lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-290/13

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-290/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1693
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 88 lg 1Kulutuste hüvitamine valdajaleTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineVÕS § 1042 lg 1Kulutuste hüvitamise nõueTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 370 lg 2Nõuete paljusus hagisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-290/45Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval23.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-290

Tsiviilasi

DK hagi HT vastu kulutuste 84 500 eurot ja kahju 350 eurot hüvitamise ning viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

DK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: DK, lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja: HT, lepinguline esindaja Monica MeristoDmitrijev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.DK (hageja) esitas 7. jaanuaril 2017 Pärnu Maakohtule hagi HT (kostja) vastu alusetult saadu eest 84 500 euro hüvitamise ja 350 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise. Hageja tõi hagi alusena välja mh järgmised asjaolud:  jõustunud kohtulahendiga kohustati hagejat üle andma kostjale kinnisasi (edaspidi „vaidlusalune kinnistu“) ja hageja on vastava kohustuse täitnud;  vaidlusaluse kinnistu hageja valduses oleku ajal muudeti hageja ettevõtmisel kinnistu maa sihtotstarvet, telliti ehitusprojekt ja ehitusluba ning rajati hoonestus, sh elektrisüsteem, veevarustus, kanalisatsioon ja soojavarustus;  asjatundja hinnangul on vaidlusaluse kinnistu turuhind praegusel hoonestatud kujul 86 000 eurot, aga ilma hoonestuse ja maa sihtotstarbe muutuseta oleks see 1 500 eurot – nende kahe summa vahet (84 500 eurot) nõuab hageja kostjalt;  kinnistu hindamise kulu oli 350 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt kahjuna.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2.Maakohus jättis 10. jaanuari 2017 määrusega hagiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras hagejale tähtaja hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Märgitud tähtaeg lõppes 30. jaanuari 2017 möödumisega. Maakohus andis eelviidatud määruse resolutsioonis hagejale järgmised korraldused puuduste kõrvaldamiseks:  täpsustada ja põhjendada hagi eset;  avalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude täiendamiseks;  esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
3.Hageja esindaja saatis 31. jaanuaril 2017 enne tööpäeva algust maakohtule hagiavalduse täienduse, milles tõi esile, et ta on teinud vaidlusalusel kinnistul ehitustöödega seonduvaid kulutusi summas 160 440,25 eurot ja esitas kulud kronoloogiliselt. Hageja sõnastas nõude 84 500 euro saamiseks selliselt, et soovib saada vaidlusaluse kinnistu väärtuse suurendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus keeldus 31. jaanuari 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 alusel, kuna hageja 10. jaanuari 2017 määruses märgitud puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Lisaks asus maakohus seisukohale, et 31. jaanuaril 2017 esitatud hagiavalduse täienduses ei ole hageja kõrvaldanud 10. jaanuari 2017 määruses nimetatud puuduseid. Hagiavalduses ega selle täienduses ei ole faktilised asjaolud esitatud kronoloogiliselt ja hagi alus on kohati arusaamatu. Maakohus leidis, et hageja esitas nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1042 lg 1 alusel, aga ei arvesta asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg-ga 1, mille alusel on võimalik nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja ei erista hagiavalduses vajalikke ja muid kulutusi. AÕS § 88 lg 1 ja VÕS § 1042 lg 1 järgi on hagejal võimalik nõuda kulutuste hüvitamist, mitte asja väärtuse hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas 16. veebruaril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega anda talle täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et ta on maakohtu 10. jaanuari 2017 määruses märgitud puudused kõrvaldanud ja vaidlustatud määrusest ei nähtu, milline konkreetne puudus oleks jäänud tähelepanuta. Kuigi täiendus esitati alles 31. jaanuaril 2017, siis pidanuks maakohus sellega arvestama, sest hilinemine oli väheoluline.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle kostjale seisukoha esitamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et hageja täiendus oli hilinenud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. märtsi 2017 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

2 (4)

