lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-18831/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 26.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-18831/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2462
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2023-08-10
Taotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2023-08-04

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 10, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 178 lg 1, 4Kohustusega ühinemineTsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Bronx Wood10816623(Kostja)KAKSIKVARA OÜ11137959(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 26. august 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected])

Tsiviilasja nr

2-24-18831

Tsiviilasi

KAKSIKVARA OÜ hagi OÜ Bronx Wood ja K. K. vastu 60 000 euro suuruse põhivõla, 431 euro 34 sendi suuruse intressi ja 53 998 euro suuruse viivise saamiseks

Hagi hind

114 429 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KAKSIKVARA OÜ (registrikood 11137959, asukoht Kaunase pst 72, 50706 Tallinn), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum (e-post [email protected]) Kostja OÜ Bronx Wood (registrikood 10816623, asukoht Savi tn 27, Tartu linn, Tartu Maakond e-post [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige K. K. Kostja K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kaksikvara OÜ 12.12.2024 hagi K. K. ja OÜ Bronx Wood vastu 114 429 euro 34 sendi saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista OÜ-lt Bronx Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja 114 429 eurot 34 senti, mis hõlmab:  30.06.2023 sõlmitud laenulepingust nr 230630 tulenevat põhivõlga 48 000 eurot ja viivist 41 999 eurot ning  23.10.2023 sõlmitud laenulepingust nr 231023 tulenevat põhivõlga 12 000 eurot, intressi 431 eurot 34 senti ja viivist 11 999 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 383 lg 2Hagi tagamine tagatise vastu
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 417 lg 2Kaja lahendamine
TsMS § 437 lg 6Asja arutamise uuendamine
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
VÕS § 143 lg 2Tarbijakäendusleping
VÕS § 4062
3.Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ Bronx Wood ja K. K. kanda. Mõista OÜ-lt Bronx Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja menetluskulud 2300 eurot (km-ta).
4.Mõista OÜ-lt Bronx Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (2300 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5.Kohustada OÜ-d Bronx Wood ja K. K. tasuma väljamõistetud summad Kaksikvara OÜ arveldusarvele nr EE177700771002325626 (LHV Pank), märkides makse selgitusse võlgniku nime, isikukoodi/registrikoodi ja tsiviilasja numbri.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.KAKSIKVARA OÜ (hageja) esitas 12.12.2024 OÜ Bronx Wood (kostja I) ja kostja I juhatuse liikme K. K. (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 114 429 eurot 34 senti. Hageja nõuded kostjate vastu tulenvad kahest laenulepingust. Hageja palub kostjatelt välja mõista 30.06.2023 laenulepingust nr XXX (laenuleping I) tuleneva põhivõla 48 000 eurot ja viivise 41 999 eurot. Teiseks palub hageja kostjatelt välja mõista 23.10.2023 laenulepingust nr XXX (laenuleping II) tuleneva põhivõla 12 000 eurot, intressi 431 eurot 34 senti ja viivise 11 999 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I kaks laenulepingut. Kostja I sai laenulepingu I kohaselt laenu 42 000 eurot. Intressimäär oli 24% aastas ja viivis 1% päevas. Laen tuli tagastada kolme võrdse 3000 euro suuruse osamaksena 30.06.2023, 28.07.2023, 25.08.2023, viimane 33 000 euro suurune osamakse tuli teha 22.09.2023. Laenulepingu I p-s 5 oli sätestatud, et kostja I vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku varaga. Kostja I rikkus laenulepingust I tulenevaid kohustusi, sest ta ei tasunud tähtaegselt osamakseid. Pooled sõlmisid 24.10.2023 laenulepingu I muutmise lepingu, milles leppisid kokku, et hiljemalt 24.11.2023 tuleb tagasi maksta 48 000 eurot. Ka neid kohustusi ei täidetud.

Kostja I sai hagejalt laenulepingu II kohaselt täiendavalt laenu 12 000 eurot. Intressimäär oli 24% aastas ja viivis 1% päevas. Laen tuli tagastada kahe osamaksena 20.11.2023 1000 eurot ja 18.12.2023 11 000 eurot. Laenulepingu I p-s 5 oli sätestatud, et kostja I vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku varaga. Kostja I ei tasunud laenu osamakseid. Ka kostja II ei ole laenu tagasi maksnud. Hageja on püüdnud kostjatega kohtuväliselt kontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud. Laenulepingu I järgi on põhivõlg 48 000 eurot ning põhinõudeni vähendatud viivis 41 999 eurot. Laenulepingu II järgi on põhivõlg 12 000 eurot, millele lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista intress 431 eurot 34 senti ning põhivõlani vähendatud viivist 11 999 eurot. Kogu nõue kokku on 114 429 eurot 34 senti.

