakse esemeks olevad varad ühingule üle nende lepingute sõlmimisel. Paljasõnalised ja tõendamata on kostjate väited, et nad ei andnud hagejale aktsiaid üle. Kostjate poolt kohtule esitatud aktsiatähtedest (III kd., tl 6-15) nähtuvalt on tegemist AS Kagu-Eesti Turvas esitajaaktsiatähtedega. Kohus nõustub hagejaga, et esitajaaktsiate säilimine kostjatel ei oma antud asjas õiguslikku tähendust, sest hageja seletuse kohaselt, mida kostjad ei ole

6 (11)

kummutanud, 12.04.2001 KET üldkoosoleku otsusega asendati aktsiaseltsis kõik esitajaaktsiad nimelistega. Vastav põhikirjamuudatus jõustus muudetud põhikirja esitamisega äriregistrile 11.07.2001 (AS Kagu-Eesti Turvas põhikirja p 5.2- III kd., tl 64). Ka äriseadustiku § 227 kehtetuks tunnistamisega ei saanud aktsiaseltsidel olla EVKrS § 88 lg 5 kohaselt esitajaaktsiaid pärast 31.12.2001. Tunnistajate O. K. ja I. P. ütlustest nähtuvalt sai O. K. aktsiate nimeliseks muutumisel korralduse nõukogult ette valmistada nimelised aktsiatähed. Esitajaaktsiatähed tulid kokku I. P. kätte. Seega hageja omandas kostjatelt KET-i nimelised aktsiad. Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal ei olnud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiad registreeritud veel Eesti väärtpaberite keskregistris. Paljasõnaline ja tõendamata on kostjate väide, et Tartu Maakohtu registriosakond ei aktsepteerinud OÜ Ketal osaku eest tasumise tõendit, sest see ei olnud korrektselt vormistatud. Tartu Maakohtu kohtunikuabi määrusest (I kd., tl 11) nähtuvalt jäeti äriregistri kanne tegemata, sest avaldaja on esitanud registripidajale ebaõigeid andmeid OÜ KETAL VÕRU kapitali suurendamise osas, mis ei olnud kooskõlas Eesti Väärtpaberikeskuse andmetega. Kostja J. R. esindaja leiab, et kuna hageja poolt kohtule esitatud lepingu lisa on allkirjastatud alaealise J. R. poolt, kes on piiratud teovõimega isik, on tema poolt tehtud tehing TsÜS § 11 lg 1 kohaselt tühine. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viidatud TsÜS §11 lg l jõustus pärast tehingute tegemist, mistõttu pole kohaldatav ning kostja J. R. , olles küll 13-aastane, täitis tehingu vahenditega, mis olid temale antud vanemate poolt. Samas nähtub lepingust ja tunnistaja V. A. ütlustest, et pärast tõendi allkirjastamist sõlmis lepingu samadel tingimustel hagejaga J. R. nimel tema seaduslik esindaja isa A. R. . Seega puuduvad tõendid, et J. R. kirjutas lepingu lisale alla seadusliku esindaja nõusolekuta. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 76 lg 4 kohaselt võib seaduslik esindaja piiratud teovõimega isiku poolt tema nõusolekuta tehtud tehingu heaks kiita. Kohus leiab, et kui seaduslik esindaja väljendas lepingule alla kirjutades oma heakskiitu piiratud teovõimega isiku poolt allkirjastatud lepingu lisas toodule, tuleb lugeda vaidlusalust lepingut koos selle lisaga kehtivaks. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et kes on kantud omanikuna registrisse või aktsiaraamatusse, see on aktsiate omanik. ÄS § 228 lg 2 kohaselt nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Aktsiaraamatu kanne aga ei tõenda iseenesest omandit. Aktsia omandanud isikut saab pidada aktsia omanikuks aktsiaraamatust sõltumata ning aktsiaraamatusse aktsia omaniku poolt tehtud kanne annab isikule üksnes õiguse teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. Seega asjaolu, et kostjad on märgitud EVK poolt peetavas aktsiaraamatus aktsiate omanikuna, ei tähenda, et tegelik omanik ei saaks olla keegi teine. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Kagu-Eesti Turvas teinud 25.septembril 2002.a. avalduse aktsiate registreerimiseks väärtpaberite keskregistris (I kd., tl 114). Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 24.aprilli 2006.a. otsuses nr 3-2-1-22-06 avaldanud seisukoha, et nii äriseadustiku kui ka Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse sätete ja mõtte kohaselt peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregister. Kohtule esitatud paberkandjal olevast aktsiaraamatust nähtuvalt on kostjad oma aktsiad müünud ja nende uueks omanikuks on OÜ KETAL VÕRU. Asjaolu, et 11.10.2002 seisuga oli paberkandjal aktsiaraamat (II kd., tl 140-144) vastavusse viimata tegeliku olukorraga, mida kajastas elektrooniline aktsiaraamat (III kd., tl 71) ei ole antud asjas aktsiate omandiõiguse tuvastamisel oluline. Väheveenev on kostjate väide, et hageja ei saa nõuda aktsiaid kostjatelt, sest ta on hiljem olnud nõus aktsiate loovutamisega kostjatele. Kirjast AS Eesti Väärtpaberikeskus (III kd., tl 46) nähtuvalt on hageja teatanud AS Eesti Väärtpaberikeskus, et ta on teadlik tehtavatest

