Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17. märts 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
Vaidlustatud otsus
2-16-3224 Estonian Building Export OÜ hagi AN vastu vara väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 27. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Estonian Building Export OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
2 000 eurot Hageja (apellant): Estonian Building Export OÜ (registrikood 12042883), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja (vastustaja): AN (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Tsiviilasi
Tühistada Harju Maakohtu 27. detsembri 2016 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 2 000 euro saamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5) ja jaotas menetluskulud (punkt 6). Saata tühistatud osas asi samale maakohtule uuesti lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. Sama otsus on ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4) edasi kaebamata jõustunud. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (7)
kuna tööandja jättis kostjale tasumata oktoobri 2015 töötasu ja puhkusetasu, st lõpparve, siis on kostjal õigus keelduda omapoolse vara tagastamise kohustuse täitmisest kuni tööandja võlgnevuse likvideerimiseni; kostja ei ole tema valduses olevat vara kasutanud, vaid on vara hoidnud; hageja kahjunõude suurus on tõendamata.
Eelnevast tuleneb, et hageja esiletoodud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel võis tööandjal lisaks asjade tagastamise nõudele olla lepingulise kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Maakohus on käsitlenud hageja nõuet ainult lepinguvälise kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1043 ja § 1042 lg 1 p 5 alusel, aga nende nõuete rahuldamise alused on erinevad (vt nt Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12, ja 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10, p 25). Kohtu ülesanne on esiletoodud asjaoludest lähtudes kontrollida haginõuet mõlemal õiguslikul alusel, v.a kui ühel alusel saab nõude täielikult rahuldada (Riigikohtu 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 24 teine lõik). Kui maakohus leidis, et hageja rahalist nõuet ei saa rahuldada õigusvastase kahju tekitamise nõudena, siis oleks tulnud täiendavalt kontrollida sama nõuet lepingulisel alusel. Kuna kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega, aga samas ei tohi kohtulahend olla pooltele üllatuslik (nt Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 54 teine lõik), siis tulnuks maakohtul hageja rahalise nõude lahendamisel ning ka juba selle ettevalmistamisel eelmenetluse käigus pooltega arutada küsimust hagejale sõiduki ja haagise kasutuseeliste hüvitamise erinevate õiguslike aluste kohta.
5 (7)
Seega tuleb VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eeldusena kohtul mh tuvastada, milline on selle kohustuse väärtus, mille täitmisest võlgnik keeldub. Käesoleval juhul on selleks vaja tuvastada, milline on tööandjale tagastamata jäänud vaidlusaluste asjade väärtus. Maakohtu otsuses tuvastatust ei nähtu, et kostja nõue ei olnud piisavalt tagatud (nt teiste asjade tagastamisest keeldumisega). Pooled ei ole toonud ka esile asjaolusid, mis võimaldaks kohtul vastava hinnangu anda. Hageja on 14. novembri 2016 istungil vaid selgitanud, et poolte väited vaidlusaluste asjade kostja valduses olemise kohta erinevad 30 000 euro ulatuses. Sellise suurusjärgu puhul ei saanud maakohus ilma asjaolusid tuvastamata pidada kostja keeldumist kõigi vaidlusaluste asjade tagastamisest VÕS § 110 lg 1 alusel õigustatuks. Tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-st 3 pidanuks maakohus sellele juhtima poolte tähelepanu eelmenetluses ja TsMS § 351 lg 1 järgi arutama neid asjaolusid istungil. Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada VÕS § 110 lg 1 kohaldamise aluste esinemise üle, siis tuleb eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele. Sama põhimõte rakendub mõlema poole väidete ja asjaolude esituse osas (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.