Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

puudus maksevõime ja neil olid makseraskused. Laen kanti kolmanda isiku kontole, milleks ei olnud mingit objektiivset põhjust. Kuna ülekanded olid tehtud varjatud tasu maksmiseks, siis ei ole see raha kostjale III kunagi üle läinud. Laenu sihtotstarbeks on märgitud laenusaaja äritegevuse finantseerimine, kuid laenu ei ole sellel otstarbel kasutatud. Ka makse selgitus viitab, et ülekanne tehti otseselt kostjale II. Laenulepingute majanduslik eesmärk on ebaselge ning ebamõistlik. Krediidi kulukuse määr ja käendaja vastutuse määr on ebamõistlikult suur. Näilikkusele viitab ka kostja II kui võlgniku võlausaldajaid kahjustav ja majanduslikult ebaratsionaalne käenduse andmine. Lisaks esitati laenulepingud esmakordselt tsiviilasja nr 2-15-16668 menetlusse, milles kostja I vaidlustas kohtutäituri tegevuse. Mitte keegi ei ole täitemenetluses nõudnud kolmanda isiku vara arestist vabastamist. Hageja õiguslik huvi hagi esitamiseks seisneb laenulepingute näilikkuse tuvastamises, mis võimaldaks tsiviilasjas nr 2-15-14989 esitatud laenulepinguid pidada ebausaldusväärseteks ja võltsitud tõenditeks. Viidatud tsiviilasjas esitas hageja nõude kostja I vastu kahju hüvitamiseks, sest kostja I ei täitnud kohtutäituri arestimisakti ning rikkus teabe andmise kohustust. Seetõttu tekkis hagejale kahju summade näol, mille õiguspärasel tasumisel kostjale II oleks saanud need täitemenetluses sisse nõuda.

MAAKOHTU LAHEND

lg 2 alusel. Seejärel on sissenõudjal õigus nõuda TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1028 jj, TMS § 118 lg 1 esimese lause alusel kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks, kohtutäiturile. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele (vt TsÜS § 89 lg 1). Olukorras, kus tehingu näilikkusele ei tugine mitte mõni tehingu teinud isikutest, vaid kolmas isik, ei pruugi ükski näiliku tehingu teinud isikutest olla huvitatud tehingu tegeliku sisu ilmnemisest. Seega oleks mõeldamatu piirduda tehingu näilikkuse tõendamisel üksnes tehingu teinud isikute ütlustega. Olukorras, kus isikud on teadlikud käimasolevast täitemenetlusest ja võlgniku tööandja kannab võlgnikuga seotud isikule raha, kannavad isikud tegeliku õigussuhte mittetõendatavuse riski, kui kõik muud asjaolud ja tõendid viitavad tegeliku õigussuhte varjamisele. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige, kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kohtuistungil on tuvastatud, et kostja I majandustegevuseks on metsakinnistute vahendamine (raha laenamine ei ole tema tavapäraseks majandustegevuseks). Kostja II avaldas, et tuleb nõustuda oletusega, mille kohaselt kolmas isik on kontole laekunud raha kasutanud tegelikult isiklikul otstarbel. Hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et laenulepingud on näilikud ning tal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid, kuna kostjatel on ühised huvid ning nad on omavahel pikaajalistes usaldussuhetes. Kostjate esitatud tõendeid ei saa pidada piisavaks, et asuda vastupidisele seisukohale. Kostjad on esitanud laenulepingute tegelikkusele vastavuse kohta laenulepingud, kostja III saldokinnituse, ekraanikuva pildid failiandmetest ja õiendi laenulepingu täitmise kohta. Saldokinnituse ja õiendi laenulepingu täitmise kohta võisid ühiste huvidega kostjad allkirjastada igal ajahetkel. Samuti ei ole lisaks õiendile laenulepingu täitmise kohta esitatud kohtule raamatupidamislikke dokumente, millest nähtuks, et kostja III on laenu kostjale I tagastanud. Ekraanikuva piltidel ei ole tähtsust, sest laenulepingu allkirjastamise kuupäeva tuvastamine ei anna informatsiooni tehingu sisulise hindamise aspektist. Kostjad on esitanud ka tõendamata vastuväited, et kostja III on saanud laenu kindlal otstarbel (äritegevuseks, kahe kinnistu ostmiseks). Kostja II on avaldanud, et kostja on raha kasutanud sihtotstarbeliselt, ning kuna kostja I oli nõus raha kandma üksnes pangaarvele ja nii laenusaajal kui käendajal olid arvelduskontod arestitud, siis oli ainsaks võimaluseks kanda raha kolmanda isiku kontole. Kostjad ei ole eeltoodud väiteid tõendanud. Samuti ei ole kostja I ega kostja II taotlenud tõendite väljanõudmist kostjalt III ega palunud tunnistajana üle kuulata kolmandat isikut või muid võimalikke tunnistajaid. Seega on jätnud kostjad oma tõendamiskoormuse täitmata. Kohus selgitas kostjatele 3. juuni 2016 tsiviilasja uuendamise määruses tõendamiskoormuse jaotumist ning andis kostjatele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (kostjad I ja II vastasid, et neil ei ole täiendavaid tõendeid esitada, kostja III määrusele ei reageerinud). Kummastavad nii kostja I ja II väited selle kohta, et kosjal III ei ole mitte mingisugust huvi tõendeid esitada. Kostjad I ja II on menetluses läbivalt avaldanud, et kostjale III anti laenu tänu tugevatele ja pikaajalistele usaldussuhetele. Seega jääb arusaamatuks, miks sellistes usaldussuhetes (suurtes summades laenu andmine isikule, kellel esinevad maksehäired) isikud ei peaks võimalusel soovima esitada asjakohaseid tõendeid. Eluliselt usutav ei ole see, et kostja I juures ostu-müügijuhi ülesandeid täitnud kostja II sai selle töö eest miinimumpalka või 100 eurot kuus. Statistikaameti andmete kohaselt oli 2015. aastal keskmine brutopalk metsamajanduse valdkonnas 949 eurot ning kostja I majanduslik seis oli sellel ajal hea. Kostja I on ise avaldanud, et mitteametlik töötasu maksmine oli kostja I ja kostja II vahel tavaline praktika. Kostja II on märkinud, et laenu andmisel kostjale III ei olnud kostja II makseraskustel tähtsust, sest tema makseraskuste põhjused olid kostjale I teada. Kostja I on