7 (11)

aktsiakannetest ning nõustub 16.10.2002 nr 76 kirjas tooduga. Selline kiri ei vasta nimeliste aktsiate võõrandamiseks seadusega (ÄS § 229) kehtestatud nõuetele ning ei asenda aktsiate võõrandamislepingut. Kohus nõustub hageja esindajaga, et aktsiate raamatupidamises kajastamatajätmine iseenesest ei saa mõjutada aktsiate omandiõiguse küsimust. Eeltoodu alusel on tõendatud hageja omandiõiguse tekkimine kostjate I. A. ühele, P. K. neljale, M. L. seitsmele, V. L. kuueteistkümnele, A. R. viiele, J. R. kahele, E. S. neljale, M. S. kolmele, E. V. ühele AS Kagu-Eesti Turvas aktsiale kostjate poolt AS Kagu-Eesti Turvas nimeliste aktsiate üleandmisega 20.juunil 2002.a. sõlmitud lepingu ja selle lisaks oleva tõendi alusel. Kostjad on 13.veebruaril 2003.a. saatnud hagejale avaldused (I kd., tl 165-184), mille kohaselt isegi juhul, kui kohus ükskõik millisel põhjusel peaks asuma seisukohale, et kostjad on sõlminud hagejaga osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, siis on see leping tühine, kui olulise eksimuse mõjul tehtud tehing. Hageja leiab, et kostjate 13.02.2003 avaldus ei ole käsitletav tehingu tühistamisena, sest sellest on üheselt väljaloetav, et tühistamine toimub eeldusel, et kohus loeb lepingu sõlmituks. Ka ei mõjuta võlaõigusliku lepingu tühistamine asjaõiguslepingu, s.o. omandi ülemineku kehtivust. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 lg 1 saab enne 1.juulit 2002 tehtud tehingu pärast l.juulit 2002 tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Vastavalt TsÜS (2002.a. redaktsioon) § 90 lg 1 võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS (2002.a. redaktsioon) § 98 lg l kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kuni 1.juulini 2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 71 lg l sätestati, et eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt on tehing tehtud olulise eksimuse mõjul, kui tegelike asjaolude teadmisel või neist õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud ning lg 3 järgi ei ole oluliseks eksimuseks seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes. Seega ei ole eksimuse tõttu tehtud tehing iseenesest tühine, vaid selle peab tühistama. Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 98 lg 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poole ja selle esitamine ei saa sõltuda kohtu seisukohtadest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjate vastu esitanud hagi pärast kostjate poolt nimetatud avalduste esitamist, mistõttu on hageja käsitlenud kostjate poolt esitatud avaldusi tehingu tühistamisavaldustena (I kd., tl 158-160). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2002.a. redaktsiooni § 98 lg 1 menetlemisel Riigikogus on asutud seisukohale, et kui teine lepingu pool leiab, et eksimust pole toimunud, siis võib ta pöörduda kohtusse ja lasta tuvastada, et tehing on kehtiv, eksimust ei esine. Hageja hagi tulebki muuhulgas käsitleda ka sellise avaldusena. Selle asjaolu tuvastamine on vajalik omandivaidluse lahendamiseks. Vastuväidetes on hageja asunud seisukohale, et kostjate poolt 13.veebruaril 2003.a. esitatud tehingu tühistamise avaldus on esitatud tähtaegasid rikkudes ja aegunud. TsÜS (2002.a.

