lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-152-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.12.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-152-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.12.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 241 lg 10Tõendite kogumine väljaspool EestitTMS § 23 lg 3Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 35 lg 1, 3Täitetoimikuga tutvumineTsMS § 333 lg 1Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 243 lg 1Tõendite uurimineTMS § 1 lg 1Seadustiku reguleerimisalaTMS § 34 lg 2Täitetoimikusse kantavad täitetoimingu andmedTsMS § 242Tõendist loobumine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (9)

lahend.ee
3-23-615/21Riigikohtu halduskolleegium10.06.20262-24-15903/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.03.20252-18-19630/88Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium18.10.20222-20-13355/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.03.20212-19-19298/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.02.20212-17-19172/31Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-152-04 Määruse kuupäev Tartu, 16. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja P. Jerofejev Kohtuasi AS PETKAM kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa

29.augusti 2003. a otsuse peale. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. septembri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1104/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS PETKAM erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 29. november 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a määrus.
2.Kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsuse peale täiteasjas nr 014/2003/1032 rahuldada ning nimetatud otsus tühistada ja lõpetada 1. juuli 2003. a tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03 Harju Maakohtu tehtud otsuse täitmiseks algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2003/1032.
3.Erikaebus rahuldada.
4.Tagastada Kai Prellale AS PETKAM erikaebuselt
27.septembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS PETKAM esitas 11. septembril 2003. a Tallinna Linnakohtusse kaebuse kohtutäitur Marek Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsuse nr 014/2003/1032 (kaebuses ekslikult märgitud nr 014/2002/1032) peale ning palus selle tühistada ja lõpetada täitemenetlus sama numbriga tähistatud täiteasjas. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur M. Laanemets 19. augustil 2003. a täitemenetluse kaebuse esitaja suhtes 1. juuli 2003. a tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03 tehtud Harju Maakohtu täitmiseks. Nimetatud otsusega rahuldati Tulundusühistu BITEST hagi AS PETKAM vastu ning kohustati AS PETKAM tagama Tulundusühistule BITEST juurdepääs Maardus Kroodi tn 2 asuvale ülemisele maaüksusele tähtajatult ning tasuta senises asukohas, demonteerima juurdepääsu tagamiseks AS PETKAM rajatud piirdeaiast viis aiatahvlit ning nende vahel asuvad aiapostid. Sama otsusega mõisteti AS-ilt PETKAM välja Tulundusühistu BITEST kasuks kohtukulud summas 38 580 krooni 70 senti. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 19. augustil 2003. a esitatud Tulundusühistu BITEST avaldus. Täitemenetluse algatamisest sai AS PETKAM teada täitekutse saamisel 22. augustil 2003. a. Ta esitas 26. augustil 2003. a kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise otsuse peale, milles palus lõpetada ekslikult algatatud täitemenetlus, sest täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus ei ole täitemenetluse algatamise ajaks jõustunud. Kohtulahendil on ekslikult jõustumismärge, kuigi apellatsioonitähtaeg ei ole veel möödunud ega otsus jõustunud.
TsMS § 362Hagi esitamine
TsMS § 363Hagiavalduse sisu
2-14-50366/6
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
23.05.2014
2-10-24686/46Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja12.10.2011
2-02-326/10Viru Maakohus Narva kohtumaja30.04.2008
2.Kohtutäitur M. Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsusega jäeti AS PETKAM kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduse kohaselt esitati kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus. Kohtuotsusel on märge "kohtuotsus jõustus 12.07.2003. a". Täitemenetluses kehtib formaliseerituse

printsiip, mille kohaselt peab täitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ei pea kontrollima dokumendi materiaalõiguslikku alust. Täitmisele esitatud täitedokument on seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtutäituril ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 8 kohaselt iseseisvalt õigust vabastada vara aresti alt ilma sissenõudja vastava avalduseta.