8.Maakohus märkis vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise menetlusõigusliku alusena ainult TsMS § 3401 lg 2. Kohus ei või aga jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11 kolmas lõik). Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et maakohus pidas võimaliku keeldumise alusena silmas TsMS § 371 lg 2 p 1 ehk hagi õiguslikku perspektiivitust. Nimelt leidis maakohus, et hageja on esitanud nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel, aga ei ole arvestanud AÕS § 88 lg-ga 1, mille alusel on võimalik nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, kuid samas ei ole hageja eristanud vajalikke ja muid kulutusi. Sellest nähtub ühtlasi, et maakohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata 31. jaanuari 2017 täpsustuse hilinenult esitamise tõttu. Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10, samuti selles viidatud 11. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14, ja 3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).
9.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel ei saanud maakohus käesolevas asjas hagi menetlemisest keelduda, ja põhjendab seda järgmiselt. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik). Kui hageja esitab rahalise nõude (nii nagu käesolevas asjas soovib hageja kostjalt 84 500 euro ja 350 euro väljamõistmist), siis ei pea hageja otsustama, millisel õiguslikul alusel ta seda taotleb. Piisav on selliste asjaolude esiletoomine, mis võimaldavad hagi rahuldamist mõnel õiguslikul alusel. Kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab ta selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid (Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 23 esimene lõik). See ei välista aga hagi menetlusse võtmist juhul, kui nõude vähemalt osaline rahuldamine on võimalik mõnel õiguslikul alusel. Hageja tõi mh esile, et vaidlusaluse kinnisasja turuhind on hageja tegevuse tulemusena 84 500 euro võrra suurem kui see oleks ilma hageja tegevuseta. Seejärel tõi hageja täpsustuses esile, milliseid kulusid ta on kandnud. Sellise nõude rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud VÕS § 1042 alusel ka siis, kui ükski hageja kulutustest ei osutu vajalikuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 tähenduses. Seega ei saa kohus keelduda vastava nõude menetlemisest. Maakohus ei ole hagejale teinud etteheiteid 350 euro suuruse nõude aluse ebaselguse osas, mistõttu ei oleks olnud ka alust selle menetlusse võtmisest keelduda. 3 (4)
10.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on 10. jaanuari 2017 määrusega põhjendamatult nõudnud hagejalt hagi eseme täpsustamist ja tõendite esitamist. Algsest hagiavaldusest nähtub piisava selgusega, et hageja soovib kostjalt raha väljamõistmist, kusjuures hagiavalduse resolutsioonis on märgitud konkreetsed summad. Maakohtu
10.jaanuari 2017 määrusest ei nähtu, millised etteheited olid maakohtul hageja nõudele, st TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hagi esemele. Maakohtu puuduste kõrvaldamise määruses on lauseosa „hageja peab esitama lõpliku nõude kostjate vastu selliselt, et nõude alusel on nõue ümber tõsta kohtuotsuse resolutsiooni“, mille sisu ja eesmärk on raskesti mõistetav ka ringkonnakohtule, seda enam, et hagi oli esitatud üksnes ühe kostja vastu. Sedavõrd ebaselge puuduste kõrvaldamise juhise andmise järel ei ole hageja suhtes õiglane jätta hagi puuduse kõrvaldamata jätmise alusel menetlusse võtmata. Maakohtul ei ole põhjust kohustada hagejat esitama tõendeid enne hagi menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu ei saa ka tõendite esitamata jätmine olla hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. TsMS § 363 lg 1 p 3 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See ei tähenda, et hageja peaks koos hagiavaldusega tõendeid esitama. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 231 lg-test 2 ja 4 ning § 238 lg 1 p-st 1 on ennatlik nõuda hagejalt tõendeid menetluse etapis, milles pole veel teada, millistele hageja esile toodud asjaoludele kostja vastu vaidleb.
11.Hageja palub teha uue määruse, millega anda talle täiendav tähtaeg. Sellist otsustust ei saa ringkonnakohus praeguses menetlusstaadiumis teha, mistõttu määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohus saab hagi menetlusse võtmise toimingute käigus kaaluda, kas otstarbekam on hagejale täiendava tähtaja määramine või hagi menetlusse võtmine (kui selle muud eeldused on täidetud) ja nõude aluseks olevate asjaolude täiendav väljaselgitamine eelmenetluse käigus, milleks TsMS § 392 lg 1 näeb ette piisavad menetluslikud võimalused.
12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus sisuliselt rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja