Tööõigus › Muud tööõigusasjad

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud nõuded ja asjaolud L.T. on esitanud 26.oktoobril 2005 kohtusse hagi Falck Lääne-Eesti AS-i vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitult puudutud aja eest keskmise palga saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures turvatöötajana alates 1. novembrist 2002.a. (tl 710). Hageja viimaseks töökohaks oli Viljandis, Vabriku tn 2 asuv Estonian Match valveobjekt. 28. juulil 2005.a. määras kostja Viljandi esinduse juhataja käskkirjaga nr 051 hagejale distsiplinaarkaristuse (tl 11), mille hageja vaidlustas kohtus (tl 12-16). Kohtumenetluse ajal tühistas kostja hageja poolt kohtus vaidlustatud käskkirja (tl 17) ja kohus lõpetas hageja taotlusel menetluse (tl 18).

parandused teinud. Graafikul oli endiselt vaid hageja allkiri selle koostamise kohta. Märgates, et graafikus oli tema nime asemele kirjutatud teise töötaja nimi, helistas ta koheselt teenindusjuht Mati Salule ja küsis paranduste põhjuste kohta. Viimane kinnitas, et hagejat ei ole teisele objektile üle viidud, vaid teise töötaja nimi on pandud graafikusse kogu septembrikuuks seetõttu, teenindusjuhile ei ole teada, millal hageja puhkuselt naaseb. Hageja teatas, et naaseb puhkuselt 19. septembril 2005.a. Ta küsis luba töögraafikus see ka fikseerida, mille teenindusjuht talle ka andis. Eeltoodud põhjustel ei vasta tegelikkusele distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitu, nagu oleks hageja muutnud omavoliliselt töögraafikut. Ta koostas selle graafiku tööandja korraldusel ja tegi sellesse ka parandused tööandja loal. Tegelikkusele ei vasta ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitu nagu oleks töögraafiku muutmine viinud erakorralise olukorra tekkimiseni ja häirinud tööd. Töögraafiku muutmise ajaks ei olnud otsustatud hageja teisele objektile üleviimine. Graafikusse hageja asemel teise töötaja nime märkimine oli põhjustatud sellest, et ei olnud teada hageja puhkuselt naasmise aeg. Selle täpsustudes viis hageja töögraafiku vastavusse tegeliku olukorraga. Tegeliku olukorra fikseerimine töögraafikus 23 päeva ette (28. augustist 19. septembrini, mil oli esimene hageja töögraafikujärgne vahetuse aeg) ei saanud tekitada ei erakorralist olukorda ega häireid turvafirma töös. Hageja ei ole katsetanud objekti töövälisel ajal üle võtta, eiranud tööandja korraldusi ega seganud tööd. Hageja tuli tööle peale korralise puhkuse lõppu 19. septembril 2005.a. samale objektile, millelt ta puhkusele jäi. Asudes temale teadaoleva tööaja alguses kell 7.45 oma tavapäraseid töökohustusi täitma võttis hageja valve eelmiselt vahetuse töötajalt üle, vormistades selle kohta ettenähtud dokumendid (tl 23, 24). Seejärel saabusid objektile kostja esindajad, kes teatasid, et hageja olevat justkui üle viidud teisele valveobjektile ja nõudsid lahkumist. Hageja palus fikseerida nimetatud korraldus kirjalikult, et vältida tema hilisemat süüdistust omavolilise objektilt lahkumise kohta. Seda palvet ei täidetud, millele hageja avaldas küll protesti, kuid oli sellele vaatamata sunnitud objektilt lahkuma (tl 25-27). Hageja ei ole üritanud vahetust üle võtta. Ta tuli temale teadaolevalt ettenähtud ajal tööle ja asus nõuetekohaselt oma tööülesandeid (mille hulka kuulub ka dokumentide täitmine valve ülevõtmise kohta) täitma. Ta jätkas tööd kuni tööandja esindaja selle katkestas. Hageja ei ole eiranud tööandja korraldust objektilt lahkumiseks ega seganud tööd. Hageja proteste ja nõuet esitada