Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-158-05 Otsuse kuupäev Tartu, 30. jaanuar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev, V. Kõve Kohtuasi A OÜ hagi OÜ O ja I. S vastu 58 416 krooni 12 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/843/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A OÜ kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kassaator A OÜ (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja V. K esindajad Riigikohtus ning vastustaja I. S (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Anne Tammer Asja läbivaatamise kuupäev Tartu, 19. detsember 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
juhatuse liikmena 10. aprillil 2003. a ning alates sellest ajast ei ole tal hageja ja OÜ O vahelisest ostumüügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. I. S füüsilise isikuna ei olnud kõnealuse lepingu pooleks ning temale ei laiene vastutus osaühingu kohustuste eest. Kostja ei ole pärast juhatusest tagasikutsumist hagejalt kaupa tellinud.
See lepingu punkt on tühine vastuolu tõttu heade kommetega lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 1 järgi, kuivõrd käendaja isik on selles nimetatud impersonaalselt, s.o piiritletud ametikohaga (ostja juhatuse liikmed). Selles lepingupunktis ei ole isikuliselt määratletud käendaja isikut. Juriidilise isiku juhatuse liikmeid võib olla mitmeid ja nad võivad vahetuda. Hagi läbivaatamise ajal ei olnud I. S enam OÜ O juhatuse liige. I. S tahtest käendada sõlmitud ostu-müügilepingu alusel tarnitud kaupade eest tasumisel saaks rääkida siis, kui mainitud lepingu p-s 16 oleks näidatud tema nimi.
Põhimõtteliselt peavad mõlemad pooled olema käitunud heade kommete vastaselt, välja arvatud juhul, kui heade kommete vastane käitumine väljendub just teise lepingupoole vastases käitumises. Tuvastatud asjaolude järgi ei saa väita, et üks lepingupool oleks teise suhtes ebaõiglaselt käitunud. Heade kommete vastane võib olla ka tehing, mis asetab ühe lepingupoole olukorda, kus tal on võimatu hinnata oma tulevaste kohustuste ulatust. Pooltevahelises lepingus sarnaste asjaoludega tegemist ei ole ning ainuüksi see, et käendaja isik ei olnud lepingus üheselt nimeliselt fikseeritud, ei tähenda veel, et leping oleks vastuolus heade kommetega. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebuse väide, et lepingu sõlmimise ajal ei saanud tekkida kahtlust selles, kes on juhatuse liikmeteks. I. S oli ostu-müügilepingut alla kirjutades OÜ O ainus juhatuse liige ning ta oli teadlik endale sellega võetavatest kohustustest. Leping pidi kehtima kindlal ajavahemikul, samuti pidi ta juhatuse liikmena olema võimeline hindama ostetava kauba kogust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.