Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-8-06 Otsuse kuupäev Tartu, 23. märts 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi Osaühingu S hagi Osaühingu R (pankrotis) ja V.R vastu 79 990 krooni 85 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/993/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.R kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. veebruar 2006. a, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Kassaator V.R (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Riigikohtus Vastustaja Osaühing S (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja S.K. Resolutsioon Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2005. a otsus muutmata.
esindajana OÜ S ja OÜ K vahelise ostu-müügilepingu, võttis endale ühtlasi kohustuse tagada eraisikuna OÜ S võimalikud nõuded ostja vastu, kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Seega ühines kostja osaühingu kohustustega hageja ees nõude tagamise eesmärgil kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg-ga 1. Lepingu p 6.3 sõnastuse järgi ei pidanud kostja lepingut allkirjastama teistkordselt ehk füüsilise isikuna. Kostja teadis üheaegselt osaühingu esindajana ja füüsilise isikuna tehingu tingimustest ja kinnitas lepingus, et on tutvunud lepinguga, on selle sisust ja temale kui füüsilisele isikule sellega pandud kohustusest aru saanud. Lepingu p-ga 6.3 mittenõustumisel tulnuks kostjal hea usu põhimõttest lähtudes hagejat sellest teavitada lepingu sõlmimisel, sest hageja ei oleks ilma kostja kaasvastutuseta OÜ-ga K kui uue ostjaga lepingut sõlminud. Kostjale ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, sest kostjat ei saa käsitada tarbijana VÕS § 34 mõttes. Osaühingu omaniku ja juhatuse liikmena oli ta osaühingu edukast majandustegevusest otseselt huvitatud ja sellega seotud.
täitmist kostja isiklikult tagas, seondub otseselt tema kui äriühingu omaniku ja juhatuse liikme majandustegevusega. Kostja ei sõlminud lepingut oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. TsMS § 319 lg-st 2 tulenevalt jättis ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited lepingu kui tüüptingimustel sõlmitud lepingu kohta, kuna need on uued väited, mida kostja esimese astme kohtus ei esitanud.
mille alusel anti OÜ-le K üle kaupa 40 702 krooni 85 sendi väärtuses ning OÜ K ei ole selle kauba eest tasunud. OÜ K seadusliku esindajana kirjutas sellele lepingule alla kostja. Lepingu p 6.3 oli sõnastatud järgnevalt: "Käesolevaga võtab lepingule allakirjutanu endale eraisikuna kohustuse tagada S OÜ võimalikud nõuded OSTJA (kaubasaaja) vastu, kui OSTJA (kaubasaaja) ei täida krediiditingimustega OstuMüügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Lepingupooled lepivad kokku, et kohustuste täitmine tagatakse allakirjutanu kogu isikliku varaga, sealhulgas tulevikus tekkiva varaga. Allakirjutanu kinnitab, et on tutvunud Lepinguga ning on selle sisust ja temale seoses sellega pandud kohustustest aru saanud. Allakirjutanul (Käendajal) tekib tagasinõude õigus Võlgniku vastu Käendaja poolt Hankijale täidetud nõude ulatuses. Hankija annab Käendajale üle dokumendid, mis tõendavad nõuet Võlgniku vastu ja loovutab nõuet tagavad õigused pärast nõude täitmist." Vaieldakse selle üle, kas kostja on lepingu p 6.3 järgi kohustatud maksma hagejale põhivõlgnevuse katteks 40 702 krooni 85 senti ning lepingu p 6.1 järgi viivist 39 288 krooni.
kostja OÜ K lepingust tulenevate kohustustega hageja ees VÕS § 178 mõttes. Kohustuse võib VÕS § 178 lg 1 järgi üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus ja kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.