objektilt lahkumise korraldus kirjalikult (mis tingis korralduse kohese täitmise viibimise) ei tohiks tõlgendada distsiplinaarsüüteona. Seda eriti olukorras, kus kostja oli üritanud juba hagejat ebaseaduslikult distsiplinaarkorras karistada ning muutis repressiivsel viisil hageja töökorraldust puhkuselt naasmise esimesel päeval teda ennast sellest teavitamata. Süüteo raskuse määraks on eelkõige tagajärg. Antud juhul ei toonud töötaja mõningane viivitamine objektilt lahkumise korralduse täitmiseks kaasa mingeid arvestatavaid kahjulikke tagajärgi. Sellele vaatamata on hagejale määratud raskeim karistus. Süüteo toimepanemise asjaolud ei tohiks antud juhul tingida rangeima karistusliigi määramist. Tegemist oli eelkõige tööandja enda ebaselgest käitumisest tulenenud olukorraga, milles selguse saamise töötajapoolne soov peaks olema inimlikult mõistetav. Ei tohiks olla etteheidetav, et töötaja ei lahkunud. Ta üritas selgeks teha, kas hetkel temal on tööaeg või ei ole, kus asub tema töökoht, kas temale ebaloomuliku ja ebaõiglasena näiv suuliselt väljendatud korraldus on ikka tööandja tegelik tahe või ainult tema esindaja isiklik kius. Selles kontekstis on hageja poolt vastuväidete esitamine ja ka kirjaliku ning üheselt mõistetava korralduse palumine igati adekvaatne käitumine (juba varasemalt ebaseadusliku karistuse määramise ja selle tühistamisega pingestunud õhustikus ). Ei vasta tegelikkusele distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitu, nagu oleks hagejal olnud süüteo toimepanemise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus ning rida korrarikkumisi, mis on põhjustanud klientide usaldamatuse tööandja suhtes.

ebasobivate (või vähesobivatele) valveobjektidele üleviimise võimalikkusele. Hageja avaldas arvamust, et see peaks võimalik olema ainult kirjaliku vormistamise ja uute valveobjektide suhtes instrueerimise vahendusel. Kuigi vestluse pooled jäid selles küsimuses eriarvamusele, siiski uut töögraafikut või korraldust teisele objektile tööle asumiseks ei suulises ega kirjalikus vormis hagejale ei tutvustatud ega esitatud. Ei vasta tegelikkusele nagu oleks hageja keeldunud 19. septembril 2005.a. vaatamata korraldustele valveobjektilt lahkuma. Hageja asus esmakordselt peale korralise puhkuse lõppu oma töökohustusi täitma (valvet üle võtma) 19. septembril 2005.a. kell 7.45 valveobjektil ESTONIAN MATCH, nagu oli fikseeritud tema enda poolt tööandja korraldusel enne puhkusele jäämist koostatud valvegraafikus. Kuna objektile valvet üle võtma oli ilmunud korraga kaks töötajat, kutsuti selguse saamiseks kohale kostja juhtivtöötajad. Kuna hageja vastu oli kostja ebaseaduslikke repressioone juba kasutanud, siis palus hageja kohale ilmunud kostjate juhtivtöötajatel esitada või kohapeal kirjutada kirjalik korraldus objektilt lahkumiseks ja uuele valveobjektile tööleasumiseks. Ta vajas seda selleks, et vältida hiljem tema vastu süüdistuste fabritseerimise võimalust valveobjektilt puudumise või omavolilise lahkumise motiividel. Hageja nõue oli tekkinud teravas õhustikus igati mõistlik, nagu ka tema esmane keeldumine valveobjektilt lahkuda. Vaatamata sellele, et kostjate juhtivtöötajad keeldusid kirjalikult oma korraldust vormistamast, veendus hageja selles, et valve võttis objektil üle kohale saabunud teine valvetöötaja ja lahkus kohe pärast seda. Valveobjektilt lahkumisega viivitamist ja selguse nõudmist (mitmetimõistetavuste ja –tõlgenduste vältimise katseid) ei ole õige ega õiglane pidada korralduse täitmisest keeldumiseks. Hageja on esitanud kohtule kirjalikult ka enda väited (tl 21, 25-27). Kuivõrd nimetatud dokumendid ei ole tõenditena käsitletavad, siis tuleb esitatut tõlgendada hageja väidetena. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja esindaja palunud välja mõista hageja kasuks kohtukuludena tasu õigusabi eest 6500 krooni. Kostja põhjendused Kostja on esitanud kohtule järgmised vastuväited. Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele alljärgnevatel põhjendustel vastu: Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja pole toimepannud distsiplinaarsüütegusid. Esimese süüteo pani hageja toime 28.08.2005.a., kui ta oma korralise puhkuse ajal saabus valveobjektile Estonian Match ning omavoliliselt muutis tööandja poolt kinnitatud ja töötajatele teatavaks tehtud septembrikuu töögraafiku (tl 75) alusel objekti valveruumis töötajatele meelespidamiseks väljapandud töögraafikut. Hageja kustutas graafikust turvatöötaja Mare Salmi nime ja kirjutas selle asemel enda nime. Hageja poolt tehtud muudatuse kohaselt oleks hageja asunud tööle 03.septembril, kuigi tema korralise puhkuse viimane päev oli 14.september 2005. (tl 76, 77, 78). Peale graafiku muutmist teatas hageja valveobjektil viibivale turvatöötajatele Ernst Juhtile ja telefoni teel Mati Mätlikule, et ta asub ise septembrikuu algusest tööle valveobjektile Estonian Match ning lahkus objektilt. Antud juhtumist teatas Ernst Juht teenindusjuhile Mati Salule ning töögraafik taastati tööandja poolt kinnitatud kujul. Vastavalt kehtivale korrale “Turvatöötajate erikohustused objektil Estonian Match” (tl 79-82) on turvatöötajate vahetuse töö juhtimine ja korraldamine s.h. töögraafikute kinnitamine ja muutmine teenindusjuht Mati Salu kohustus ja õigus. Hageja teenindusjuhiga töögraafiku muutmiseks kontakti ei võtnud ega kooskõlastanud, vaid toimis omavoliliselt. Tööandja hindas hageja tegu süüliselt toimepandud teoks, millega hageja võttis endale tööandja töökorralduslikud funktsioonid asudes omavoliliselt ümber korraldama valveobjekti Estonian Match kinnitatud valvegraafikut ja muutes ühtlasi ühepoolselt ilma tööandja nõusolekuta kinnitatud puhkusegraafikut. Taolise tegevusega oleks hageja võinud tekitada eriolukorra, kus

mõni valveobjekt oleks jäänud mehitatud valveta. Samuti rikkus hageja turvatöötaja Erikohustuste p 14, mis keelab töötajatel töövälisel ajal viibida objektil. Kuivõrd hageja jätkas peale süüteo toimepanemist puhkust ja pidi tööle asuma 19.09.05, siis vormistati hagejale 28.08.05.a. süüliselt toimepandud süüteo eest distsiplinaarkaristus noomitus 19.09.05.a käskkirjaga nr.064, mis vastas hageja süüteo raskusele, toimepanemise asjaoludele ja hageja eelnevale käitumisele. Käskkirja polnud hagejale võimalik 19.09.05.a, tutvustada, sest hageja pani 19.09.05.a. toime uue süüteo ning seejärel vormistas samal päeval haiguslehe. Käskkiri nr.064 tehti hagejale teatavaks 26.09.05.a., millele hageja keeldus allkirja andmast ja mis fikseeriti tunnistajate poolt käskkirjal. Hageja väidab oma kirjalikus seletuses kohtule, et korralisele puhkusele asumisel 15.08.05.a. oli olemas juba valveobjekti Estonian Match kinnitatud septembrikuu töögraafik ja selle kohaselt pidi ta peale puhkust 19.septembril 2005.a. asuma tööle Estonian Match. Hageja peab enda poolt koostatud ja hagiavaldusele lisatud graafikut tööandja poolt kinnitatud töögraafikuks. Hageja on teadlik, et turvatöötaja kohustuseks ei ole koostada töögraafikuid samuti seda, et turvatöötajal puudub õigus kinnitada või muuta töögraafikut. (tl 83-84). Juhul, kui hageja ka koostas enne puhkusele minekut mingi graafiku, siis selline graafik ei olnud kuidagi siduv teenindusjuhile ning see ei vastanud tööandja juures kehtiva ISO kvaliteedisüsteemiga kehtestatud vorminõuetele. Kuivõrd teenindusjuht Mati Salu viibis korralisel puhkusel ajavahemikul 18.07- 16.08.05, siis kinnitati valveobjektide s.h. Estonian Matchi nõuetekohane töögraafik teenindusjuhi poolt 22.08.2005.a. Estonian Matchi graafikus hagejat tööle määratud ei olnud. Seega hageja väide valveobjekti Estonian Match töögraafiku kinnitamise kohta 15.08.05 on ebaõige, samuti väide, et hageja pidi peale puhkust graafikujärgselt asuma tööle valveobjektile Estonian Match. Vastuoluline on ka hageja kirjalikus seletuses kohtule toodud väide, et ta kooskõlastas teenindusjuhiga graafiku muudatuse selle kohta, et ta asub tööle objektile Estonian Match 19.09 kell 7.45. Tegelikult teenindusjuhiga graafiku muudatusi ei kooskõlastatud ning hageja tegi graafikus muudatuse hoopis mitte selliselt nagu ta väidetavalt oli kokku leppinud teenindusjuhiga. Hageja muutis graafikut selliselt, et ta pidi katkestama puhkuse ja tööle asuma 03.09.05.a teadmata vahetuse algusaega ja kestust. Seega vormistas hageja enda tööle oma korralise puhkuse ajal. Lisaks eeltoodule väidab hageja hagiavalduses, et teenindusjuht oli väidetavalt Estonian Matchi graafikust hageja eksikombel välja jätnud, kuna ei teadnud, millal hageja puhkuselt naaseb. Eeltoodu väide ei vasta tegelikkusele, kuna kõigi töötajate puhkusegraafikud kinnitati vastavalt seaduse nõuetele juba 31.01.2005.a. Lisaks puhkusegraafikule vormistati hageja puhkus ka eraldi käskkirjaga 053, mis oli teenindusjuhile teada ning mida teenindusjuht valveobjektide töögraafikute koostamisel ka arvesta. Vastavalt töölepingule (p.2.4) oli hageja töötamise asukohaks AS Falck Lääne- Eesti regioon, mitte konkreetne valveobjekt. Iga turvatöötaja konkreetne valveobjekt , kus turvatöötaja peab töötama, määratakse kindlaks teenindusjuhi poolt kinnitatud töögraafikutes ja tehakse töötajatele teatavaks hiljemalt 5 päeva enne tööle asumist. Eraldi korralduse või käskkirja väljaandmist turvatöötaja ümberpaigutamiseks ühelt objektilt teisele objektile tööandja vormistama ei pidanud, kuna ümberpaigutamine ei ole teisele tööle üleviimine ning turvatöötaja töö sisu ei muutu. Esmakordselt uuele valveobjektile tööleasujat instrueeritakse vastavalt kehtivale korrale objekti vanema poolt (tl 85) ja vastavalt ISO kvaliteedisüsteemile tutvustatakse esmakordselt tööle asunut valveobjekti kaustaga (tl 86), mis on olemas igal valveobjektil. Teenindusjuhi M.Salu poolt 22.08.05.a. kinnitatud septembrikuu töögraafiku kohaselt oli hageja määratud tööle 19.09.05.a uuele valveobjektile AS Ekseko Viljandi, vahetuse algusega kell 16.00. (tl 87). Hageja töötas puhkuse ajal Viljandi Spari kaupluses. 09.09.05.a. tutvustas esinduse juhataja

Tõnu Tamm hagejale, kes töötas kaupluse kassas, AS Ekseko töögraafikut, samuti teavitati hagejat 09.09.2005.a. käskkirjast nr. 61, mis tühistas käskkirja nr. 51, millega hagejale oli määratud noomitus ja mille hageja oli vaidlustanud. Hageja keeldus AS Ekseko Viljandi töögraafikule allakirjutamisest, sest ta ei olnud nõus peale puhkust uuele valveobjektile tööle asuma. Hageja keeldumine töögraafiku allkirjastamisest fikseeriti tunnistajate allkirjadega. Hageja ja esinduse juhataja vestluse juures viibisid M.Salu, M.Pork ja T.Leppik. Seega oli hageja teadlik, et ta peab peale puhkust tööle asuma valveobjektile AS Ekseko Viljandi. Eeltoodut kinnitab ka hageja ise oma seletuses kohtule, kus ta väidab, et nii 09.septembril kui ka 12.septembril selgitas ta esinduse juhile väga selgelt, kuidas peab esinduse juht toimima, kui tahetakse teda ümberpaigutada teisele objektile. Hageja oma selgitustes kirjeldab järjekindlalt oma ettekujutust n.n. “teenistuslikult korrektsest“ üleviimist teisele objektile, mis ei ühti tööandja juures kehtiva töökorraldusega. Teise süüteo pani hageja toime 19.septembril 2005.a. Kuigi hageja oli teadlik, et ta pidi asuma peale puhkust 19.septembril 2005.a. kell 16.00 Ekseko objektile, ilmus hageja omavoliliselt graafikuväliselt kell 7.45 hoopis Estonian Matchi objektile. Hoolimata valveobjekti turvatöötaja Riho Rosenbergi keelust, sisenes hageja valveruumi ja hakkas valvet üle võtma, kuigi kohal oli graafikus ette nähtud turvatöötaja Mare Salm, kelle vahetus pidi hakkama. R.Rosenbergi helistamisel saabusid objektile ka teenindusjuht ja esinduse juhataja. Tööandja korraldusele koheselt objektilt lahkuda ja asuda kell 16.00 Ekseko objektile hageja ei allunud ning alustas taas selgitama tööandjale kuidas tuleb hageja arvates n.n „teenistuslikult korrektselt käituda“ enne kui ta lahkub objektilt. Kuivõrd hageja näitas oma käitumisega absoluutset allumatust tööandja seaduslikele korraldustele, lahkus tööandja objektilt. Hageja ei ilmunud graafikujärgselt Ekseko objektile ning vormistas end haiguslehele 19.septembrist 2005.a.. Eelkirjeldatud hageja käitumisega valveobjektil Estonian Match rikkus hageja TLS §-e 48 lg 1p 4; 50 p 3 ning p 4 ja Erikohustuste p.14, mis keelab töötajal viibida väljaspool tööaega objektil ning segada ettevõtte töötajate ja turvatöötajate tööd. Tööandja hindas nii hageja eelnevat käitumist kui ka hageja tegutsemist pärast esimese süüteo toimepanemist s.t. pidevat allumatust tööandja seaduslikele korraldustele, omavolilist töökorralduse kehtestamist, hageja ebaviisakat käitumist teiste töötajate ja tööandjaga ning nii tööandja kui ka valveobjekti turvatöötajate töö häirimist ja vormistas 19.09.05. hagejale distsiplinaarkaristuse käskkirjaga nr.065 töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel. Käskkiri tehti hagejale teatavaks 26.septembril peale seda, kui ta oli keeldunud allkirja andmast käskkirjale nr.064, millega oli talle määratud noomitus. Hageja keeldus ka käskkirjale nr. 065 allakirjutamist, mistõttu tööandja pidi keeldumiste fikseerimiseks kasutama tunnistajaid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna 19. septembril 2005.a. süüteo, s. t. teise süüteo toimepanemise ajaks ei olnud hagejale esimese süüteo kohta koostatud käskkirja nr. 064 tutvustatud, siis tuleb lugeda hageja eelnev käitumine laitmatuks. Tegelikult tutvustati hagejale kõigepealt käskkirja, millega hagejale määrati noomitus ja seega tööandja ei hinnanud hageja käitumist sugugi laitmatuks, kuna hageja oli reaalselt toime pannud kaks erinevat distsiplinaarsüütegu (28. 08. 2005.a. ja 19. 09.2005.a.). Seaduse kohaselt on üldjuhul nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja et see karistus oleks jõus. Seadus lubab ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest töölepingu lõpetada. Tööandja vormistas mõlemad käskkirjad 19.septembril 2005.a., käskkirjad tehti hagejale teatavaks

Seega oli hagejal enne käskkirja nr. 065 tutvustamist juba kehtiv karistus - noomitus, millele tööandja oma käskkirjas nr.065 ka viitas. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kostja leiab, et hageja tööleping lõpetati seaduslikult, põhjendatult ega rikutud selleks kehtestatud protseduurireegleid, mistõttu hageja nõue on alusetu. Kostja ei nõustu hagejaga, et hagejale määratud karistused oleksid vastuolus süütegude toimepanemise raskuse, toimepanemise asjaolude ja hageja eelneva käitumisega. Vastavalt TLS 1 on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Seega on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, mis eeldab, et tööandja kindlustab kokkulepitud tööga ning annab selleks vajalikke korraldusi, töötaja aga teeb kokkulepitud tööd, täidab tööandja seaduslikke korraldusi ja hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist. Eeltoodud põhimõtted on väljendatud TLS §-des 48-50. Kohtu põhjendused Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Hageja tegi omakäeliselt parandusi töögraafikusse. Samuti on mittevaieldav asjaolu see, et 26.septembril 2005 käisid kostja töötajad hageja kodus ja tutvustasid talle käskkirju nr 064 ja 065. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 28. augustil 2005 kooskõlastas ta graafiku muutmise kostja teenindusjuhi Mati Saluga. Hageja kirjalikult kohtule esitatud selgitused ei ole piisavad. Septembrikuu töögraafikul (ajakaval), (tl 22) hageja poolt Mati Mätlikule viitamine ei ole piisav, et lugeda tuvastatuks asjaolu, mille kohaselt hageja tegutses kostja esindaja poolt volitatuna. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt 28.08.2005. kustutas hageja graafikust turvatöötaja Mare Salmi nime ja kirjutas selle asemel enda nime. Hageja poolt tehtud muudatuse kohaselt oleks hageja asunud tööle 03.septembril 2005, kuigi tema korralise puhkuse viimane päev oli 14.september 2005. Töögraafik taastati tööandja poolt kinnitatud kujul. Vastavalt kostja sisesuhteid reguleerivale korrale “Turvatöötajate erikohustused objektil Estonian Match” (tl 79-82) on turvatöötajate vahetuse töö juhtimine ja korraldamine s.h. töögraafikute kinnitamine ja muutmine teenindusjuht kohustus ja õigus. Tööandja hindas põhjendatult hageja tegu süüliselt toimepandud teoks, millega hageja omavoliliselt asus ümber korraldama valveobjekti Estonian Match kinnitatud valvegraafikut ja muutis sisuliselt ühepoolselt kinnitatud puhkusegraafikut. Nimetatud süüteo eest määrati hagejale põhjendatult distsiplinaarkaristus noomitus 19.septembri 2005 käskkirjaga nr. 064. Käskkiri tehti hagejale teatavaks tunnistajate juuresolekul (tl 43). Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt hageja pidas enda poolt koostatud (tl 36) ja hagiavaldusele lisatud graafikut tööandja poolt kinnitatud töögraafikuks. Hageja on teadlik, et turvatöötaja kohustuseks ei ole koostada töögraafikuid samuti seda, et turvatöötajal puudub õigus kinnitada või muuta töögraafikut. (tl 83-84). Juhul, kui hageja ka koostas enne puhkusele minekut mingi graafiku, siis selline graafik ei olnud kuidagi siduv teenindusjuhile ning see ei vastanud tööandja juures kehtiva ISO kvaliteedisüsteemiga kehtestatud vorminõuetele. Estonian Matchi graafikus hagejat tööle määratud ei olnud (tl 35). Seega pole õige hageja väide, et hageja pidi peale puhkust graafikujärgselt asuma tööle valveobjektile Estonian Match. Vastavalt töölepingule (p.2.4) oli hageja töötamise asukohaks AS Falck Lääne- Eesti regioon, mitte