8 (11)

redaktsiooni) §99 lg 1 p 2 kohaselt on eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamistähtaeg kuus kuud eksimusest teadasaamisest. Eksimus tehingu tühistamise alusena oli väidetavalt toimunud TsÜS (1994.a. redaktsiooni) § 71 lg 4 kehtivusajal, mille järgi oli tehingu kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaeg samuti kuus kuud ajast, mil isik eksimusest teada sai või pidi sellest teada saama. Kuna avaldus tehingu tühistamiseks oli esitatud 13.veebruaril 2003.a., mil tehingute sõlmimisest oli möödunud üle kuue kuu, langes kostjatele kohustus tõendada, mil nad said väidetavast eksimusest teada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjate avaldustest hagejale nähtub (I kd., tl 166-184), et kostjad said sellest hiljuti teada; kostjate vastustest hagile nähtub, et see toimus 2002.a. detsembrikuus (I kd., tl 193-240). Tõsiseltvõetav ei ole kostjate väide, et kostjad said sellest asjaolust teada hageja poolt hagi esitamisega, sest kostjate vastu esitas hageja hagi alles 17.märtsil 2003.a. (I kd., tl 155), seega rohkem kui kuu aega pärast kostjate poolt tühistamisavalduse saamist. Asjas ei ole tõendatud, et kostjad said väidetavast eksimusest teada detsembris 2002 ja kuna avaldus on esitatud pärast kuue kuu möödumist tehingu sõlmimisest, tuleb lugeda tühistamisavaldus esitatuks pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Samas kohus leiab ka, et ei ole tõendatud hageja poolt kostjate tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada neid tehingut tegema. Tunnistajate M. R. ja V. A. ütlustest nähtuvalt käisid kostjad M. L. , V. L. , I. A. , E. V. , P. K. , A. R. ja J. R. seaduslik esindaja A. R. omal vabal tahtel lepingutele alla kirjutamas. Kohus nõustub hagejaga, et asja materjalidest nähtuvalt andsid kostjad omandi aktsiatele üle kirjaliku lepinguga, avaldades aktsiate võõrandamise tahet kahel olulise ajalise vahega korral. Esimesel korral vormistatud tahteavaldus tõend lisati seejuures hilisemale tahteavaldusele lepingule. Selline protsess kestis üle ühe aasta. Lisaks kostjatele võõrandasid samal perioodil ja samasisuliste dokumentide alusel oma KET aktsiad hagejale veel 38 KET väikeaktsionäri, kes ei ole tehinguid vaidlustanud. Tunnistaja O. K. annab ütlusi, et KET ruumidest oli võimalik saada informatsiooni seoses tehinguga. Küsimustele oli võimalus vastust saada, kui inimestel tekkis küsimusi. Kostjatel oli võimalus igal ajal pöörduda I. P. või O. P. poole küsimustega, mis neid huvitas. Tunnistaja V. A. tõendab, et tema käest oli võimalik saada informatsiooni ja Parksepast Kagu-Eesti Turvas kontorist võisid igale küsimusele vastuse saada. Tunnistaja I. P. annab ütlusi, et keegi ei sundinud kostjaid lepingutele alla kirjutama. Oli inimesi, kes tahtsid OÜ KETAL VÕRU osanikuks astuda, kuid kellele tuli selgeks teha, et vastu võetakse neid, kes on KET aktsionärid. 2002.a. novembris tehti kirjaliku koosoleku näol ettevalmistusi OÜ KETAL VÕRU nõukogu valimisteks ja vähemalt neli kostjat võtsid valimistest kirjalikult osa ning andsid valimissedelitele oma allkirjaL. ja A. tõmbasid ühe nõukogu liikme kandidaadi maha ja kirjutasid asemele oma kandidaadi. 10.10.2002 seisuga olid KET aktsiad registreeritud EVK-s ning kõigi kostjate aktsiad olid kantud hageja nimele ( III kd., tl 71). Kostjad leiavad, et lepingud on tühised olulise eksimuse tõttu, kusjuures eksimus seisneb selles, et lepingud on sõlmitud poolte vahel sätestamaks mitterahalise sissemakse üleandmist asutaja poolt loodavale osaühingule, kuid tegelikult anti sissemakse üle 18.juulil 2001.a. asutatud Osaühingule KETAL VÕRU. Kostjad põhjendavad seda asjaoludega, et asutamisel oleval osaühingul ei ole veel kohustusi. Samas üle aasta tegutsenud osaühingul on enamasti tekkinud kohustused, mis võivad olla väga suured, mistõttu enne sellise osaühingu osa omandamist tutvutakse tavaliselt osaühingu majandusolukorraga. Hageja leiab, et äriregistri kanded on avalikud ja igaühel on võimalik nendega tutvuda.