märkinud, et igal maksehäirel on oma eel- ja järellugu, mille alusel saab igaüks hinnata konkreetset maksevõimet. Kostja I pidas kostja II makseraskusi hageja tegevuse süüks, mistõttu ei olnud kostja II usaldusväärsust käendajana kahtluse alla seatud. Eeltoodud kostjate seisukohad ilmestavad seda, et kostjad II ja III peavad tekkinud võlgnevuse tasumist hagejale ebaõiglaseks. Tehtud ülekannete majanduslik eesmärk on raskesti mõistetav. Kostja II selgitas kohtuistungil, et raha anti kostjale III kinnistute ostmiseks, millised ta oli ise üle vaadanud ja seal kasumi teenimisvõimalust näinud. Eeltoodu on kaheldav, kuivõrd kolmanda isiku kontole kantud summad olid vahemikus 345-5900 eurot ja kostja I esindaja avaldas, et ülekandeid tehti vastavalt võimalustele ja laenusaaja vajadustele. Näilikule tehingule võib mh viidata raskesti mõistetav ülekannete majanduslik eesmärk. Kostjad ei ole veenvalt ümber lükanud fakti, miks kolmanda isiku kontole tasutud summade makseselgituses oli läbivalt märgitud „Janno Jõesaarele“. See võiks olla mõistetav üksiku ülekande puhul, kuid praegusel juhul on sellise selgituse saanud ülekandeid rohkem kui üks. Eeltoodud tõendite analüüsist tuleneb, et laenulepingute sõlmimise tegelik eesmärk oli tekitada ettekujutus laenulepingutest kostja I ja kostja III vahel selleks, et tasuda kostjale II varjatult töötasu kolmanda isiku vahendusel. Tegemist on näilike ja tühiste tehingutega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna maakohus seda ei teinud, tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ning jätta Swedbank AS-i hagi Tartumets OÜ, Janno Jõesaare ja Roomet Lindvere vastu tehingute näilikkuse ja tühisuse tuvastamiseks TsMS § 423 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 järgi läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.