konkreetne valveobjekt. Eraldi korralduse või käskkirja väljaandmist turvatöötaja ümberpaigutamiseks ühelt objektilt teisele objektile tööandja vormistama ei pidanud, kuna ümberpaigutamine ei ole teisele tööle üleviimine ning turvatöötaja töö sisu ei muutu. Teenindusjuhi Mati Salu poolt 22.augustil 2005.a. kinnitatud septembrikuu töögraafiku kohaselt oli hageja määratud tööle 19.septembril 2005.a uuele valveobjektile AS Ekseko Viljandi, vahetuse algusega kell 16.00. (tl 87). 09.septembril 2005 a. tutvustas kostja esindaja Tõnu Tamm hagejale, kes töötas puhkuse ajal Viljandi Spari kaupluse kassas, AS Ekseko töögraafikut. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate Matti Porki ja Taavi Leppiku ütlustega. Hageja keeldumine töögraafiku allkirjastamisest fikseeriti tunnistajate allkirjadega (tl 38). Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepinguseaduse § 48 lg 1 p1 kohaselt on töötaja kohustatud täitma töölepingu tingimusi. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohtadega, mille kohaselt oli hageja teadlik, et ta peab peale puhkust tööle asuma valveobjektile AS Ekseko Viljandi. Eeltoodut kinnitab hageja oma seletuses kohtule, kus ta väidab, et nii 09.septembril kui ka 12.septembril selgitas ta esinduse juhile, kuidas peab esinduse juht toimima, kui tahetakse hagejat ümber paigutada teisele objektile. Kohus leiab, et puudub alus rahuldada hageja nõue, mille kohaselt palub hageja tühistada kostja

Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohasel käskkirja nr.065 vormistamisel ei omanud hageja distsiplinaarkaristust. Mõlemad hageja poolt toimepandud süüteod eelnesid vastavate käskkirjade vormistamisele. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 12 lg-le 1 distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Vastavalt TDVS § 12 lg-le 2 karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt ei tohi süüteo eest määratav distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Kohus leiab samas, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei ole ilmses vastuolus tema süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaolude ja hageja varajasema käitumisega. Hageja töö iseloom turvatöötajana eeldab keskmisest kõrgemat võimet järgida kaastöötajatega ladusa koostöö põhimõtteid. Kui hageja sisenes turvaruumi 19. septembril 2005, siis juba kaastöötaja füüsiliselt eemale lükkamisega pani hageja toime teo, mida saab vaadelda kui jämedat töökohustuste rikkumist. Hageja teisi isikuid eirav käitumine kestis mitmeid minuteid turvaruumis ja selle vahetus läheduses. Hageja ei olnud õigustatud otsustama, kas tema on isik, kes võtab valve üle. Hageja käitumine oli jätkuvalt suunatud alluvussuhete revideerimisele olukorras, kus tuli tagada objekti turvalisus. Hageja käitumine tipnes kostja esindajate suuliselt antud seaduslike korralduste mittetäitmisega. Hageja varasema käitumise osana tuleb vaadelda tema soovimatust mitte alluda kostja esindajate seaduslikele korraldustele, hagejale töögraafiku tutvustamiseks pidi kostja esindaja kaasama tunnistajaid. Kostja esindaja väitis, et hageja tuli 19.septembril 2005 Estonian Matchi objektile ja häiris tööd järgmiselt: 1) takistas kontrolli teostamist pääslas; 2) ei olnud võimalik jälgida monitori, sest hageja istus valvetöötaja kohal; 3) tõukas eemale valvetöötaja Rosenbergi; 4) võttis omavoliliselt vahetusaruande ja täitis selle ära; 5) hageja ei allunud tööandja esindajate korraldustele lahkuda objektilt. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistajate Riho Rosenbergi ja Mare Salmi usaldusväärsete ütlustega. Hageja esindaja nõustus asjaoludega, mille kohaselt hageja istus valvetöötaja kohale ja täitis vahetusaruande. Kohus leiab, et kostja on piisaval määral enda poolt esitatud asjaolude olemasolu tõendanud. TLS §-des 48 ja 50 nimetatud töökohustuste süüliselt täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on TDVS § 2 p 1 järgi töötaja distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus TLS § 103 lg-st 1 tulenevalt lõpetada tööleping § 86 p-s 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või TLS § 103 lg 2 kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Seega on töötaja iga süütegu, kui see häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus, jäme töökohustuste rikkumine. Töökohustuste esmakordne jäme rikkumine või distsiplinaarkaristust omava töötaja tööd häiriv süütegu on käsitletav seaduse olulise rikkumisena.

Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, mille kohaselt on üldjuhul nõutav, et töötajat oleks enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud ja et see karistus oleks jõus. Seadus võimaldab ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest töölepingu lõpetada. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus leiab, et tööleping hagejaga lõpetati seaduslikult ja põhjendatult. Hagejale määratud karistus ei ole vastuolus süüteo toimepanemise raskuse, toimepanemise asjaolude ja hageja eelneva käitumisega. Kuivõrd kostja esindaja oli õigustatud hagejaga töölepingut lõpetama ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest, ja selline õigus oli kostja esindajal sõltumata asjaolust, et hagejat ei olnud nõutavas korras enne töölepingu lõpetamist distsiplinaarkorras karistatud, siis tuleb töölepingu lõpetamine hagejaga lugeda seaduslikuks. Vastavalt TLS § 144 lg-le 1 vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Kuigi hagejaga töölepingu lõpetamine oli iseenesest seaduslik, saab kohus siiski, tulenevalt TLS § 144 lg-st 1, hinnata töölepingu lõpetamise otstarbekust. TLS § 144 kohaldamise eelduseks on töölepingu lõpetamise õiguspärasus. Töötaja tööle ennistamisel TLS § 144 kohaselt kasutab kohus talle seadusega antud volitust hinnata asjaolude kohaselt, kas töölepingu lõpetamine töötajaga oli otstarbekas. Seetõttu ei saa TLS § 144 alusel töötaja tööle ennistamine samal ajal tähendada tööandja distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasust. Kuigi hageja pani toime 19. septembril 2005 kostja sisesuhete raames jämeda töökohustuste rikkumise, pole siiski tuvastatud hageja käitumise võimalike negatiivsete tagajärge olulisus kostja välissuhetes. Pole tuvastatav, kui suurel määral sai riivatud klientide usaldus kostja suhtes. Nimetatud asjaolust tulenevalt peab kohus otstarbekusest lähtudes põhjendatuks rahuldada hageja nõue tema tööle ennistamiseks. Hageja nõue, mille kohaselt palub hageja tühistada kostja 19. septembri 2005.a. käskkiri nr 065 hagejaga distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise kohta, kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab nimetatud käskkirjas märgitud asjaolu – töötajal on samal ajal kehtiv distsiplinaarkaristus (käskkiri nr 064, 19.09.2005) - tühistamist. Vastavalt TLS § 144 lg-le 2 tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja keskmine palk töölt sunnitult puudutud aja eest rahuldamata.

Kohtukulude arvestus Asjas on menetluskuluks asja läbivaatamise kulu (postikulu) 63 krooni. Hagejapoolne kohtukulu - tasu õigusabi eest 6500 krooni on piisavas vastavuses õigusvaidluse keerukuse astmega. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, siis käesolevas asjas kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.