9 (11)

Tunnistaja I. P. annab ütlusi, et väljendi all asutaja poolt loodav osaühing pidas I. P. lepingu teksti koostajana silmas, et moodustatakse osaühing KETAL eri tingimustel: võeti vastu inimesed, kes olid AS Kagu-Eesti Turvas asutajaliikmed. Juriidiliselt oli tegemist OÜ KETAL VÕRU laiendamisega, kuid I. P. mõtles selle all, et moodustatakse osaühing, mille osanikud on AS Kagu-Eesti Turvas asutajaliikmed. OÜ KETAL VÕRU moodustamise põhimõteteks oli, et väikeaktsionärid saaksid osaleda müügikasumis ja et kindlustada väikeaktsionäridele üle 50 % aktsiatest. Asutajaliikmed on need 49 inimest, kes asutamise juures panid oma raha AS Kagu-Eesti Turvas aktsiatesse. Lepingutest nähtuvalt on mitterahalised sissemaksed vastu võtnud juhatuse liige O. P. ja lepingutel on OÜ KETAL VÕRU pitsati jäljend. Kohus leiab, et kuigi lepingus oli märgitud, et tegemist on asutaja poolt loodava osaühinguga (tunnistaja I. P. selgituste kohaselt mõeldi selle all AS Kagu-Eesti Turvas asutajaliikmete osaühingut) nähtub lepingust ja selle lisast, et tegemist on osaühinguga, millel on juba juhatuse liige ja vajaduse korral oleksid saanud kostjad tutvuda neile huvi pakkunud andmetega. Samuti ei ole kostjad esitanud ühtegi tõendit, et OÜ KETAL VÕRU olid väga suured kohustused, mis oleks tinginud tehingute mittetegemise kostjate poolt. OÜ KETAL VÕRU 2002.a. majandusaasta aruandest (III kd., lk 16-22) nähtuvalt ületab OÜ KETAL VÕRU vara kohustusi ja äriühingu kasum oli 448 527 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt oli aktsiate üleandmine ka pikk protsess, mis vältas tõendite koostamisest kuni lepingute sõlmimiseni terve aasta. Kohtu poolt eespool tuvastatud asjaoludel leiab kohus, et kostjatel puudus alus poolte vahel sõlmitud lepingute tühistamiseks eksimuse tõttu. Hageja on esitanud nõude kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt kostjad on Aktsiaseltsi Kagu-Eesti Turvas aktsiate omanikud selliselt, et nende aktsiate omanikuna kantakse registrisse hageja. Väärtpaberiomanike nimekirjast (III kd., lk 71) nähtub, et 10.10.2002 seisuga on AS KaguEesti Turvas lihtaktsiate omanikud: OÜ Ketal Võru- 255 aktsiat, AS Mikskaar- 228 aktsiat, N. P. - 66 aktsiat. AS Kagu-Eesti Turvas 16.10.2002 kirjast AS Eesti Väärtpaberi-keskusele koos lisatud aktsionäride nimekirjaga (I kd., tl 117-119) nähtub, et AS Kagu-Eesti Turvas palub ebakompetentsusest tingitult 30.septembri 2002 taotluses esitatud valeinformatsiooni tõttu tühistada kanne ja teostada lisatud aktsionäride nimekirja alusel uus kanne, kus neile saavad avatud ajutised väärtpaberikontod. 6.detsembril 2002 on AS Kagu-Eesti Turvas esitanud AS Eesti Väärtpaberikeskusele taotluse registrikande parandamise järgselt kande tegemiseks (I kd., tl 120-122), milles ta palub parandada loetletud nimeliste aktsiate registrikanded ja teha kanded Ketal Võru OÜ kasuks. Teatega kande tegemisest keeldumise kohta (I kd., tl 135-136) on tõendatud, et AS Eesti Väärtpaberikeskus on keeldunud AS Kagu-Eesti Turvas 6.detsembri 2002 taotluse alusel paranduse tegemisest. AS Mikskaar esindaja Anto Kasaku 02.11.2002 kirjast (II kd., tl 158) nähtuvalt on ta teinud ettepaneku kõigile AS Kagu-Eesti Turvas aktsionäridele aktsiate müügiks AS Mikskaar märkimisväärsete summade eest. Tunnistaja AS Kagu-Eesti Turvas juhatuse esimees O. K. annab ütlusi, et oktoobri keskpaigas 2002 R. A. , kes kuulub AS Kagu-Eesti Turvas nõukogusse, kuid ajas AS Mikskaar asju, tuli KET kontorisse ja lisaks muule vestlusele nõudis aktsiaraamatut näha, mida sai ka talle näidatud. O. K. selgitas R. A. , et peale aktsiate registreerimist Eesti Väärtpaberite Keskregistris hakkab register toimuma elektrooniliselt; aktsiaraamatu järgi puudub vajadus ning see aktsiaraamatu kuju, mis on elektrooniliselt registreeritud on õige. R. A. seletas, et sellisel kujul ei ole asi õige, et kõigepealt paberkandjal on vaja asi korda teha. R. A. nõudis Eesti Väärtpaberite Keskregistris kande parandamist, millest O. K. alguses keeldus. Peale seda hakkas R. A. telefoni teel selgitama, et väärtpaberite registris peaks

