Eesti Vabariigi nime Kohtuasja number 3-2-1-141-05 Otsuse kuupäev Tartu, 7. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu Kohtuasi Xxxx Xxxxi avaldus Xxxxxxxx Xxxxile eestkostja määramiseks ja hoolekandeasutusse paigutamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2140/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxxxxxx Xxxxi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Tartu, 14. november 2005. a Istungil osalenud isikud Xxxxxxxx Xxxx, tema esindaja vandeadvokaat M. Tamme Resolutsioon
olenemata üheks aastaks tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Kohtuotsus pöörati viivitamatult täitmisele. Maakohus leidis, et X. Xxxxx tuleb tema enda tahte vastaselt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg-s 1 sätestatud alusel paigutada hoolekandeasutusse. X. Xxxx ei suuda juhtida oma tegusid ning ei saa aru oma tegude tähendusest, sest tal esineb nõdrameelsus, mis on põhjustatud hapnikupuudusest ja alkoholi kuritarvitamisest. Ta ei ole võimeline korraldama oma elu selliselt, et see poleks ohtlik tema enda elule ja tervisele või naabrite varale ja tervisele. Teda pole võimalik kodus hooldada halbade elamistingimuste tõttu. Seda tõendavad eestkosteasutuse esindaja M. Mägi kodukülastusest antud ülevaade, X. ja X. Xxxxx seletused ja kohtupsühhiaatria eksperdi Ilmar Laasi arvamus. Kuna kroonilist kopsuhaigust põdev X. Xxxx elab talvisel ajal pooleliolevas soojustamata majas, on see ohtlik tema elule ja tervisele. Kopsukliiniku väljavõttega haigusloost on tõendatud, et X. Xxxx põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ja kroonilist pulmokardiaalset puudulikkust. Olenemata X. Xxxxx vastuväidetest, tuleb tema eestkostjaks määrata X. Xxxx. Kohus ei tuvastanud ka perekonnaseaduse (PKS) §-s 96 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid X. Xxxxx määramise X. Xxxxx eestkostjaks.
linnavalitsuse esindaja väide, et X. Xxxxx elukohas ei ole võimalik koduhooldust pakkuda, kuna selleks puuduvad minimaalsemadki tingimused. X. Xxxx oli nõus, et ta vajab vahel toimetulekuks kõrvalist abi, ja nõustus, et peab vähemalt talveperioodil hooldekodus elama, kuid esitas vastuväite tema paigutamisele tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. SHS §-dest 31 ja 32 tulenevalt tuleb isik ära kuulata ja tema tahtega arvestada sotsiaalhoolekannet puudutavate küsimuste lahendamisel. Ka asja materjalidest ei nähtu mõjuvad põhjused, miks peaks X. Xxxxx paigutama tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse. Menetluse käigus esitatud erinevad spetsialistide arvamused on vastuolulised, ning pole tõendatud, et X. Xxxx oleks vaimuhaige. Kohtupsühhiaatria eksperdi I. Laasi arvamuse kohaselt tuleb X. Xxxx paigutada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, kuna tavalisel reþiimil X. Xxxx ei tarvita ettenähtud ravimeid ja kuritarvitab alkoholi. Nimetatud eksperdi järeldused ei ole kooskõlas eksperdi kasutuses olnud materjalidega, vaid põhinevad avaldajalt saadud suulisel informatsioonil. Ringkonnakohtule esitatud psühholoog S. Noppeli uuringu kohaselt ei ole X. Xxxx dementne, kuid tõenäoliselt vajab ta igapäevaseks toimetuleks vähest kõrvalabi. Seda kinnitavad ka Erastvere Erihooldekodu töötajate kirjalikud seletused. Ta allus korrale. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 ei ole vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega. Isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldus vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete alusel, mis tagavad isiku põhiõiguste kaitse kohtu algatusõiguse ja asjaolude väljaselgitamise kohustuse kaudu. Arvestades X. Xxxxx elutingimusi ja harjumusi ning tema vanust (80 a) ning tervislikku seisundit, on tema teovõime piiramine põhjendatud. Kuid eeskostjaks ei ole sobivad X. Xxxxx pojad. X. Xxxx ei avaldanudki selleks soovi, X. Xxxx avaldas küll soovi, kuid arvestades, et tema elukoht on Tallinnas, ta ei ole isaga aastaid suhelnud ning tal puudub huvi oma isa elu korraldamiseks, samuti on tema suhted isaga väga halvad, ei ole otstarbekas X. Xxxxi eeskostjaks määrata. Kuna X. Xxxx siiski vajab eestkostet, tuleb eeskostjaks määrata X. Xxxxx elukohajärgne eestkosteasutus - Tartu linn. Tartu linna eeskostjaks olemise õigus tuleneb seadusest, samuti väljendas sellekohast nõusolekut linna esindaja ringkonnakohtu istungil.
sätestatud avaldust esitanud. Sellega rikkus kohus ka TsMS § 229 lg-t 1. Ringkonnakohus on loonud olukorra, kus eestkostja ja eestkosteasutus on üks ja seesama isik, millega on rikutud avaliku võimu teostamise läbipaistvuse põhimõtet. Ringkonnakohus jättis kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 ja põhiseaduse § 15 lg 2. Põhiseaduse § 15 lg 2 kohaselt järgib kohus põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. SHS § 19 lg-s 1 sisaldub oluline riive isiku põhiõigustele ja vabadustele. Samuti on ringkonnakohus jätnud kohaldamata Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 5 ja 6 ning on rikkunud konventsiooni artiklit 8. X. Xxxx vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub seda menetlusse mitte võtta ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust mitte algatada. Kolleegiumi istungil jäid X. Xxxx ja tema esindaja vandeadvokaat M. Tamme kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja palusid kaebuse rahuldada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.