3.Kohtutäitur M. Laanemets ja Tulundusühistu BITEST palusid jätta AS PETKAM kaebuse rahuldamata.
4.Tallinna Linnakohus andis 1. detsembri 2003. a määrusega asja üle Harju Maakohtule.
5.Harju Maakohtu 17. mai 2004. a määrusega jäeti AS PETKAM kaebus rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik dokumendid, mis vastavad formaalselt täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Kohtutäituril ei olnud alust kahelda, kas jõustumismärget kandnud kohtuotsus oli tegelikult jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu
30.jaanuari 2004. a määrus, millest tulenevalt ei ole Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus veel jõustunud, on tehtud hiljem ja selle sisu ei olnud kohtutäiturile otsuse tegemise ajal teada. Määruse tegemise ajaks ei ole teada, kas maakohtu otsus jäetakse muutmata, muudetakse või tühistatakse. Kuna TMS § 35 lg 3 kohaselt ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada, ei saaks täitemenetluse lõpetamise korral sama täitedokument enam uue täitemenetluse aluseks olla. Kui kohtuotsus jäetakse muutmata, on esialgne kohtuotsus endiselt jõus ning täidetav ja täitemenetluse lõpetamine kahjustaks sissenõudja huve, sest tal oleks tunnustatud nõue, mida TMS § 35 lg 3 kohaselt täita ei saaks. Täitemenetlust ei saa lõpetada, sest selleks puudub TMS § 35 lg-st 1 tulenev alus.
6.Harju Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse AS PETKAM, kes palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega AS PETKAM kaebus rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2004. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab kohtutäitur täitemenetluse algatamisel kontrollima täitedokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele " dokument peab sisalduma TMS § 1 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt ning vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 243 lg-s 1 ja TMS § 23 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kohtutäituril ei saanud tekkida täitemenetluse algatamisel kahtlust Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse jõustumise suhtes, sest otsusel oli jõustumise märge. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2004. a määrus, millest tulenevalt ei ole maakohtu otsus jõus, on tehtud hiljem. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetlus algatatud õiguspäraselt. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri otseselt olukorda, kus täitemenetlus toimub kohtulahendi alusel, mis ei ole jõustunud. Sellisel juhul ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik, sest jõustumata kohtuotsuse täitmine on vastuolus TsMS § 243 lg-ga 1. Käesoleval juhul ei ole täitemenetluse lõpetamine aga TMS § 35 lg 1 p 3 alusel võimalik, sest TMS § 35 lg 3 kohaselt ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada ning juhul, kui menetletavas tsiviilasjas tehakse sisuline otsus sissenõudja kasuks, jääksid

tema huvid kaitsmata ja jõustunud lahendit ei oleks võimalik täita. AS-il PETKAM on võimalus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega peatada täitemenetlus TMS § 34 lg 2 p 8 alusel täitmise võimatuse tõttu kuni tema apellatsioonkaebuse lahendamiseni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Riigikohtule esitatud erikaebuses palus AS PETKAM ringkonnakohtu määruse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ning protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja uue määrusega kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldada. Erikaebuse põhjenduste kohaselt algatatakse täitemenetlus TMS § 1 lg 1 p-st 1 ja TsMS § 242 lg-st 1 tulenevalt jõustunud lahendite täitmiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus ei olnud täitemenetluse algatamisel ja läbiviimisel jõus ning jõustumismärge pandi kohtuotsuse ärakirjale alusetult. Käesolevaks ajaks on Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2004. a otsusega. Kehtiva täitemenetluse seadustiku regulatsioon on puudulik, sest see ei reguleeri olukorda, kus täitemenetlus algatati alusetult. Siiski ei tähenda see, et seadusandja tahe seisnes selles, et alusetult algatatud täitemenetlust ei saagi lõpetada ning olematu täitedokument tuleb pöörata täitmisele. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja seisukohaga, et mittenõuetekohase täitedokumendi alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada, lähtudes õiguse analoogiast ning täitemenetluse eesmärgist. Ringkonnakohtuga võiks nõustuda selles, et kuna TMS § 35 lg 3 kohaselt ei saa lõpetatud täitemenetlust uuesti alustada, võidakse täitemenetluse lõpetamise korral kahjustada sissenõudja huve. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks sissenõudja huvide oletatav võimalik kahjustamine menetluse lõpetamise korral on olulisem, kui võlgniku tegelik ja vältimatu huvide kahjustamine põhjendamatu sundtäitmise jätkamise korral.
9.Vastuses erikaebusele palus Tulundusühistu BITEST jätta erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada, et täitemenetlus oleks algatatud ebaseaduslikult. Täitemenetluse formalistlikku iseloomu arvestades tuleb kohtutäituril võtta täitmiseks kõik täitedokumendid, mis oma vormilt vastavad TMS § 1 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ilma et ta oleks kohustatud kontrollima vastava täitedokumendi vaidlustamise võimalusi ja selliste vaidluste lahendamise tõenäosust. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu seisukohaga, et kujunenud olukorras võiks kohaldada TMS § 34 lg 2 p 8, mis annab kohtutäiturile diskretsiooniõiguse täitemenetluse peatamiseks sissenõude võimatuse korral.
10.Kohtutäitur M. Laanemets erikaebusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning kohtutäituri otsus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega täitemenetlus täiteasjas nr 014/2003/1032 lõpetada.
12.Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada kaebuse esemega seonduvat. AS PETKAM on

palunud kaebuses kohtule tühistada kohtutäitur M. Laanemetsa 29. augusti 2003. a otsus nr 014/2002/1032 ja lõpetada ka sama numbriga tähistatud täitemenetlus. Ka kaevatavas ringkonnakohtu määruse sissejuhatuses on vaidlusalust täiteasja tähistatud nr-ga 014/2002/1032. Nii maakohtule esitatud kaebuses kui Riigikohtule esitatud erikaebuses on vaidlusalust täiteasja tähistatud ka nr-ga 014/2003/1032. Asja materjalidest nähtub, et täitemenetluses vaidlustatud täiteasja number on 014/2003/1032. Tegemist on ilmse kirjaveaga maakohtule esitatud kaebuses, mis ei muuda tehtud lahendite sisu.

13.Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur M. Laanemets algatanud tsiviilasjas nr 2/1-1098/02/03 tehtud Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse täitmiseks aga kaks eraldi täitemenetlust ja avanud kaks täitetoimikut, mida kohtud ei ole asja lahendamisel piisavalt arvestanud. Täitetoimik nr 014/2003/1032 (maakohtu toimiku lk-d 45"58) on avatud maale juurdepääsu tagamiseks kohustava lahendi täitmiseks ja täitetoimik nr 014/2003/1033 (maakohtu toimiku lk-d 19"44) kohtukulu 38 580 krooni 70 sendi sissenõudmiseks. Mõlemat täitemenetlust on alustatud 19. augustil 2003. a samal päeval Tulundusühistu BITEST esitatud avalduste (maakohtu toimiku lk-d 20 ja 46) alusel. Kaevatav kohtutäituri otsus on pealkirjastatud numbriga 104/2003/1033, 1032 (maakohtu toimiku lk 6). Kuna lisaks on mõlema täiteasja toimikute ärakirjad võetud kohtutoimikusse, vajab tõlgendamist nii kohtutäituri otsus kui AS PETKAM kaebus, s.t kas need puudutavad üksnes täiteasja nr 014/2003/1032 või ka asja nr 014/2003/1033. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt esitas AS PETKAM kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise peale, milles palus lõpetada ekslikult algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 014/2003/1032. AS PETKAM on esitanud kohtutäiturile kaebuse
26.augustil 2003. a, kaevates kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamisel ja paludes lõpetada menetluse täiteasjas nr 014/2003/1032. Täitemenetluse nr 014/2003/1033 lõpetamist AS PETKAM selgesõnaliselt ei palunud. Kuigi kohtutäituri otsuse, mille peale esitati kaebus kohtule, päisest võib järeldada, et otsus tehti mõlema täitemenetluse kohta, ei tulene otsusest siiski, et selles oleks käsitletud ka täiteasja nr 014/2003/1033. Eelnevast teeb kolleegium järelduse, et AS PETKAM esitas kaebuse üksnes täiteasjas nr 014/2003/1032 ja et kohtutäituri kaevatav otsus puudutab üksnes seda menetlust. Asja materjalide kohaselt on AS PETKAM esitanud kohtutäiturile ka teisi kaebusi (maakohtu toimiku lk-d 38 ja 76), mille kohta on kohtutäitur teinud otsused (maakohtu toimiku lk-d 40"41 ja 77"78). Need ei ole aga selle menetluse esemeks. Lisaks nähtub asja materjalidest, et
9.septembril 2003. a tegi kohtutäitur otsuse, millega lõpetas täitemenetluse nr 014/2003/1033 nõude summa laekumise tõttu kohtutäituri kontole (maakohtu toimiku lk 43).
14.Asjas on tuvastatud, et täitemenetlus algatati Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsuse täitmiseks. Kohtumenetluses kostjaks olnud AS PETKAM esitas 26. augustil 2003. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja palus täitemenetluse lõpetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsuse peale edasikaebamise tähtaeg möödunud ega kohtuotsus jõustunud, sest kohtuotsus tehti kantselei kaudu teatavaks alles 25. augustil 2003. a. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata põhjendusel, et talle esitati kohtuotsus, millel oli märge "kohtuotsus jõustus 12.07.2003. a" ja seega oli täitmisele esitatud täitedokument seadusjõus ning pooltele täitmiseks kohustuslik.
15.Kohtud jätsid kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata põhjendusel, et kohtutäituril ei saanud tekkida täitemenetluse algatamisel kahtlust Harju Maakohtu otsuse jõustumise suhtes, sest kohtuotsusel oli jõustumise märge. Kolleegium ei nõustu sellise põhjendusega kaebuse rahuldamata jätmiseks. Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) ja 8. oktoobri 2004. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 (RT III 2004, 25, 277)) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Täita saab TsMS § 243 lg 1 kohaselt aga üksnes jõustunud kohtuotsuseid, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus tuleb seadusest tulenevalt või kohtulahendi kohaselt viivitamata täita. Viivitamata täitmise juhud on sätestatud TsMS §-s 244 ning vaidlusalune Harju Maakohtu otsus selliste otsuste hulka ei kuulu. Seega sai seda otsust täita üksnes jõustumise korral. Jõustumismärke võib otsuse teinud esimese astme kohus otsusele teha TsMS § 241 lg 10 järgi pärast otsuse jõustumist. Täiendavalt jõustumismärke tegemise korda ja tähendust seaduses ei reguleerita. Kolleegiumi arvates loob jõustumismärge kohtuotsusel küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks.
16.Tulenevalt TsMS § 241 lg-test 1 ja 2 ei jõustu esimese astme kohtu otsus, kui sellele on esitatud õigeaegselt apellatsioonkaebus. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2-2/243/04 leiti, et AS PETKAM esitas õigeaegselt apellatsioonkaebuse täitedokumendiks olnud Harju Maakohtu otsuse peale. Seega nimetatud otsus ei jõustunud täitmiseks esitatud kohtuotsusel märgitud ajal. Jõustumata kohtuotsuse puhul puudub täitedokument, mille alusel täitemenetlust läbi viia ning algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuigi TMS §-s 35 ei ole selgesõnaliselt sätestatud täitemenetluse lõpetamise alusena asjaolu ilmnemist, millest tuleneb, et täitedokumendina esitatud kohtulahendit ei või täita, tuleneb see kolleegiumi arvates siiski TsMS § 243 lg-st 1.
17.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, nagu ei võiks jõustumata kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetlust lõpetades TMS § 35 lg 3 alusel täitemenetlust uuesti alustada. Täitemenetluse lõpetamisel sel alusel tuvastatakse, et täitedokumenti tegelikult ei olnud ja selle alusel ei võinud täitemenetlust läbi viia. Kohtuotsus muutub täitedokumendiks, kui see on jõustunud või kui seda saab viivitamata täita. Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele. Lisaks nähtub erikaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. septembri 2004. a otsusest ja Tulundusühistu BITEST vastusest erikaebusele, et Harju Maakohtu 1. juuli 2003. a otsus (tsiviilasjas nr 2-2/2906/04) on tühistatud ning täitemenetlus tuleb lõpetada ka TMS § 35 lg 1 p 3 järgi.
18.Kolleegiumi arvates on kohtud andnud tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ning ei esine TsMS § 333 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse normide rikkumist. Seetõttu saab kolleegium TsMS § 362 p 5 järgi teha asjas uue määruse asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks andmata. Kolleegium tühistab apellatsioonikohtu määruse ning teeb ise uue määruse, millega rahuldab AS

PETKAM kaebuse kohtutäituri 29. augusti 2003. a otsuse peale, tühistab otsuse ja lõpetab asjas täitemenetluse.

19.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes heauskselt lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud kahju eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus, kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms). Siiski tähendab täitemenetluse algatamiseks õigusliku aluse puudumine seda, et täitetoimingud on tehtud õigusliku aluseta ning võlgnikul tekib õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, muuhulgas näiteks täitemenetluses tasutud raha tagastamist, enampakkumise kehtetuks tunnistamist jne. V. Kõve, L. LaarmaaP. Jerofejev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.