2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale I kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 13941502 114 000 euro suurune kohtulik hüpoteek ning kostjale I kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 20779550 114 000 euro suurune kohtulik hüpoteek. Hageja palus vabastada end tagatise tasumisest.
2.1.Tartu Maakohus rahuldas 13.12.2024 määrusega hageja taotluse hagi tagamise tagatisest vabastamiseks osaliselt ning määras, et hagejal on võimalik tasuda hagi tagamise tagatisena 5721 eurot kolme võrdse osamaksena, millest esimene osamakse 1907 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates 13.12.2024 määruse kättesaamisest, teine osamakse 1907 eurot hiljemalt 15.01.2025 ja kolmas osamakse 1907 eurot hiljemalt 15.02.2025. Kohus hoiatas, et kui hageja ei tasu tähtpäevaks esimest osamakset, jätab kohus hagi tagamata ning kui hageja jätab pärast hagi tagamist tasumata järgmised osamaksed, tühistab kohus hagi tagamise.
2.2.Kohus jättis 31.12.2024 määrusega hagi tagamise taotluse TsMS § 383 lg 2 ja § 384 lg 2 kohaselt rahuldamata, sest hageja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks hagi tagamise tagatise esimest osamakset.
3.Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 07.01.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja hagile vastamiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale II kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 14.01.2025 ja kostjale I avaliku e-toimiku kaudu 29.01.2025. Kostjad ei vastanud tähtaegselt hagiavaldusele.
3.1.Tartu Maakohus võttis 15.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-589 menetlusse kostja I vastu esitatud pankrotiavalduse. Tartu Maakohus määras 15.01.2025 määrusega kostjale I ajutise pankrotihalduri ja keelas kostjal I käsutada endale kuuluvaid esemeid ajutise halduri nõusolekuta. Tartu Maakohus jättis 25.06.2025 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata ega kuulutanud välja kostja I pankrotti. Kohus leidis, et kostja I ei ole maksejõuetu, sest bilansis kajastatud vara väärtus ületab oluliselt kostja I kohustusi. Kohus leidis, et aruandes toodud andmetest lähtudes ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul puudub vara sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Asjaolu, et võlgniku varad ei ole kiirelt realiseeritavad ja nõude rahuldamine ei realiseeru kiiresti, ei tähenda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. See määrus ei ole jõustunud, sest võlausaldaja esitas selle määruse peale määruskaebuse.
3.2.Tartu Maakohus võttis 15.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-591 kostja II vastu esitatud maksejõuetusavalduse menetlusse. Tartu Maakohus peatas 27.01.2025 määrusega kõik kostja II vastu algatatud täitemenetlused ja muud sundtäitmised kuni kostja II pankroti väljakuulutamiseni või maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamiseni. Tartu Maakohus nimetas 30.01.2025 määrusega kostjale II usaldusisiku ning märkis, et kostja II vastu algatatud täitemenetlused ja sundtäitmised on peatunud, kohus keelas kostjal endale kuuluvaid esemeid käsutada. Tartu Maakohus jättis 30.06.2025 määrusega kostja II vastu esitatud maksejõuetusavalduse läbi vaatamata, sest kostja II vastu esitatud nõue on pankrotiseaduse § 15 lg 3 p 1 mõttes ebaselge. See määrus ei ole jõustunud, sest võlausaldaja esitas selle määruse peale määruskaebuse.
3.3.Tartu Maakohus andis käesolevas tsiviilasjas 03.07.2025 kostjatele I ja II täiendava tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohtute Infosüsteemi andmetel said kostjad I ja II tähtaja andmise määruse kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu kätte samal päeval. Kostjatel tuli esitada seisukoht hiljemalt 24.07.2025. Kostjad tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja on taotlenud, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtule tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
5.Kohus märgib, et kohaldab TsMS § 437 lg 6 järgi õigust ise ning kontrollib omal algatusel ka juhul, kui kostja ei esita selle kohta vastuväidet, millist liiki tehinguga on tegemist ning saab tuvastada ka omal algatusel tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kohtul on kohustus õigussuhe kvalifitseerida ning kohus peab tehingu tühisuse aluseid omal algatusel hindama (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179/52, p 13; RKTKo 17.12.2009 3-2-1-137-09, p 12; RKTKo 25.02.2009 3-2-1-122-08, p 19).
6.Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik õiguslikult kvalifitseerida õigussuhe, mis tekib poolte vahel tulenevalt laenulepingute I ja II p-st 5, mis sätestab mõlemal juhul, et kostja I vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku varaga. Kohus on seisukohal, et eelkõige võib tegemist olla, kas kostja II kohustusega ühinemisega VÕS § 178 mõttes või tarbijakäenduslepinguga VÕS §-de 142 ja 143 kohaselt. Kui tegemist on tarbijakäenduslepinguga, siis see on VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine, kui kokku ei ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
6.1.Hageja on hagiavalduses leidnud, et tegemist on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 mõttes, sest kostja II sõlmis laenulepingute p-des 5 sisalduva kokkuleppe kostja I juhatuse liikmena. Riigikohus on leidnud, et kolmanda isiku kaasamine võlasuhtesse võlgniku kõrvale loob võlausaldaja jaoks täiendava võlaõigusliku tagatise, kohustusega ühinemisel tekib võlgnikuga VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 13). Samuti on Riigikohus leidnud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik, see tähendab kohustusega ühinemist VÕS § 178 mõttes (RKTKo 04.03.2015, 3-2-1166-14, p 10).
6.2.Kohus märgib, et oluline on tagada, et kohustusega ühinemise regulatsiooni ei kasutataks füüsiliste isikute kahjuks võimalusena hiilida kõrvale tarbija kaitseks sätestatud imperatiivsest regulatsioonist. Tarbijakäenduse puhul on selleks VÕS § 143 lg 2, mis näeb ette kohustuse määrata käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, või tarbijakrediidilepingu puhul imperatiivsed tarbijat kaitsvad sätted näiteks VÕS § 4062, § 408, § 409 lg 8, § 414 lg 24, § 4141 lg 2 ja § 415 lg 1 ja § 416 lg 1. Tarbijakäenduslepingu ja kohustusega ühinemise eristamine on siiski keeruline, nagu on leitud ka õiguskirjanduses.
6.3.Õiguskirjanduses on leitud, et tihti on käenduslepingu ning kohustusega ühinemise eristamine keeruline (eriti juhtumitel, mil kohustusega ühinetakse tagamise eesmärgil). Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on leitud, et kahtluse korral on kohustusega ühinemisega tegemist siis, kui kohustusega ühinenud isikul on isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi kohustuse täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Seda tuleb eelkõige jaatada juhul, kui kohustuse nõuetekohasest täitmisest sõltub kohustusega ühineda sooviva isiku poolt teatava hüve omandamine või temapoolne võime oluliselt mõjutada omandatud hüve kasutamist. Tuginemaks