10 (11)

elektrooniliselt olema samasugune seis nagu aktsiaraamatus, millest ta koopia sai. Kuna AS Kagu-Eesti Turvas juriidiline pool oli tol hetkel suhteliselt nõrk, pakkus R. A. oma ja oma esindaja abi. Peale seda helistas Anto Kasak ja pakkus võimalust kokkusaamiseks. O. K. pakkus oma juristi kontaktandmeid, see A. K. ei huvitanud, ta soovis järjekindlalt kokkusaamist O. K. ja selgitas, et kõigepealt tuleb asjad korda teha äriregistris ja alles siis väärtpaberite keskregistris. Sellesisulisi kõnesid oli mitu, kuni siis otsustati teha see saatuslik taotlus kande muutmiseks. O. K. kõrvu jõudis, et aktsiate eest tehti inimestele pakkumisi utoopiliste hindadega, mistõttu oli O. K. sunnitud konsulteerima juristidega, kes olid kompetentsemad kui AS Kagu-Eesti Turvas jurist. Sealt sai O. K. selgeks, et see vahepealne kanne oli vale. Õige seis peaks olema selline nagu oli esialgse kande järgi. Asja eesmärk oli, et tekitada segadus ja AS Mikskaar saaks enamuse AS Kagu-Eesti Turvas aktsiaid. Anto Kasak pakkus abi ka aktsiate registreerimisel väärtpaberite keskregistris, väites, et tal on seal oma inimene, kellega saab neid asju kiirendada. 6.detsembril 2002.a. saatis O. K. uue taotluse EVK-le, kuid seda ei rahuldatud. Tunnistaja AS Kagu-Eesti Turvas nõukogu esimees I. P. annab ütlusi, et kui nad viimane kord härra Alasega kohtusid, siis Alas suutis neile selgeks teha, et registri tekkimisega ei olnud neil õigus aktsiaid enne registrisse Ketal nimele kanda, kui olid äriregistrist läbi kantud väikeaktsionäride aktsiad. Kuid tuli välja, et asi pidi olema teistpidi. Tehti kanne kähku ära, siis tehti ettepanek, et kanname tagasi, kuid tuli registrist vastus, et nii teha ei saa, et seda saavad teha vaid isikud ise. Kostjate esindaja oli ka AS Mikskaar esindaja. Eeltoodust nähtuvalt taotles AS Kagu-Eesti Turvas Eesti Väärtpaberite Keskregistrilt 6.detsembril 2002.a. oma 16.oktoobri 2002.a. taotluse alusel tehtud kande parandamist, kuid väärtpaberikeskus keeldus kande tegemisest. Vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKrS) § 12 lg 1 võib väärtpaberikande aluseks olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus. EVKrS § 12 lg 3 sätestab, et registripidaja peab kande parandama jõustunud kohtulahendi alusel. Eespool kohus tuvastas hageja omandiõiguse kostjate nimele Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiatele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks järgnevalt nimetatud aktsiaid kellelegi võõrandanud. Seetõttu tuleb vastavalt hageja nõudele väärtpaberite keskregistris peetav aktsiaraamat viia vastavusse tegeliku olukorraga aktsiate kuuluvuse osas ja kohustada Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat parandama kanne, mille kohaselt kostjad on Aktsiaseltsi Kagu-Eesti Turvas aktsiate omanikud selliselt, et nende aktsiate omanikuna kantakse registrisse hageja. Neil asjaoludel tuleb OÜ Ketal Võru hagi I. A. , P. K. , M. L. , V. L. , A. R. , J. R. , E. S. , M. S. ja E. V. vastu AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks ning Eesti Väärtpaberite Keskregistris AS Kagu-Eesti Turvas elektroonilise aktsiaraamatu kannete parandamise nõudes rahuldada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb tühistada Võru Maakohtu 13.jaanuari 2003.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-314/2002 kohaldatud hagi tagamine. Pooled ei ole taotlenud kohtukulude hüvitamist, mistõttu jäävad nende kohtukulud poolte endi kanda. Kohtunik:

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.