kohustusega ühinemisele, peab isik suutma tõendada kohustusega ühineja poolt vastava hüve omandamist või olulist mõju hüve edasise kasutamise osas. Käenduse puhul puudub samuti tavapärasele kohustusega ühinemisele omane isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi ning isik tagab võlgniku kohustust üldjuhul isikliku sideme tõttu (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 13).

7.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole laenulepingute I ja II p-st 5 tulenev kokkulepe tarbijakäendusleping, vaid see tuleb kvalifitseerida kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lg 1 mõttes, mis sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kostja II ei ole kostja juhatuse liikmena kõrvalseisva tagatise andja rollis, kes oleks andnud tagatise olukorras, kus tal endal puuduks isiklik või majanduslik huvi laenu saamise vastu ning ta oleks kohustust taganud üksnes isikliku sideme tõttu. Kohus leiab, et kostja II ühines kostja I laenulepingustest I ja II tulenevate kohustustega, sest tal oli ainuosaniku ja juhatuse liikmena isiklik ja majanduslik huvi saada hagejalt äritegevuse jaoks laenu. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue kostja II vastu alusetu, õigussuhe tuleb kvalifitseerida kohustusega ühinemiseks ning tühisuse aluseid ei esine. Hageja on vähendanud ka viivisenõuet põhinõude summani.
8.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad jätavad tähtaegselt vastamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
9.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda ning määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2100 eurot ning põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud tunnihinnaga 120 eurot.
9.1.Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 kohaselt kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
9.2.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2300 eurot (km-ta), millest 2100 eurot on riigilõiv ja 200 eurot tasu hagiavalduse koostamisel kahe töötunni eest. Kohus märgib, et riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 100 eurot. Hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitanud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka kostja taotluse mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Susann Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja